NordenBladet — Riigikogu kultuurikomisjon otsustas saata esimesele lugemisele eelnõu, millega soovitakse kasvatada doktoriõppe atraktiivsust, muuta õppe läbimine tõhusamaks ning kindlustada seeläbi teadlaste järelkasv.

Plaanitavate muudatustega korraldatakse doktoriõpe ümber selliselt, et doktorandid oleksid alustavad teadlased, kes teevad oma tööandja juures teadustööd – tulemusena saavutatakse olukord, kus valdav osa doktorante on ülikoolis, teadus- ja arendusasutuses või ettevõttes seotud töölepinguga, mille põhisisu on teadus- ja arendustegevus doktoritööga samas valdkonnas ning kooskõlas doktorandi õppe- ja teadustöö kavaga. Samas säilib võimalus omandada doktorikraad sarnaselt praeguse süsteemiga.

Samuti asendatakse senine doktoranditoetus nooremteaduri töötasuga, muudetakse õppelaenu tingimusi õppurite jaoks soodsamaks ning kutsehariduse põhitoetuse määramist paindlikumaks. Senise doktoranditoetuse fondi arvelt eraldatakse ülikoolidele palgatoetust nooremteadurite palkamiseks.

Kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul on doktoriõppega hetkel seotud mitmeid murekohti, seejuures madal lõpetajate arv, ülemäärane töökoormus, doktorikraadiga inimeste koondumine kõrgharidussektorisse ning ebapiisav doktoranditoetus. „Selleks, et saaksime tegutseda teadmuspõhiselt, vajame rohkem doktorikraadile vastavate teadmiste ja oskustega inimesi. Eesti üliõpilaste huvi doktorantuuri astuda on aga vähenenud – ühiskonnas ei tunnetata sageli vajadust doktorikraadiga tippspetsialistide ja nende oskuste järele,“ rääkis ta.

Musta sõnul kujundatakse muudatuste tulemusel ümber doktorantide töötingimused, et võimaldada selget ja ühetaolist doktoriõppega seonduvate tööülesannete fikseerimist. „Loodetavasti väheneb seega doktoriõppe läbimise aeg ning suureneb lõpetamiseni jõudnute osakaal,“ lisas ta. „Samuti kasvab väljaspool akadeemiat doktoritöö tegemiseks sõlmitud töölepingute arv, mis aitab viia teadmust nii era- kui ka avalikku sektorisse.“

Komisjoni esimees rõhutas, et ümberkorraldustega ei tohi aga kaasneda doktoriõppe kvaliteedi langus.

„Vähesed võimalused erasektoris doktorikraadile vastavat ning konkurentsivõimeliselt tasustatud tööd leida vähendavad üliõpilaste motivatsiooni õpingud lõpetada või üldse doktorantuuri astuda,“ rääkis kultuurikomisjoni aseesimees Jaak Valge. „Samuti on probleemiks ebapiisavad toetused ning ülekoormus, mis sunnib doktorante õpingutes osalise koormusega osalema või pärsib teadustööle pühendumist,“ lisas ta. „Senine madal lõpetamiste ja doktorikraadi kaitsmiste määr viitab vajadusele doktoriõpe kiiremas korras Eesti ühiskonna vajadustele vastavalt ümber korraldada,“ rõhutas Valge.

Komisjoni aseesimees tõstatas ka küsimuse teadustegevuse institutsioonikesksusest. „Olukorras, kus doktoritöö valmib ettevõtte või asutuse vajadusi arvestades, on oluline kriitiliselt jälgida, et kannatama ei hakkaks doktorantide akadeemiline vabadus,“ lisas ta.

Muudatuste tulemusena hakkaks doktorant nooremteaduri ametikohal töötades saama doktoranditoetuse asemel töölepingu kohaselt nooremteaduri töötasu. Seeläbi suureneb doktorandi igakuine sissetulek ning tema usaldusväärsus krediidiasutuste silmis. Töölepinguline suhe võimaldab doktorandile tagada sotsiaalsed garantiid, näiteks iga-aastase tasustatud puhkuse, võimaluse saada haigushüvitist ning töötervishoiunõuete kohaldumise. Samuti muudetakse õppelaenu tagasimaksmine intressimäära alanemise tõttu soodsamaks, vähendatakse õppelaenu tagamisel nõutavate käendajate arvu senise kahe asemel ühele ning pikendatakse laenu tagasimaksmise algust.

Komisjon tegi ettepaneku võtta valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (420 SE) Riigikogu täiskogu päevakorda esimeseks lugemiseks 27. oktoobril.

NordenBladet — Riigikogu rahanduskomisjoni istungil arutati riigieelarve seaduses muudatusi, et suurendada riigieelarve detailsust ja läbipaistvust.

Rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul optimeerivad muudatused riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise protsesse ning loovad paremad alused läbipaistvamaks ja selgemaks eelarvestamise protsessiks.

„Eelnõuga korrigeerime riigieelarve paindlikkuse reegleid, mis võimaldab riigieelarve detailsuse suurenedes säilitada siiski ülevaatlikkuse,“ ütles Savisaar. Ta selgitas, et riigieelarve seaduse muutmine on seotud menetluses oleva 2022. aasta riigieelarvega. „Muudame riigieelarve liigendust puudutavaid sätteid, mis teeb iga-aastase riigieelarve seaduse tegevuspõhise vaate detailsemaks.“ märkis Savisaar. Tema sõnul viime eelarve koostamise kaks astet täpsemaks – programmi tegevuse tasemele ning jälgime, et seletuskiri kataks kõik olulised eelarve eraldised.

Rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk pidas tähtsaks riigieelarve ja eelarvestrateegia protsessi ressursikulu vähendamist.

„Eelnõuga viime eelarveliste tulude ja kulude sisuliste ja detailsete arutelude arvu valitsuse tasandil aastas kahelt arutelult ühele ning riigieelarve strateegia ja riigieelarve dokumentide koostamise sügisesse,“ ütles Kokk. Ta lisas, et kevadel esitatakse jätkuvalt Euroopa Komisjonile stabiilsusprogramm eelarvepoliitiliste suundadega. Need on eelarvepositsioon, võlakoormus, tulu ja kulutasemed.

Riigieelarve seaduse muutmise eelnõuga sõnastatakse uue strateegilise arengudokumendina riigi pikaajaline arengustrateegia, mis loob õigusliku aluse poliitikavaldkondade terviklikule strateegiale „Eesti 2035“. Seaduse jõustumine on ette nähtud 1. detsembril 2021.

Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (436 SE) Riigikogu täiskogu istungile 20. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.