Neljapäev, september 18, 2025

Monthly Archives: märts 2021

Soome valitsuse otsus: söögikohad jäävad suletuks kuni 18. aprillini

NordenBladet — Restoranid ja muud toitlustusettevõtted peavad olema kuni 18. aprillini 2021 klientidele suletud piirkondades, kus on vaja epideemia kiirenemist ära hoida.

Söögikohtade sulgemise otsus on jätk 9. märtsil kehtestatud sulule ja see jätkub katkematult maakondades, kus see on haiguse olukorra tõttu vajalik. Erinevalt eelmisest sulgemisest võivad söögikohad olla alates 29. märtsist avatud Ahvenamaal ning Lõuna-Pohjanmaal ja Lapimaal, välja arvatud Kittilä vald. Põhja-Savos ja Põhja-Karjalas peavad seevastu söögikohad olema esmaspäevast, 29. märtsist klientidele suletud.

Kliendid saavad aga toitu tellida ja sellele järele tulla. Sulgemise ajal võivad restoranid ja kohvikud müüa toitu kaasa otse kliendile või tarnida neid ise või teiste teenusepakkujate kaudu kliendile.

Söögikohtade sulgemine on vajalik nakkuse olukorra tõttu.

Söögikohad peavad olema klientidele suletud järgmistes maakondades ja omavalitsuses:
1) Uusimaa;2) Edela-Soome (Varsinais-Suomi);3) Satakunta;4) Kanta-Häme;5) Pirkanmaa;6) Päijät-Häme;7) Kymenlaakso;8) Lõuna-Karjala;9) Lõuna-Savo;10) Põhja-Savo;11) Põhja-Karjala;12) Kesk-Soome;13) Pohjanmaa;14) Põhja-Pohjanmaa;15) Kittilä.

Sulgemine ei puuduta järgmisi maakondi: Ahvenamaa, Lõuna-Pohjanmaa, Kesk-Pohjanmaa ja Kainuu. Lisaks võivad söökohad olla avatud Lapimaal, välja arvatud Kittilä vald.

Lapimaa sulgemise otsus on erandiga
Kui Lapimaa välja arvata, siis on söögikohtade sulgemine määratud terves maakonnas. Vastuse eelnõud menetledes eeldas parlament, et pikkade vahemaade ja hõreda asustusega maakonda tuleks vaadelda teistmoodi. Parlamendi seisukohtade ja terviseasutuste avalduse põhjal on söögikohad Kittiläs suletud, kuid teistes Lapi omavalitsustes võib söögikohad avada alates 29. märtsist.

Sulgemise põhjused vaadatakse iganädalaselt üle
Valitsus muudab määrust, kui piirkonnas pole enam vaja sulgemist või kui maakonna haigusolukord muutub tõsisemaks.
Piirkondades, kus söögikohad pole suletud, peavad toitlustusasutused järgima nakkushaiguste seadust ja selle alusel välja antud sätteid. Sel juhul peavad söögikohad sulgema uksed kell 23 ja lõpetama alkoholi müügi kell 22.

Sulgemine puudutab kõiki toitlustusettevõtteid, välja arvatud asutuste sööklad
Suletavate toitlustusettevõtete hulka kuuluvad üldsusele avatud kohvikud, restoranid, baarid ja ööklubid. Sulg kehtib ka terrasside kohta. Toidu kaasa müük lubatud ka sulgemise ajal.

Erandiks on ainult need söögikohad, mis pole üldsusele avatud. Seega ei kehti sulg näiteks hooldekodude ega asutuste sööklate kohta, mis pole teistele klientidele avatud. Töötajatele või õpilastele toitlustusteenuseid osutavate ettevõtete ärimudelid ja toimimispõhimõtted võivad oluliselt erineda. Kui söögikoht on üldsusele avatud, tuleb see sulgeda.

Söögikohtadele valmistatakse ette hüvitise meetmeid
Töö- ja majandusministeerium on valmistanud ette teotusmudeli mõistliku hüvitise maksmiseks ettevõtetele, mille suhtes kehtivad sulgemismeetmed. Praegu menetleb parlament toetusmudeli eelnõud ja seda rakendatakse kulutoetuse osana. Toetusmudeli edasisel ettevalmistamisel võetakse arvesse söögikohtade sulgemise jätkumist. Ettevõtted saavad taotleda hüvitist riigikassalt. Ettevõtted saaksid hakata toetust taotlema mai alguses.

Seaduse menetluse protsess
28. märtsil 2021 võttis parlament vastu ja Vabariigi President kiitis heaks seaduse söögikohtade ja muude toitlustusasutuste ajutise sulgemise kohta klientidele. Seadus ja määrus jõustusid ööl vastu esmaspäeva, 29. märtsi 2021 kell 00.00.

Valitsus andis välja ka määruse, milles määratleti maakonnad, kus sulgemine kehtib. Peamine põhimõte on see, et toitlustusettevõtted hoitakse koroona ulatusliku leviku ja kiire nakatumiste arvu kasvu faasis olevates maakondades klientidele suletuna. Vajaduse hindamiseks ja otsuste tegemiseks kasutatakse terviseameti eksperthinnangut.

Avafoto: NordenBladet
Allikas: NordenBladet.com

Vaata ka:
Soome: Peaminister Sanna Marini büroo avaldas siseriiklike liikumispiirangute eelnõu mustandi. Liikumispiirangute eelnõus on 12 erandit – VAATA, mis need on
Soome peaminister soovib riiki sisenejatele kohustuslikku karantiini, kuna negatiivne test pole piisav
Soome: Kavandatav liikumispiirang jätab suletuks juuksurid, söögikohad ja hotellid
Soomes on koroonaga nakatumiste arv laste hulgas mitmekordistunud – millest see tuleb?
Soome peaminister soovib riiki sisenejatele kohustuslikku karantiini, kuna negatiivne test pole piisav
Soome valitsuse otsus: söögikohad jäävad suletuks kuni 18. aprillini
Soome: Valitsus kavandab eraldi seadust liikumiskeelu ja maskikohustuse kehtestamiseks
Soomes võeti vastu seadus, mis võimaldab piiril koroona sundtestimist – keeldujaid ootab trahv või vangla

Soomes lisandus (28.03.2021) 458 koroonaga nakatumist

NordenBladet — Soomes tuvastati täna pühapäeval, 28. märtsil viimase ööpäevaga 458 uut koiroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 76 003 koroonaga nakatumist.

Viimase kahe nädalaga on Soomes tuvastatud 9100 nakatumist, mida on 58 võrra vähem kui eelneva kahe nädalaga.

Kõige enam oli uusi nakatumisi terviseameti andmetel Helsingis (122), Turus (56), Espoos (46) ja Vantaal (33).
Reedel lisandus Soomes kaks koroonasurma, kokku on Soomes registreeritud 817 koroonasurma.

 

 

Eesti: Teadlased võitlevad emakakaelavähi sõeluuringutega seotud ebavõrdsuse vastu

NordenBladet — Tartu Ülikooli teadlased osalevad üleeuroopalises koostööprojektis, millega tahetakse vähendada emakakaelavähi sõeluuringutega seotud ebavõrdsust. Eesmärk on suurendada haavatavatesse ühiskonnarühmadesse kuuluvate naiste osalust sõeluuringutes 26%-lt 45%-le, tänu millele võiks igal aastal säästa 6000–7000 naise elu.

Euroopas saab emakakaelavähi diagnoosi üle 61 000 naise aastas ja pea 26 000 neist sureb sellesse vähki. Iga selline surm on tragöödia, arvestades, et tänapäeval on võimalik emakakaelavähki ennetada ja ravida.

Tartu Ülikooli epidemioloogia professor Anneli Uusküla, kes on rahvusvahelises projektis CBIG-SCREEN Eesti esindaja, ütles, et suhteliselt suurt suremust seostatakse paljuski asjaoluga, et haavatavamate naiste vaktsineeritus ja osalus emakakaelavähi sõeluuringutes on vähene. „Kuigi on tõestatud, et sõeluuringuprogrammid vähendavad märkimisväärselt emakakaelavähki suremust, on need haavatavate naiste jaoks endiselt suures osas kättesaamatud. Need naised osalevad sõeluuringutes vähe. See tekitab nii Eesti kui ka kogu Euroopa tervishoiusüsteemis ebavõrdsust ja suurendab probleeme, millega juba niigi raskustes olevatel ühiskonnarühmadel tuleb oma heaolu tagamisel silmitsi seista,“ rääkis Uusküla.

Teiste seas vangid ja HIV nakkuse kandjad

Koostööprojektis keskendutakse kehvemal sotsiaal-majanduslikul järjel olevatele naistele, HIV-ga nakatunutele, vangidele, seksitöötajatele ning sisserännanutele, kes ei pruugi olla saanud oma päritoluriigis osaleda vähi sõeluuringus ja kellel võib olla keeruline uue kodumaa tervishoiusüsteemis orienteeruda.

Professor Uusküla tõdes, et Eestis on olukord emakakaelavähki haigestumisega silmapaistvalt halb, eriti võrreldes naaberriikidega Skandinaavia maades ja teiste Lääne-Euroopa riikidega. „Ülevaade eriti haavatavatesse rühmadesse kuuluvate naiste olukorrast on paljuski puudulik. Rahvatervishoiu nooremteadur Anna Tisler kirjeldab oma peagi ilmuvas teadustöös, kuidas võrreldes Eesti üldnaisrahvastiku isegi kehva osalusega sõeluuringus on HIV-ga nakatunud naiste osalus selles veel palju kehvem,“ rääkis Uusküla.

Uuringus tehakse kindlaks asjakohased parandusvõimalused ja arutatakse need sihtrühma kuuluvate naistega läbi. Konsortsium töötab välja strateegiad, mis vastaksid nende vajadustele, et kutsuda neid edukalt sõeluuringutele ja hoida nendega kontakti esimesest analüüsist ravini. Pideva dialoogi kaudu püütakse veenda poliitikakujundajaid neid strateegiaid vastu võtma, et riiklikud sõeluuringuprogrammid jõuaksid ka haavatavamas seisus naisteni.

Nii luuakse projekti käigus üleeuroopaline laiapõhjaline emakakaelavähi sõeluuringutes osalemise takistuste kohta ning töötatakse välja poliitikapõhimõtted, programmid, kommunikatsiooniviisid ja muud vajalikud vahendid, et neid takistusi ületada.

Tartu Ülikooli osalus

Tartu Ülikool osaleb projektis algusest lõpuni, alustades teaduskirjanduse ülevaatest ja lõpetades uuringu tulemuste katsetamisega. Muu hulgas juhivad Tartu Ülikooli teadlased ühte kolmest väljatöötatavast sõeluuringu tõhusust kontrollivast sekkumisuuringust, mis korraldatakse Eestis.

Projekti CBIG-SCREEN koordineerib Prantsusmaa Riiklik Tervishoiu- ja Meditsiiniuuringute Instituut. Eestit esindab projektis Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“(grant nr 964049).

 

Eesti: Valitsus toetab Rally Estonia WRC etapi korraldamist 2,5 miljoni euroga

NordenBladet — Valitsus otsustas  25. märtsi istungil eraldada reservist 2,5 miljonit eurot sel aastal Eestis toimuva FIA autoralli maailmavõistluste sarja etapi korraldamiseks. Ülemaailmsete otseülekannete kaudu jõuab Eestis toimuv spordi suursündmus sadade miljonite inimesteni 155 riigis. 

„Eelmisel aastal Eestis esmakordselt toimunud MM-ralli osutus nii edukaks, et see kuulub WRC-sarja võistluskalendrisse ka sel ja järgmisel aastal. Valitsus toetab ettevõtmist, sest usume Rally Estonia meeskonna edusse, kes on seda juba 11 aastat professionaalselt vedanud,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott. „Märkimist väärib ka see, et eelmisel aastal toimunud rallil ühtki nakatunut ei leitud ning korraldajad teevad Terviseametiga igakülgset koostööd, et osalejad ja külalised saaksid turvaliselt võistlust nautida,“ lisas ta.

Autoralli maailmameistrivõistluste etapp võimaldab tutvustada Eesti riiki, kultuuri ja ajalugu ning sellel on positiivne mõju majandusele. „Suursündmus toob Lõuna-Eesti kiiretele kruusateedele võistlema maailma parimad sportlased ja võistkonnad, mida omakorda jälgivad üle maailma miljonid fännid. Tänavu on plaanis teha ülemaailmne otseülekanne, mille kaudu tutvustatakse Eestit enam kui 155 riigis. See suurendab meie tuntust ja atraktiivsust reisisihtkohana,“ lisas Ott.

Valitsus toetab WRC sarja etapi korraldamist, sest seda ei ole võimalik rahastada vajalikus mahus rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste meetmest. Põhjus on selles, et sündmuse majanduslik mõju jääb koroonaviiruse leviku piirangute tõttu sel aastal väiksemaks, kui meetme tingimused sätestavad. Eraldatavat toetust ei loeta ka riigiabiks, sest tegemist on rahvusvahelise spordialaliidu tiitlivõistluse süsteemi kuuluvat võistlusga ehk MM-sarja ametliku etapiga. Ürituse korraldamise eelarve on kokku ligi 4,4 miljonit eurot.

Eelmisel aastal toimus WRC Rally Estonia Eestis esmakordselt. Vaatamata koroonaviiruse levikust tulenenud piirangutele sai sündmusest kohapeal osa üle 26 000 inimese nii Eestist kui ka välismaalt. See oli ühtlasi esimene autoralli maailmameistrivõistluste etapp, mis korraldati pärast koroonaviiruse puhangut. Rally Estoniast toodeti otseülekanded üle maailma, millega Eestis toimuv suursündmus jõudis 740 miljoni inimeseni.

Rally Estonia on 2021. aasta FIA autoralli maailmameistrivõistluste etapp, mis sõidetakse Tartus ja Tartu vallas, samuti Otepää, Elva, Kanepi, Kambja, Mustvee ja Peipsiääre vallas 15.–18. juulini.
 

 

Soomes lisandus (27.03.2021) 791 koroonaga nakatumist

NordenBladet — Soomes tuvastati täna laupäeval, 27. märtsil viimase ööpäevaga 791 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 75 545 koroonaga nakatumist.

Kõige enam oli uusi nakatumisi terviseameti andmetel Helsingis (227), Vantaal (84), Espoos (82), Turus (54), Tamperes (52) ja Lahtis (32).