NordenBladet — Jaemüügiettevõte Stockmann valmistub seoses liikumispiirangutega kõigi kaubamajade sulgemiseks Soomes. Seoses kaubamajade sulgemisega kavandab firma ulatuslikke koondamisi ja töötajate sundpuhkusele saatmist, vahendab Iltalehti.
Kokku puudutavad koondamised ja sundpuhkused 1200 töötajat. Sundpuhkused on kuni 90 päeva pikkused. Ettevõte valmistub kõigi kaubamajade sulgemiseks Soomes. Valmistutakse selleks, et kliendid ei saa enam poode külastada.
Stockmanni veebipoodi piirangud ei mõjuta. Soome valitsus kavandab piiranguid, mille tõttu ei saa inimesed enam paljusid poode külastada.
NordenBladet — Pärast seda, kui Eesti möödus koroonaga nakatumiste poolest Soomest ja Hiinast, läks Eesti mööda ka Lätist ja Lõuna-Koreast. Eestis on tänase, 28. märtsi seisuga tuvastatud 103 630 koroonaga nakatumist, Lõuna-Koreas 101 757 ja Lätis 101 040 nakatumist. Hiinas on ametlik nakatumiste arv Worldometeri andmetel 90 167 ja Soomes 76 003.
Koroonasurmade arvult möödus aga Eesti Soomest: Eestis on registreeritud 868 koroonasurma, Soomes 817.
Veel aasta aega tagasi 2020. aasta kevadel oli Eestis üks väiksema koroonaga nakatumiste ja koroonasurmadega riike maailmas.
Võrdluseks, Eestis elab 1,3 miljonit, Lätis 1,9 miljonit, Soomes 5,5 miljonit, Lõuna-Koreas 51,6 miljonit ja Hiinas 1439,3 miljonit inimest.
NordenBladet — Soome maksuportaalile Talous.Taito esitati küsimus maksude juurdemaksete kohta, kas nende jaoks saab taotleda maksepikendust.
Vastab maksujurist Georg Rosbäck:
Saab küll. Maksuamet võib nõustuda taotluse alusel maksegraafikuga, kui makseraskused on ajutised. Maksegraafik on parem lahendus kui see, et esitatakse täitenõue.
Maksegraafiku puhul tehakse graafik, mille alusel saab makse jupikaupa maksta. Mõnedel juhtudel nõutakse teatud ettemaksu. Maksegraafikut ei saa aga koostada, kui isikul on juba täitemenetluses maksuasju.
Maksegraafik koostatakse enamasti ilma tagatisteta, aga maksuamet võib nõuda lisatagatisi. Maksegraafiku maksimaalne pikkus on kaks aastat. Tagatise puhul võib tähtaeg olla pikem. Makseaeg ei saa olla pikk, sest maksud ei tohi tagasimaksmise käigus aeguda.
Maksegraafik kaotab kehtivuse, kui maksumaksja ei tee graafiku järgseid makseid, tekivad uued maksuvõlad või hoiab maksukohuslane kõrvale teavitamiskohustusest.
Maksegraafiku kehtivuse kaotamine on maksumaksja jaoks halb asi. Pärast seda saab teha uue graafiku vaid siis, kui graafik muutus kehtetuks ametiasutuse vea tõttu või muul põhjendatud põhjusel.
NordenBladet — Tartu Ülikooli ja Ühendkuningriigi Wellcome Sangeri Instituudi meditsiiniteadlaste seni maailma suurimas ja põhjalikumas geneetilises uuringus vaadeldi meeste Y-kromosoomiga seotud viljatust. Analüüsides Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku spermatogeneesihäiretega patsientide DNAd, avastasid nad seni kirjeldamata Y-kromosoomi alatüübi, mis suurendab märkimisväärsel osal Euroopa päritolu meestel viljakusprobleemide riski ligi üheksa korda. Avastus parandab seda geenivarianti kandvate meeste viljatuse diagnostika ja varajase kliinilise käsitluse ja nõustamise võimalusi.
Teadusajakirjas eLife avaldatud tulemused näitavad, et selle ebastabiilse Y-kromosoomi alatüübiga meestel on teistest palju suurem risk kogeda geenide ümberpaiknemise anomaaliaid. Need omakorda mõjutavad seemnerakkude moodustumist ehk spermatogeneesi, mistõttu võib neil meestel olla kuni üheksa korda tõenäolisemalt probleeme laste saamisega. Selle geenivariandi molekulaardiagnostika võib aga aidata tuvastada suurema riskiga mehi juba varases täiskasvanueas ja anda neile võimaluse teha aegsasti otsuseid tulevase pereplaneerimise kohta. Praegu jääb viljatuse täpne põhjus selgitamata rohkem kui pooltel spermatogeneesihäirega meestel.
Tartu Ülikooli bio-ja siirdemeditsiini instituudi inimese geneetika uurimisrühma, Tartu Ülikooli Kliinikumi androloogiakeskuse ja Wellcome Sangeri Instituudi koostöös toimunud mahukas uuringus analüüsiti geneetiku Pille Hallasti eestvedamisel enam kui 2300 Eesti mehe Y-kromosoome. Mehed kaasati uuringusse SA Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinikus ja seda tegi professor Margus Punabi meeskond.
Antud töös uuritud Y kromosoomi piirkonda on meeste viljatusega seostatud varemgi, aga mitte kunagi ei ole vaatluse all olnud nii suure kliinilise valimi geneetiline varieeruvus. Hallasti kinnitusel on tegu spermatogeneesi häiretega patsientide Y-kromosoomi geneetilise varieeruvuse kõige põhjalikuma süvaanalüüsiga.
Uuringu üks juhtivautoritest, Tartu Ülikooli inimese geneetika professor Maris Laan rääkis, et koostöös Ühendkuningriigi partneritega avastatud seni kirjeldamata Y-kromosoomi alatüüp tekitab raskekujulise spermatogeneesihäire kõrge riski. „Nimelt on nende Y-kromosoomide „esivanemal“ toimunud kunagi evolutsioonis ühe pika DNA lõigu ümberpöördumine, mis põhjustab sellel Y-liinil ebastabiilsust ja soodustab ümberkaudsete DNA lõikude kadumaminekut,“ sõnas Laan.
See ümberpööratud lõiguga Y-kromosoomi variant on suhteliselt levinud ega too alati kaasa DNA osalist kadu ega viljakusprobleeme. Nii võib see põlvest põlve edasi kanduda ja jääda märkamata, kuni järglastel tekib probleeme viljakusega. Spermatogeneesi häiriv geneetilise materjali kadu toimub sellel Y-liinil hinnanguliselt umbes ühel mehel kümnest või isegi harvem. Seda alatüüpi kannab märkimisväärne hulk Euroopa mehi, aga mujal maailmas see nii levinud ei ole. Eestis võib seda leida 5–6%-l meestest, aga näiteks poolakatel ja tšehhidel ligi 20%-l meestest.
Artikli üks koostöö partneritest, Wellcome Sangeri Instituudis töötav maailma juhtivaid populatsioonigeneetikuid doktor Chris Tyler-Smith rõhutas, et populatsiooni- ja reproduktiivgeneetika uurimisrühmade vahel on vaja rohkem sünergiat, et välja selgitada spermatogeneesi häiretega seotud Y-kromosoomi variandid ning mõista, kuidas need on evolutsioneerunud ja demograafiliselt säilinud.
Professor Maris Laan rõhutas teadustöö võimalikku molekulaardiagnostilist praktilist väärtust, öeldes, et mehe spermatogeneesihäire geneetilise põhjuse varajane väljaselgitamine annab võimaluse viljatute paaride sihikindlamaks kliiniliseks käsitluseks. „Kuigi varem oli teada, et uuritud Y-kromosoomi piirkonna deletsioonid võivad seemnerakkude tootmist häirida, lisandus nüüd uudne teadmine, et DNA lõikude kadu annab viljatusele geneetilise eelsoodumuse, mis sõltub Y-kromosoomi liinist,“ lisas ta.
Lisateave: Maris Laan
Tartu Ülikooli inimese geneetika professor
5349 5258
maris.laan@ut.ee Pille Hallast
Wellcome Sangeri Instituudi vanemteadur
pille.hallast@ut.ee
NordenBladet — Soome terviseameti andmetel on koroonaga nakatuma hakanud üha enam lapsed. Näiteks Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas HUS on koroonaga nakatumine 0-9-aastaste laste hulgas alates aasta algusest viiekordistunud. Kui aasta algul oli lastel nädalas mõnikümmend nakatumist, siis märtsikuus on neid olnud sadu.
Laste nakatumised hakkasid eriti kiiresti kasvama peale suusapuhkuseid. Praegu moodustavad laste nakatumised üle 10 protsendi kõigist koroonaga nakatumistest, rääkis HUS-i juhtiv peaarst Markku Mäkijärvi.
Lisaks suusapuhkusetele on nakatumistele laste hulgas kaasa aidanud viiruse mutatsioonid, mis levivad kergemini. Osalt on nakatumisi ka seetõttu rohkem, et lasteaias käivaid lapsi on hakatud rohkem testima, kuna lasteaedades on tekkinud nakkusekolded,vahendab MTV.
Vaasas on avastatud, et koguni neljandik uutest nakatumistest tuleb algklasside õpilastelt või lasteaias käivatelt lastelt. Vaasa tervisekeskuse peaarst Heikki Kaukoranta ütles, et osalt on tegemist statistilise veaga – nakatumised olid lastel ka varem, aga need ei tulnud välja, kuna lapsi ei testitud.
HUS-i laste nakkushaiguste arst Tea Nieminen ütles, et nakatumised kasvavad praegu kõigis vanusegruppides. Eakate hulgas nakatumised vähenevad seoses vaktsineerimisega.
Laste puhul kehtivad koroona leviku tõkestamisel samad meetmed mis täiskasvanutel – haiged lapsed peaks püsima kodus. Lapsed saavad nakkuse põhiliselt kodust ja lähedastelt. Samas ei põe lapsed koroonat enamasti raskelt. Seetõttu poleks vaja näiteks lasteaedu sulgeda, rääkis Nieminen.
