NordenBladet — Soomes tuvastati täna laupäeval, 20. märtsil viimase ööpäevaga 856 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 71 123 koroonaga nakatumist.
Kõige enam tuvastati terviseameti andmetel uusi nakatumisi Helsingis (263), Vantaal (91), Espoos (82), Turus (64), Lahtis (43), Tamperes (41) ja Hämeenlinnas (21).
NordenBladet — Soomes tuvastati täna reedel, 19. märtsil viimase ööpäevaga 770 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 70 267 koroonaga nakatumist. Täna reedel ei lisandunud Soomes ühtegi koroonasurma, kokku on Soomes registreeritud 805 koroonasurma., vahendab Iltalehti.
Täna reedel on haiglaravil 271 koroonapatsienti, kellest raskes seisus intensiivis on 55 patsienti.
Soomes on tänase seisuga tuvastatud viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta 166,4 koroonaga nakatumist. Võrdluseks, Eesti vastav tase on 1553,1. Kõige kõrgem on nakatumiste tase helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas – 340,6, järgnevad Edela-Soome (245,4) ja Ahvenamaa (182,4).
Soome valitsus kaalub liikumispiirangute kehtestamist kõige suurema nakatumisega piirkondades, need on Turu, Helsingi, Vantaa, Espoo ja Kauniainen.
NordenBladet — Täna, 19. märtsil peab ERMis loengu Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat Jüri Viikberg. Värske laureaadi loengu teemaks on “Emakeele jälil”. Päeva juhatavad sisse 2020. aastal keeleauhinna pälvinud Helle Metslang ja ERMi direktor Alar Karis. Kogu üritusest teeb ERM otseülekande.
Valitsus otsustas määrata Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna 2021. aastal Jüri Viikbergile pühendunud töö eest eesti murrete, väliseestlaste keele ja keelekontaktide uurimisel ning õpetamisel.
Jüri Viikberg on töötanud pikka aega Eesti Keele Instituudis, Tallinna Ülikoolis ja Uppsala Ülikoolis. 1989. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi väitekirjaga „Eesti keelesaared Siberis (tekkimine, areng, kontaktid)”. Jüri Viikberg on juhtivaid murdeuurijaid, kellelt ilmus äsja „Eesti murrete grammatika“, mis ühtlasi on esimene tervikülevaade eesti murrete grammatilisest ehitusest. Ta on koostanud ja toimetanud mahukat „Eesti murrete sõnaraamatut“ ning ta on kõrgkooliõpiku „Eesti murded ja kohanimed“ üks autoreist. Murdeuurimise kõrval on Jüri Viikberg pühendunud eesti keele ajaloole, mille seletamisel on tema tähelepanu pälvinud keelekontaktid, väliseesti keel ja laensõnavara. Jüri Viikberg on üllitanud üle saja teadusliku ja populaarteadusliku publikatsiooni.
F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati auhind Helle Metslangile, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.
Otselülitust ERMi saate vaadata 19. märtsil kell 12 ERMi YouTube`i kanalilt, ERMi kodulehe vahendusel või ERMi Facebooki kodus.
F. J. Wiedemanni keeleauhinna 2021. aasta laureaadile Jüri Viikbergile pühendatud näitus on ERMi raamatukogus ootamas aegu, kui muuseum on jälle külastajatele avatud.
NordenBladet — Kolme parima arendustöö hulka valiti Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudis arendatud universaalne tootmislogistika robotsõiduk Boxbot ja selle digitaalne kaksik.
Esimene logistikaroboti prototüüp valmis Kulinaaria OÜ jaoks 2019. aastal. 2020. aastal arendati prototüüpi edasi, luues sellele ka digitaalse kaksiku funktsioon.
Arendatud nutirakendus võimaldab mobiilsete, tööstus- ja koostöörobotite digitaalseid kaksikuid juhtida näiteks liitreaalsuse rakendustes, tahvelarvutis, nutiprillides või mobiilis. Samuti saab selle abil operatiivselt kuvada tootmisinfot ning roboteid/robotplatvorme läbi digikaksikute tehnoloogia tootmisprotsessi katkestamata testida ja ümberhäälestada.
Uurimisrühma kuulusid Kristo Karjust, Raivo Sell, Tauno Otto, Martin Eerme, Martin Pärn, Vladimir Kuts, Heiko Pikner, Tarmo Velsker, Maarjus Kirs, Janno Nõu, Ehsan Malayjerdi, Tõnis Raamets, Aigar Hermaste, Kashif Mahmood.
Möödunud aasta parimate arendustööde hulka valiti ka päikeseelektrit tootva teekatendi demoprojekt. Teadaolevalt on tegemist maailmas unikaalse lahendusega, mis aitab muuta jalakäijate, sealhulgas vaegnägijate ja jalgratturite elu ohutumaks.
E-teekatend on tipptehnoloogiline lahendus, mis on välja töötatud TalTechis koostöös Tehnikaülikooli hargettevõttega e-Pavement. Lahendus võimaldab toota targa tee toimimiseks vajalikku energiat otse tee pinnal. Lisaks on katendiga liidestatud led-elemendid ja elektroonikakomponendid. Niimoodi muutub tee pind liikluse aktiivseks osalejaks. Näiteks ristmikel dubleeritakse jalakäijate fooritulesid tee pinnal, vaegnägijatele on mõeldud taktiilsed elemendid.
Lisaks Tallinnale on uudse teekatendi vastu huvi tundnud ka ümbruskonna vallad. Projekti läbiviimisel osales kokku üle kümne ettevõtte ja ülikoolis tegid tulemuslikku koostööd erinevad üksused. Koostöö, mille käigus jõuavad laboris välja töötatud lahendused praktilisse kasutusse, toob tänavatele nutikama keskkonna ja ohutuma liikluse. Projekti tellijaks oli Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, rahastada aitas Euroopa Regionaalarengu Fond.
Uurimisrühma kuulusid Allan Lahi, Arvo Mere, Viktoria Gudkova, Mihkel Viirsalu, Veljo Sinivee, Ain Kendra, Robert Belagryan.
Tehnikaülikooli tunnustas oma parimaid Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel.
NordenBladet — Varem koroonat lõdvalt võtnud Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell oleks nagu uuesti sündinud. Nüüd pooldab ta karme piirangud ja hoiatab, et eeloleval suvel ei ole juttugi mingitest reisidest ega spordisündmustest.
Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell ütles, et suvel mingeid kogunemisi olla ei tohi. Reisimine on aga väga vaevaline, sest paljudes riikides nõutakse sisenejatelt tõendit vaktsineerimise kohta või negatiivset koroonatesti, vahendab Aftonbladet.
Paljudes riikides nõutakse tulijate jäämist karantiini, lisas Tegnell. Seetõttu tasub tõsiselt kaaluda, kas on üldse mõtet kuhugi reisida. Tegnell ise soovitab reisid edasi lükata ja oodata, kuni enamus inimestest on vaktsineeritud.
Suuri üritusi Tegnell väitel suvel Rootsis ei toimu. Läbi suve on jõus 50 inimese kogunemispiirang. Kõik oleneb epideemia olukorrast. Kui epideemia langeb väga madalale tasemele, siis on piirangute leevendused võimalikud. Aga kui epideemia püsib samal või kõrgemal tasemel, siis piirangud jäävad. See puudutab ka pulmade ja tudengipidude korraldamist. Suurüritused on kõige varem võimalikud 2022. aasta suvel.
