Konverentsil teevad ettekandeid enam kui 40 teadlast 20 riigist, kelle hulgas on nii sotsiolooge, antropolooge, politolooge, psühholooge, ajaloolasi kui ka õigusteadlasi. Kindlasti väärib märkimist ka käsitletavate kontekstide ulatus – Filipiinidest Ecuadorini ja Armeeniast USA-ni.
Põhiettekanded teevad rändesotsioloog Louise Ryan, kes räägib “raputavate sündmuste” mõjust rändeprotsessidele ning maailmakuulus kultuuripsühholoog Jaan Valsiner, kes pakub välja teid, kuidas lõimumises äravust ületada.
Konverentsi korraldatakse koostöös Sussexi, Roskilde ja Tampere ülikoolidega projekti MIRNet raames.
NordenBladet — Soome tahab kehtestada piiriületusele Eestiga lisapiiranguid, kuna valitsusele teeb muret Eesti 10 korda kõrgem koroonaga nakatumise tase. Tallinna sadama kaudu liigub Soome palju välismaist tööjõudu. Valitsus arutab täna kolmapäeval piiriületuse piiramist nii nagu seda on tehtud Taanis ja Norras, vahendab Iltalehti.
Praegu testitakse Helsingi-Vantaa lennujaamas juba enamikku Soome saabuvatest reisijatest. Soome on peatanud reisilennud Suurbritanniast ja Iirimaalt kuni 18. jaanuarini.
Sotsiaal- ja terviseministeerium on utsitanud Helsingi linna alustama reisijate testimist ka sadamates.
Lisaks liikumispiirangutele arutatakse Soomes söögikohtade uusi piiranguid, samuti gümnaasiumide ja kutsekoolide õpilastele distantsõppele suunamist, et rohkem ruumi jääks põhikooli õpilastele.
NordenBladet —Riigikogu liikmed uurisid tänases infotunnis peaminister Jüri Rataselt abieluteemalise referendumi ja vastava eelnõu menetluse, vaktsineerimise, riigis valitseva olukorra ning toetusmeetmete kohta.
Infotunni alguses teavitas peaminister Riigikogu Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest.
Riigikogu liige Indrek Saar soovis peaministrilt teada, kas tema hinnangul on abieluteemalise referendumi korraldamine Eesti jaoks jätkuvalt vajalik ning kas tegemist on ebaseadusliku otsuse eelnõuga.
„Poliitiline olukord on eilse päevaga väga tugevasti muutunud,“ ütles Ratas. „Valitsus, kes on tagasi astunud, seda ütleb ka seadus, aga ma pean ka seda sisuliselt õigeks, põhimõtteliselt selliseid poliitilisi suuri initsiatiive ei peaks enam menetlema. See peaks olema uue koalitsiooni küsimus, mida soovitakse menetleda,“ rääkis ta. Samuti rõhutas Ratas, et tema hinnangul võiks Eestis rahvahääletusi ja referendumeid valimiste vahelisel ajal tunduvalt rohkem korraldada.
„Me peame seisma selle eest, et erinevad peremudelid oleksid Eestis kaitstud,“ rääkis peaminister. Ratase sõnul on puuduvaks astmeks aga kooseluseaduse rakendusaktid ning asjaolu, et tsiviilpartnerluses ei ole antud täielikku õigusselgust. „Kui me ütleme, et abielu on mehe ja naise vahel, siis peaksime ka tegelikult tulema teiste peremudelite kaitse teemaga siia saali,“ märkis ta.
Rääkides abieluteemalise referendumi eelnõu menetlusest, rõhutas Ratas, et Riigikogu peab saama menetleda erinevaid poliitilisi initsiatiive ja langetama demokraatliku otsuse. Ühtlasi mainis peaminister, et ei pea õigeks otsuse eelnõule muudatusettepanekute esitamist, mis ei paranda eelnõu sisu ning takistavad selle menetlust. Ratase sõnul vajab eelnõu menetlusprotsess põhjalikku sissevaadet ning hinnangut, mida tuleb Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses muuta, et parlamendi töö ei oleks halvatud.
Yoko Alender küsis peaministrilt eesliinitöötajate vaktsineerimise kohta. Ta soovis teada, kas vaktsineeritavate eesliinitöötajate hulgas on ka lasteaia- ja kooliõpetajad ning uuris vaktsiinide piisavuse kohta.
Peaministri sõnul on täna vaktsineerimisel esmajärjekorras tervishoiutöötajad ja tervishoiuasutustes töötavad inimesed, hoolekandeasutuste töötajad ja elanikud ning üle 70-aastased ja teatud diagnoosiga inimesed. Ta märkis, et eesmärgiks on vaktsineerida tervishoiutöötajad jaanuarikuu jooksul. Ratase hinnangul peaks pärast tervishoiu- ja hoolekandeasutustes vaktsineerimise lõpetamist jõudma järg haridusvaldkonna ning politseinike ja päästjateni. Samuti tuleks tema sõnul jõuda vaktsineerimisega teatud valdkondadeni erasektoris ning inimesteni, kellel on igapäevaselt palju kontakte ja suur võimalus haigestuda, näiteks kassiirideni kauplustes.
Peaminister kinnitas, et tõenäoliselt on järgmisest nädalast vaktsiinidooside arv tõusmas. „Pfizer on pakkunud lisadooside ostmise võimalust tegelikult kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele,“ ütles Ratas. „Eesti on täna otsustanud, et me soovime selles lisapakkumises saada Pfizeri käest üle 100 000 doosi, nii et ma loodan, et see annab siis võimalust kiirendada vaktsineerimist eeskätt teises ja kolmandas kvartalis,“ lisas ta.
Ratas vastas veel Signe Riisalo küsimusele seadusloome, Jaak Juske küsimusele riigis valitseva olukorra ning Aivar Sõerdi küsimusele toetusmeetmete kohta.
Haridus- ja teadusminister Jaak Aab vastas Liina Kersna küsimusele loodava seadusandluse, Heidy Purga küsimusele koolikorralduse ning Urve Tiiduse küsimusele võrdsete võimaluste kohta.
Keskkonnaminister Rain Epler vastas Mart Võrklaeva küsimusele metsanduse arengukava ning Urmas Kruuse küsimusele Eesti linnaliste järvede kohta.
NordenBladet — Keskerakonna esimees ja peaminister Jüri Ratas teatas pärast tundidepikkust partei juhatuse koosolekut öösel veidi pärast kella 3, et astub ametist tagasi. Ratas tänas võimaluse eest olla neli aastat peaminister, teenides Eestit, aidates kaasa Eesti elujärje paranemisele ja Eesti rahvusvahelise kuvandi tugevdamisele.
Abielureferendumi kohta ütles Ratas, et kui koalitsioon on lõppenud, siis suuri poliitilisi otsuseid ei tehta enam. „Selleks on vaja kokku panna uus koalitsioon ja uued põhimõtted.” Ratas sõnas, et mõistlik on, et see päevakorrapunkt riigikogus hääletusele ei läheks. Täna oli plaanis abielureferendumi eelnõu teine lugemine.
Poliitikas tuleb keeruliste olukordade lahendamiseks teha väga raskeid valikuid. Tegin täna väärtuspõhise otsuse astuda kujunenud olukorras Eesti Vabariigi peaministri kohalt tagasi. See otsus sündis nõupidamistes Eesti Keskerakonna juhatuse ja Riigikogu fraktsiooniga ning lähimate ametikaaslastega. Võimalikke lahendusi oleks kindlasti erinevaid, kuid õige tundus neist ainult üks.
Täna avalikuks saanud Riigiprokuratuuri esitatud kahtlustus ei tähenda veel seda, et keegi oleks kindlasti süüdi, kuid paratamatult heidavad need kõigile asjaosalistele tõsist varju. Sellises olukorras tundub ainuõige, et annan enda tagasiastumisega võimaluse kõigile asjaoludele häirimatult valgust heita ja selgusele jõuda. Poliitilise ja ühiskondliku rahu tingimustes.
Olen veendunud, et uurimisasutused teevad oma tööd professionaalselt ja erapooletult ning selgitavad ka selles juhtumis välja vaieldamatu tõe.
Poliitilise vastutuse võtmisest hoolimata saan täie südamerahuga öelda, et ma pole peaministrina teinud ühtegi pahatahtlikku ega teadlikult valet otsust. Olen täna suhelnud nii riigi peaprokuröri kui kaitsepolitsei peadirektoriga, kes mõlemad kinnitasid, et neil pole minu suhtes kahtlustusi. Valitsusjuhina ei tundnud ma ka Porto Franco kaasuses, et ükski minister või erakond oleks püüdnud valitsuse langetatud otsuseid ebaseaduslikus suunas mõjutada. Tuginesime neis KredExi tehtud ettepanekule ning antud laenu tingimused olid igati võrreldavad eelnevalt näiteks Tallinki osas tehtud otsusega.
Keskerakonna esimehena võin samuti täie siirusega kinnitada, et ma pole erakonda juhtides teinud ega heaks kiitnud ühtegi õigust ega õiglustunnet riivavat tegu. Loomulikult tuleb mul erakonna esimehena kanda vastutust ka selle eest, et antud küsimus saaks ühese, selge ja õiglase lahenduse.
Ma tänan südamest kõiki poliitikuid, erakondi ja poliitilisi jõude, kellega mul oli au pisut enam kui nelja aasta jooksul peaministrina koostööd teha. Samuti olen siiralt tänulik kõigile Riigikantselei, ministeeriumite, nende valitsusala asutuste, kohalike omavalitsuste ametnikele ja töötajatele. Loomulikult ka ettevõtjatele, kolmanda sektori organisatsioonide aktiivsetele inimestele ning kõigile Eestimaa elanikele, kellega mul oli rõõm nende aastate jooksul kokku puutuda. Minu tänusõnad kuuluvad ka kõigile enda ametikaaslastele nii Euroopas kui maailmas.
Jõudu Eestile!
Avafotol: Jüri Ratas (Erik Peinar/Riigikogu fotoarhiiv)
NordenBladet — Eesti president Kersti Kaljulaid kaitses intervjuus Soome telekanalile MTV võimalikult leebeid koroonapiiranguid, kuigi viiruse levik on riigis laialdane. Eestis on viimase 14 päevaga olnud ligi 600 nakatumist 100 000 elaniku kohta. Võrdluseks, Soome vastav number on 65 ringis. Sellele vaatamata pole Eestis kehtestatud karmimaid piiranguid koroona leviku tõkestamiseks ning president Kersti Kaljulaid kaitses seda poliitikat intervjuus MTV saatele Asian ytimessä, Jaakko Loikkanen.
Kaljulaid ütles, et Eestis püütakse leida tasakaalu koroonapandeemia ja võimalikult väheste piirangute vahel, aga siiski nii, et meditsiin suudab haigusjuhtumitega toime tulla.
Kaljulaid ütles, et meditsiin saab praegu hakkama. Eesti valitsuse eesmärk on kehtestada piiranguid vaid niipalju, et haiglad üleliia ei täituks ning intensiivravi osakonnad tuleksid pandeemiaga toime.
Kaljulaid ütles, et Eesti raviasutused saavad pandeemiaga paremini hakkama võrreldes teiste Euroopa riikidega ja tulemused on head. Patsiendid pääsevad Eestis kiiresti ravile, ütles Kaljulaid.
Kaljulaid ütles, et ta loodab, et Eesti jätkab samal kursil ka edaspidi. „Eestlased tahavad ise oma tegevust piirata, mitte nii, et valitsus neid piiraks – see on samuti Eesti valikuid mõjutanud,” ütles Kaljulaid. Ta ütles, et loodab, et õpilased naasevad paari nädala jooksul õppetööle.
Samas tunnistas Kaljulaid, et Eesti olukord valmistab talle muret. „Mul on kahju kõigist neist, kes on oma elu selle pandeemia käigus kaotanud,” ütles Kaljulaid. Tema väitel räägitakse Eestis pandeemia tulemusel rohkem laste ja noorte vaimse tervise olukorrast. Kui neid asjaolusid arvestada, siis tuleb piirangute seadmisel olla väga ettevaatlik ning anda inimestele võimalikult palju liikumisvabadust. Asi on ka majanduslik: Mida enam piirata, seda raskem on majandusel.
