Reede, detsember 26, 2025

Monthly Archives: oktoober 2021

Eesti: Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni avaldus kiire hinnatõusu peatamiseks

NordenBladet — Riigikogu Keskerakonna fraktsioon teeb majandus- ja taristuministrile ning keskkonnaministrile ettepaneku kiirendatud korras viia Vabariigi Valitsuse istungile ning töötada ühiselt välja leevendusmeetmed elektri- ja gaasihinna tõusu osas. Energiakulud on meie perekondadele ja ettevõtetele vältimatud – inimesed ei saa loobuda pesu pesemisest, toidu valmistamisest ja hoonete kütmisest. Leiame, et suurenenud rohe-eesmärkide saavutamine ei tohi toimuda tavatarbijate arvelt.

Eestis ja Euroopa liidus tervikuna on viimasel ajal toimunud järsk energiakandjate hinnatõus. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon peab selles olukorras vajalikuks kiiret valitsuse-poolset sekkumist ning teeb järgmised ettepanekud:

1. Kompenseerida tarbijatele riigieelarvest hinnatõusu mõjud järgnevalt:
1.1 eraldada elektrihinna tõusu kompenseerimiseks vähemalt 30 miljonit eurot;
1.2 töötada välja kompensatsioonimeede gaasihinna tõusu leevendamiseks tarbijatele.
2. Majandus- ja taristuministril ning keskkonnaministril esitada Euroopa Liidu Komisjonile nõudmine viivitamatult kehtestada suurte tööstus- ja energeetikaettevõtete kasvuhoonegaaside heitekoguste maksimaalseks piirhinnaks 25 eurot ühiku kohta, mis oli järsu hinnatõusu eelne kvoodiühiku maksumus.

Samuti peab Keskerakonna fraktsioon oluliseks, et Vabariigi Valitsus arvestaks energiasektoris toimunud muutustega läbirääkimistel Euroopa Liidu Komisjoniga kliimapaketi (Eesmärk 55) üle. Leiame, et suurenenud rohe-eesmärkide saavutamine ei tohi toimuda tavatarbijate arvelt ja vähendada järsult inimeste toimetulekut. Vabariigi Valitsus peab oma seisukohtade kujundamisel arvestama nii Eestimaa elanike kui ka meie ettevõtete toimetulekuga.

Protsessi kiirendamiseks ja sobivate lahenduste väljatöötamiseks kutsub Keskfraktsioon kiiremas korras kokku asjatundjate nõukoja, kuhu palume erasektori esindajaid, teadlasi ning valdkonna spetsialiste, et kiirele hinnatõusule jätkusuutlikke lahendusi leida.

 

 

Eesti Vabariigi teaduspreemiad

NordenBladet — Vastavalt riigi teaduspreemiate põhimäärusele määratakse teaduspreemiad Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadus ja arendustöö tulemuste eest.

Riigi teaduspreemiate komisjon kuulutab Vabariigi Valitsuse nimel välja
TEADUSPREEMIATE KONKURSI
2022. aastal järgmistes valdkondades:

Üks preemia vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaalmajandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus ja arendustöö eest (50 000 eurot).
Preemiakandidaadi(kandidaatide) ülesseadmiseks esitada:
motiveeritud esildis (kuni 3 lk) ja muu tulemusega seotud materjal eesti ja inglise keeles;
curriculum vitae (kuni 3 lk).

Kaks preemiat pikaajalise tulemusliku teadus ja arendustöö eest (á 40 000 eurot).
Preemiakandidaadi ülesseadmiseks esitada:
motiveeritud esildis (kuni 3 lk);
curriculum vitae (kuni 3 lk);
teaduspublikatsioonide nimekiri;
10 olulisemat publikatsiooni ja eraldi nende loetelu.

Kaheksa aastapreemiat (á 20 000 eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde või tööde tsüklite esiletõstmiseks järgmistes teadus ja arendustegevuse valdkondades:
ppisteadused; geo ja bioteadused;
keemia ja molekulaarbioloogia; põllumajandusteadused;
tehnikateadused; sotsiaalteadused;
arstiteadus; humanitaarteadused.

Aastapreemiaga varem autasustatud teadustöötajaid ja teaduskollektiive võib taasesitada aastapreemia määramiseks 10 aasta möödudes preemia määramisest uuel tasandil teadustöö eest. Aastapreemia saanud teadustööde tsükli ühtegi osa ei ole lubatud kaasautorite poolt järgmistel aastatel aastapreemiale esitatavate teadustööde tsüklite osana kasutada.

Aastapreemia kandidaadi või teaduskollektiivi ülesseadmiseks esitada:
motiveeritud esildis (kuni 3 lk), kus on märgitud valdkond ülal toodud nimistust ja töö või
tsükli pealkiri; teaduskollektiivi puhul formuleerida iga kollektiivi liikme isiklik teaduslik
panus;
kandidaadi või kollektiivi liikmete curriculum vitae (kuni 3 lk);
tulemusega seotud eelmise nelja aasta (20182021) jooksul ilmunud publikatsioon(id).

Ettepanekuid preemia määramiseks võivad komisjonile esitada ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus ja arendusasutuste teadusnõukogud, Eesti teaduste akadeemia akadeemikud, Eesti tööandjate keskliit, Eesti kaubandustööstuskoda ja teenusmajanduse koda.

Riigi teaduspreemiate komisjon ootab ettepanekuid 16. detsembriks 2021. a elektrooniliselt teaduste akadeemia konkursside ekeskkonnas. Ettepanekuid saab esitada alates 1. novembrist 2021.

 

 

Lätis lisandus 1671 uut koroonajuhtu, suuruselt teine tulemus

NordenBladet — Lätis registreeriti kolmapäeva, 6. oktoobri seisuga 1671 uut koroonajuhtu, mis on pandeemia-aja jooksul suuruselt teine tulemus. Kõige kõrgem number oli Lätis 31. detsembril 2020, mil registreeriti 1861 uut juhtu. Kokku on Lätis tuvastatud alates pandeemia algusest 164 801 juhtu, vahendab lsm.lv.

Positiivsete testide hulk oli Lätis 7,7 protsenti. Viimase 14 päeva nakatumiste hulk 100 000 elaniku kohta on Lätis 680,5. See on samuti peaaegu rekordiline, sellest kõrgem oli number tänavuse aasta 10. jaanuaril – 693,9.

Lätis lisandus 16 koroonasurma, kõik olid üle 50 eluaasta. Kokku on Lätis registreeritud 2773 koroonasurma.

Lätis on haiglaravil 633 koroonapatsienti, kellest 64 on raskes seisus intensiivis.

Eestis lisandus eile 1046 juhtu ja Leedus 2556 juhtu.

 

Soome: Kasvab koroonaga nakatumiste ja haiglapatsientide arv – enamus neist on vaktsineerimata

NordenBladet — Soomes on 6. oktoobri seisuga saanud 84 protsenti vaktsineerimise sihtrühmast ehk 12-aastastest ja vanematest vähemalt ühe vaktsiinidoosi ja 72  protsenti on saanud kaks vaktsiinidoosi. Praeguste hinnangute kohaselt on oktoobri lõpuks võimalik saavutada vaktsineerimise ulatus 80 protsenti eeldusel, et vaktsineerituse kasv ei aeglustu.

Kõigis vanuserühmades üle 60 aasta on üle 87 protsendi juba saanud kaks vaktsiinidoosi. Kaks doosi on saanud 83 protsenti 50–59-aastastest ja 76 protsenti 40–49-aastastest. Viimase nädala jooksul on esimese vaktsiinidoosiga kaetus kasvanud kõige enam 12-15-aastaste vanuserühmas (1 protsendipunkt, 68 protsendilt 69 protsendile). Teise doosiga kaetus on nädala jooksul enim kasvanud vanuserühmades 12-15 ja 16-19 (kummaski 8 protsendipunkti, nüüd 12-15-aastastel 15 protsenti ja 16-19-aastastel 47 protsenti), edastavad terviseamet ning sotsiaal- ja terviseministeerium nädala ülevaates.

Viimase kahe nädala jooksul on vaktsineerimata 12–79-aastased inimesed koroonaviiruse tõttu haiglasse sattunud 14 korda sagedamini kui need, kes on samas vanuserühmas kahe doosiga vaktsineeritud. Haiglaravi koormus suureneb mitmes ravipiirkonnas.

Kõige tähtsam on teha kõik endast olenev, et tagada võimalikult suur vaktsineeritus ja ohutusmeetmed piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Lisaks võib piirkondlik ja kohalik epideemia olukord nõuda eraldi teabejuhiste andmist ja piirangute otsuste langetamist omavalitsuste või piirkondade kaupa.

Septembris koroonaga haiglasse sattunutest olid 74 protsenti vaktsineerimata
Koroonaviirusega patsientide iganädalane haiglasse sattumiste arv on viimase kuue nädala jooksul varieerunud 60–81 vahel. Eelmisel nädalal lisandus haiglatesse 69 uut koroonaviiruse patsienti ja intensiivravi osakondadesse 22 uut patsienti. Eelmise, 39. nädala lõpus oli haiglaravil kokku 105 koroonaviiruse patsienti, kellest 33 olid intensiivravi osakondades. Nädal varem olid vastavad näitajad 56 patsienti haiglaravil ja 25 intensiivravi osakonnas.

Haiglasse sattumise oht on olnud kõige suurem vaktsineerimata isikutel vanuses 50-79 aastat ja see on 18 korda suurem kui samas vanuserühmas kaks korda vaktsineeritute puhul. Septembris haiglasse sattunutest olid 74 protsenti vaktsineerimata. Tõsiste juhtumite ärahoidmine ja haiglaravi vajaduse vähendamine nõuab nii vaktsineerituse suurendamist kui ka juhtumite arvu selget vähendamist.

Koroonaga nakatumiste arv pööras kasvule
Uute koroonaviirusega nakatumiste arv on muutunud murettekitavaks, seda just vaktsineerimata elanikkonna hulgas. Viimase kahe nädala jooksul (20. septembrist 3. oktoobrini) esines uusi nakatumisi 123 saja tuhande elaniku kohta, mida on 15 protsenti rohkem kui kahel eelneval nädalal, mil nakatumisi esines 107 saja tuhande elaniku kohta. Uute koroonajuhtumite arv nädalas on võrreldes eelneva nädalaga suurenenud rohkem kui 800 juhtumi võrra: 39. nädalal diagnoositi kokku 3826 uut juhtumit, võrreldes eelneva nädala 3008 nakatumisega. Haiguse tagajärjel oli 6. oktoobri seisuga teatatud nakkushaiguste registrile kokku 1089 inimese surmast.

Muudetud juhiste tõttu on testide arv veelgi vähenenud ja 39. nädalal oli tehtud teste umbes 10 protsenti vähem kui eelneval nädalal. Testimise arvu vähenemine ja täpsem suunamine väljendub positiivsete proovide osakaalu suurenemises. Eelmisel nädalal testitud proovidest olid positiivsed 4,9 protsenti. Number on võrreldes eelneva nädalaga tõusnud, kui see oli 3,5 protsenti. Positiivsete testitulemuste osakaalu selge suurenemine tähendab, et elanikkonnas suureneb haigestumine.

Epidemioloogilise olukorra kohta edastatakse ülevaade kord nädalas. Seirearuanne avaldatakse neljapäeva pärastlõunal terviseameti veebisaidil.

 

 

Soome peatab Moderna koroonavaktsiini kasutamise alla 30-aastastel meestel ja poistel, põhjuseks südamepõletiku juhtumid

NordenBladet — Soome peatab tänasest, 7. oktoobrist Moderna koroonavaktsiini andmise alla 30-aastastele meestele ja poistele. Neile antakse selle asemel Pfizeri-BioNTechi vaktsiini, seda ka siis, kui esimene doos on olnud Moderna, teatas täna Soome terviseamet.

Rootsi ja Taani tegid vastava otsuse eile kolmapäeval. Kasutamise peatamine tuleb vaktsiiniga seotud kahjulikest kõrvaltoimetest, milleks on südamelihase ja südamevatsakese põletikud, vahendab Iltalehti.

Moderna vaktsiini on Soome toodud 1,35 miljonit doosi ja seda on antud ligi miljon doosi. Vaktsiini on jagatud üle terve Soome, välja arvatud Ahvenamaa.

Terviseameti andmetel on Soomes olnud Moderna vaktsiiniga seotud südamelihase ja südamevatsakese põletikke vähe.