NordenBladet — Euroopa Komisjon palub nii Eesti kui Soome elanikelt tagasisidet piiriüleste maksuasjade kohta, et kujundada soovitus liikmesriikidele. Sellega seoses on edastatud elanikele märgukiri.
Siin on Euroopa Komisjoni märgukiri:
Euroopa Komisjon töötab praegu välja soovitust liikmesriikidele maksumaksjate olukorra parandamiseks ja maksukohustuste lihtsustamiseks. Sel põhjusel on komisjon algatanud avaliku arutelu, et saada kodanikelt täiendavat teavet ja kogemusi. Komisjon soovib kodanikelt teada, mil määral on neil olnud probleeme maksuprobleemidega töötajana, piiriülese töötajana, liikuva töötajana, aga ka pensionärina või investorina. Nendeks probleemideks võivad olla kaugtöö, tõenditest keeldumine, maksude tagasimaksmisega seotud probleemid, kindlustusmaksete mahaarvamata jätmine, mitteresidendist üksustele annetuste vastuvõtmata jätmine, maksudeklaratsioonide esitamise kohustus mitmes liikmesriigis või mis tahes muu maksuküsimus, mis muudab kodaniku elu koormavaks või kulukamaks. Soovituse kinnitamine on kavandatud 2021. aasta 3. kvartalisse. Avalik arutelu on avatud 2. juunini 2021.
Tagasisidet võib edastada eesti, soome või mõnes muus ELi liikmesriigi keeles, aga soovitavalt inglise keeles.
NordenBladet — Sarnaselt eelmise, 2020. aastaga tähistatakse tänavu Soomes volbrit samuti interneti teel. Helsingis on ainus erinevus see, et Kauppatori Havis Amanda kujule pannakse tekkel pähe. Muidu on aga kuju aiaga piiratud nagu eelmiselgi aastal ning selle juurde pidutsema minna ei saa.
Samuti jääb tänavu ära 1. mai piknik Kaivopuisto pargis. Volbriprogrammi saab jälgida Yle Areena veebist. Helsingi programmi näeb ka mujal Soomes, vahendab Helsingin Uutiset.
Praegu on lootus, et kui suudetakse piirangutest kinni pidada, siis saab suvel end veidi vabamalt tunda.
NordenBladet — Inimesed on mikroobidega koos elanud juba miljoneid aastaid. Mikroobide elurikkuse saladuste jälile oleme aga hakanud jõudma alles viimastel aastatel, kuna neid palja silmaga nähtamatuid liike saab looduses edukalt määrata vaid hiljuti arendatud molekulaarsete meetodite abil.
Mikroorganismidel on oluline roll inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamisel, sealhulgas immuunsüsteemi tugevdamisel. Kui mikroorganisme meie sees ja ümber napib, suureneb allergiate ja autoimmuunhaiguste tekkimise oht. Suur hulk inimesi elab linnades ning kokkupuude elurikka loodusega võib jääda väheseks. Teadlastele ei ole aga seni täpselt teada, milline on mullamikroobide seisund linnades ning kuidas aitab linnaruumi kujundamine hoida ja suurendada mikroorganismide jaoks soodsaid tingimusi.
Selleks, et osata teha linnakeskkonna kavandamisel nii elurikkust kui ka linnaelanike tervist toetavaid otsuseid, on Tartu Ülikooli teadlased võtnud ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika professori Meelis Pärteli juhtimisel ette Tartu linna mullas peituvate mikroobide ulatusliku analüüsimise.
„Kaardistame Tartu mullas leiduva elurikkuse. Kui saame teada, millistes tingimustes on heade mikroobide hulk suurim, on võimalik seda tulevikus linnade kavandamisel ja linnaelanike tervise toetamisel arvestada,“ selgitas Meelis Pärtel. „Samuti soovime teha kindlaks, kas eelmisel aastal maastike elurikkuse hindamiseks loodud Rohemeeter suudab mõõta ka mikroobide elurikkust,“ lisas Pärtel.
Uuringus tehakse tihedat koostööd Tartu Ülikooli Kliinikumi lastearstidega, kes on pediaatria professori Vallo Tillmanni eestvedamisel uurinud pikka aega keskkonna mõju laste allergia, 1. tüüpi diabeedi ja muude immuunvahendatud haiguste kujunemisele. „Teame, et kokkupuude liigirikka keskkonnaga elu alguses mõjutab lapse immuunsüsteemi arengut ja võib vähendada haigestumist astmasse. Selle uuringuga soovime teada saada, kus on häid mikroobe Tartu linnas kõige rohkem, missugune on lasteaedade ja koolide õuealade liigirohkus ning kas need on seotud inimeste tervisenäitajatega,“ rääkis Tillmann.
Uuringust „Tartu – heade mikroobide linn“ saadavaid tulemusi ootab pikisilmi ka Tartu linn, kes seisab hea oma elanike tervise ja heaolu eest. „Tartu linn hindab kõrgelt Tartu Ülikooli panust elurikkuse uuringutesse. Oodatavad tulemused annavad olulisi sõnumeid linlaste tervise kohta ja lisateavet edasiste linnaplaneerimise otsuste tegemiseks. Tartus kui nutilinnas ongi seesugune teineteist toetav koostöö möödapääsmatu ja ääretult oluline,“ sõnas Tartu abilinnapea Gea Kangilaski.
Proove on teadlastest ja üliõpilastest koosneval töörühmal plaanis koguda muu hulgas nii parkidest, era- ja avalikest aedadest, koolide ja lasteaedade ümbrusest, spordiväljakutelt kui ka siseruumide lillepottide mullast. Kõik kogutud proovid sisestatakse Tartu Ülikooli loodusmuuseumi arendatava nutirakenduse Legulus kaudu Eesti elurikkust koondavasse portaali eElurikkus.
Ettevõtmine on osa tegevusest Eesti Maaülikooli professori Ülo Niinemetsa juhitavas teaduse tippkeskuses EcolChance, kus Tartu Ülikooli meeskonda juhib taimeökoloogia professor Martin Zobel.
Foto allkiri:Elurikkusele on oluline pöörata tähelepanu ka linnakeskkonnas. Foto: Aveliina Helm
Lisateave: Meelis Pärtel, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika professor, 511 5058, meelis.partel@ut.ee
NordenBladet — Eesti valitsuse liikmed andsid eilsel kabinetinõupidamisel majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aasale volitused allkirjastada Soomega ühiste kavatsuste protokoll Soome lahte tunneli rajamiseks. Protokolli allkirjastamine on plaanis esmaspäeval, 26. aprillil, pärast mida on selle sisu avalik.
Kabinetinõupidamise otsus ei tähenda paraku veel, et saaksime rääkida Eestit ja Soomet ühendavast tunnelist kindlas kõneviisis, kuid nii hiiglasliku projekti puhul on oluline ka see, et mõlemad riigid oma tahet väljendavad,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Loodan, et ühiste kavatsuste protokoll saab allkirjad ja me võime riigi poolt tunneli võimaliku rajamise ettevalmistustöödega edasi liikuda.“
Eesti ja Soome ühiste kavatsuste deklareerimise kõrval on hetkel töös ka tunneli trassi lisamine üle-euroopalisse transpordivõrgustikku (TEN-T), et tulevikus oleks võimalik küsida Euroopast rahastust võimalikeks uuringuteks ja ehituseks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kavatseb lähitulevikus taaskäivitada Tallinn-Helsingi tunneli töögrupi, kuhu kuuluvad mõlema riigi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja ka Tallinna ning Helsingi linnavalitsused.
Ülevaate projekti arengust peab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valitsusele esitama kolmandas kvartalis.
NordenBladet — Soome statistikakeskuse andmetel kasvas eelmisel, 2020. aastal surmade arv võrreldes varasema aastaga 1539 võrra. Kokku oli surmade arv aastas 55 488. Mehed olid surres kesmiselt 75,3-aastased ja naised 82,1-aastased. Naised olid surres meestest 6,9 aastat vanemad.
Vastsündinute oodatav eluiga oli Soomes 2020. aastal poistel 79 eluaastat ja tüdrukutel 84,6 eluaastat. Oodatav eluiga näitab prognoositavat vanust, kui suremus püsib praegusel tasemel.
Vastsündinute suremus ehk alla 1-aastaste laste surmade arv oli Soomes 2020. aastal 83. See on väikseim arv iseseisva Soome ajaloos. 2019. aastal oli see number 96.
