Laupäev, detsember 27, 2025

Monthly Archives: märts 2021

Norra ravimiameti juht Steinar Madsen: Uurime kahte uut tromboosi juhtumit seoses AstraZeneca vaktsiiniga, mõlemad patsiendid surid

NordenBladet — Norra ravimiamet teatas eile pühapäeval, 21. märtsil kahest uuest tromboosi juhtumist pärast AstraZeneca koroonavaktsiiniga vaktsineerimist. Oslo ülikooli haiglas ravil olnud patsiendid surid. See on väga kurb, need on traagilised juhumid, kommenteeris Norra ravimiameti juht Steinar Madsen väljaandele NRK.

Norra ravimiamet ei välista, et juhtumid olid seotud AstraZeneca koroonavaktsiiniga. Juhtumid on üldiselt selged, aga vaja on veel lisauuringuid.

Praegu veel otsest seost juhtumite ja vaktsiini vahel pole suudetud tuvastada. Enne seda on Oslo haiglas ravil olnud kokku viis alla 55-aastast patsienti, kel peale vaktsineerimist esinesid vere hüübimise häired, verejooksud ja vereliistakute vähesus. Neist kolm on praeguseks surnud.

NRK andmetel pole Norras olnud sarnaseid probleeme teiste vaktsiinidega. Lisaks AstraZeneca vaktsiinile on Norras inimesi vaktsineeritud Pfizeri ja Moderna vaktsiinidega.

Oslo haigla teeb kõik, mis võimalik, et välja selgitada probleemi põhjus. Sarnaseid teateid on tulnud ka mujalt Euroopast.

Norra terviseameti juht Camilla Stoltenberg soovitas jälgida oma tervist kõigil neil, keda on vaktsineeritud AstraZeneca vaktsiiniga. Murettekitavad vaevused on pikaajaline haiglane enesetunne, tugev valu, ebatavalised tumedad plekid ning nahal olevad verejooksu jäljed.

Oslo haiglas juhtumite uurimisega tegelev arst Pål Andre Holme ütles, et ilmselt on tegemist teatud immuunreaktsiooniga vaktsiinile. See põhjustab vere hüübimist soodustavate antikehade tekkimist. Holme ütles, et on viiteid sellele, et juhtumid on seotud vaktsineerimisega. Patsiente on vaktsineeritud 3-10 päeva enne probleemide algust.

Norra ravimiamet teeb asja uurimisel koostööd Euroopa ravimiametiga EMA. Praegu on AstraZeneca vaktsiini kasutamine Norras peatatud. Otsus selle edasise kasutamise kohta tehakse käesoleval nädalal.

EMA teatas eelmisel nädalal, et AstraZeneca koroonavaktsiin on tõhus ja täiesti ohutu ning selle kasu ületab võimaliku kahju.

 

 

Soomes lisandus (22.03.2021) 430 koroonaga nakatumist

NordenBladet — Soomes tuvastati täna esmaspäeval, 22. märtsil viimase ööpäevaga 430 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 72 073 koroonaga nakatumist.

Kõige enam tuvastati uusi nakatumisi terviseameti andmetel Helsingis (151), Espoos (56), Vantaal (43), Turus (31) ja Lahtis (26).

 

Eesti: Ligi 30% üle 70-aastastest on COVID-19 vastu vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud

NordenBladet — Eestis on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga end COVID-19 vastu kaitsnud 166 163 inimest, mõlemad vaktsiinidoosid on saanud 57 003 inimest. Kokku on vaktsineerimisi tehtud 223 166 korral. Üle 80-aastastest on praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 36%, kõigist üle 70-aastastest 29%.

„Sel nädalal jätkus peamiselt riskirühma kuuluvate inimeste ning väiksemas mahus ka eesliinitöötajate vaktsineerimine. Kuigi Eestisse jõudnud vaktsiinikogused olid oodatust väiksemad tehti nädala jooksul enam kui 30 000 kaitsesüsti. Viimase nädalaga kasvas oluliselt vaktsineerimisega hõlmatus üle 70-aastaste inimeste seas,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Selleks, et hoida ära koroonaviirusest tingitud rasket haigestumist ja suremust ning leevendada koormust tervishoiule on esmatähtis kaitsta võimalikult kiiresti kõrge ea või tervise tõttu COVID-19 haiguse suhtes kõige haavatavamaid. See on meie prioriteet ka eelolevatel nädalatel.“

Lõppeval nädalal on praeguseks tehtud kokku 31 982 vaktsineerimist, neist eilse päeva jooksul 2 285. Eeloleval nädalal jätkub riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine perearstide juures, käimas on haridustöötajate, sotsiaaltöötajate ja strateegilise eesliini vaktsineerimine. Eilsest kuni teisipäevani vaktsineeritakse täiendavalt üle 70-aastaseid inimesi Maardus, Loksal ja Lasnamäel, mis on hetkel kõige kõrgema koroonaviiruse nakatumismääraga piirkonnad Eestis.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel on Euroopa Liidus keskmiselt praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 10,3% täiskasvanud elanikkonnast, Eestis 14,1%. Eesti on tõusnud COVID-19 vaktsineerimisega hõlmatuselt Euroopa Liidus neljandale kohale.

Vanusegruppide lõikes on vaktsineerimisega hõlmatus kõige kõrgem 80-aastaste ja vanemate seas, kellest on üle Eesti vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud enam kui kolmandik (36%). Viies maakonnas – Saaremaal, Hiiumaal, Läänemaal, Raplamaal ja Järvamaal on vaktsineeritud enam kui pooled üle 80-aastased. Viimase nädala jooksul on veidi kasvanud vaktsineerimisega hõlmatus ka Ida-Virumaal, kus üle 80-aastastest on praeguseks vaktsineeritud iga seitsmes. Kõigist üle 70-aastastest on vähemalt ühe doosiga kaitstud 29%, mida on 8% rohkem kui nädal tagasi.

Kokku on praeguseks vaktsineerimisi tehtud 492 tervishoiuasutuse poolt, sh 403 perearstikeskuses. Enam kui pool kõigist vaktsineerimistest (53%) on tehtud perearstikeskustes. Haiglates on tehtud 33% vaktsineerimistest, eriarstiabi osutajad on teinud 6% ja õendusabi osutajad samuti 6%.

Eeloleval nädalal on Eestisse oodata 19 890 doosi Pfizer/BioNTech COVID-19 vaktsiini, 10 800 doosi Moderna vaktsiini ja 4 800 doosi AstraZeneca vaktsiini. Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab kasutada lähinädalatel AstraZeneca COVID-19 vaktsiini ennekõike üle 60-aastaste inimeste vaktsineerimiseks.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

 

Eesti: Mageveekalade töötlejad saavad riigilt erakorralist toetust

NordenBladet — Valitsus kiitis heaks riigi lisaeelarve eelnõu, millega toetatakse Maaeluministeeriumi ettepanekul ettevõtteid, kes tegelevad mageveekalade töötlemisega. Toetuse eelarve on kokku 1,8 miljonit eurot.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on toetuse eesmärk tagada mageveekalade töötlejate jätkusuutlikus. „Viiruse leviku tõttu on tekkinud raskusi ahvenast valmistatud toodangu turustamisel Lääne-Euroopas, mis on ahvenatoodete peamine müügiturg,” ütles Kruuse.

„Arvestades käibe langust ja ka kodumaise turu ostujõudu, kompenseerib riik osa kala omahinnast juhul, kui turustatakse sellest odavamalt,” lisas minister. Täpsemad toetuse jagamise tingimused on selgumisel, neist teavitatakse esimesel võimalusel.

Lisaeelarvega eraldatakse raha ka piirangutest puudutatud ettevõtetele – sh maapiirkonna ettevõtetele – töötasu hüvitise maksmiseks märtsi- ja aprillikuu eest. Kui aasta algul sõltus palgatoetus sellest, mis sektoris ettevõte tegutses, siis nüüd on toetuse kriteeriumiks järsk käibelangus.

Riigi lisaeelarve aitab tervishoiusektorit võitluses koroonaviirusega ning toetab taastumist, et piirangute leevenemise järel saaksid majandus ja inimeste normaalne elu kiiresti taastuda.

 

 

Soome: Valitsus kavandab eraldi seadust liikumiskeelu ja maskikohustuse kehtestamiseks

NordenBladet — Soome valitsus kavandab eraldi seadust selleks, et kehtestada väljas liikumise keeld ja maskikandmise kohustus. Valitsuse liikmed on arvamusel, et pandeemiat ei suudeta piirata ilma täiendavate piiranguteta. Seetõttu esitab valitsus käesoleva nädala algul eraldi seaduseelnõu, millega oleks võimalik kehtestada liikumiskeeld ja maskikohustus, vahendab Helsingin Sanomat.

Eraldi seaduses lepiti kokku pärast seda, kui valitsuserakondade juhid reedel kohtusid. Eelnõu valmistamisel osalevad lisaks riigikantseleile veel sotsiaal- ja terviseministeeriumi ning justiitsministeeriumi ametnikud. Uus seadus toetub põhiseaduse 23. paragrahvile, mis puudutab eriolukorda.

Valitsuserakondade juhid jõudsid reedel arusaamisele, et olemasolevate piirangute ja väikeste lisapiirangutega pole võimalik nakatumiste arvu piisavalt alla saada. Terviseamet on soovitanud liikumispiiranguid ja maskikohustust.

Soomes kasvab nakatumiste arv piirangutele vaatamata kiiresti Helsingi piirkonnas ja Turus. Söögikohad on olnud juba kaks nädalat suletud, aga ee on vaid veidi piiranud nakkuse levikut.

Valitsuserakonnad pole uue seaduse kõigis punktides veel üksmeelel, näiteks osas, mis puudutab noori ja lapsi. Vasakpartei pooldab koolide lahti hoidmist.

Valitsus soovib, et parlament kinnitab uue seaduse nädala aja jooksul. Seadus jõustub esialgu Helsingi piirkonnas ja Turus, kus olukord on kõige hullem. Kui seadus jõustub, on järelvalveks tõenäoliselt vaja ametivõimude, kaasa arvatud kaitseväe abi, sest politsei üksi ei suuda suurenenud koormusega toime tulla.

Seaduse ettevalmistamisega on tegelenud väike grupp inimesi ja isegi kõik valitsuse liikmed pole veel asjaga kursis. Asja ei ole tahetud avalikustada, kuna see võib põhjustada erimeelsusi valitsuserakondade sees.

Valitsus tahab seaduseeelnõu kinnitada juba esmaspäeval või teisipäeval, et see saata edasi parlamenti. Enne kutsustakse tõenäoliselt kokku parlamendierakondade esindajad.

Seadusega kiirustamist põhjendatakse muu hulgas ajagraafikuga, kuna kehtiva graafiku kohaselt saab söögikohad avada juba 29. märtsil. Valitsus tahab seda ära hoida.

Üks uue seaduse peamisi põhjuseid on ka see, et eriolukorra seaduses pole sätestatud maskikandmise kohustust. Eriolukorra seaduse alusel saab liikumispiiranguid kehtestada korraga 3 kuuks. Valitsuserakondadest on vasakpartei, rohelised ja rootsi erakond olnud liikumispiirangute kehtestamise vastu.

Avafoto: Pexels