NordenBladet — Soomes tuvastati täna teisipäeval, 12. jaanuaril viimase ööpäevaga 221 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 39 011 koroonaga nakatumist.
Kõige enam nakatumisi oli terviseameti andmetel Helsingis (73), Espoos (30), Vantaal (28), Oulus (18) ja Turus (16).
NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeerium eraldas Tartu Ülikoolile, Tallinna Ülikoolile ja Tallinna Tehnikaülikoolile kokku 1,2 miljonit eurot regionaalse kõrgharidusõppe tugevdamiseks.
Tartu Ülikoolile eraldati 600 tuhat eurot õppe tugevdamiseks Narva, Pärnu ja Viljandi kolledžites. Tallinna Tehnikaülikool sai 400 tuhat eurot regionaalse kõrgharidusõppe tugevdamiseks Ida-Virumaal ja Saaremaal ning Tallinna Ülikool 200 tuhat eurot Haapsalu kolledži toetamiseks.
Haridus- ja teadusminister Jaak Aab ütles, et peab kõrgkoolide õppekohtade paiknemist üle Eesti väga oluliseks ning tõdes, et nende ülalpidamine vajab lisaressurssi. „Oleme ülikoolidega kokku leppinud, et nad jätkavad nendes piirkondades õppe pakkumist,“ sõnas Aab. „Samas annab kolledž piirkonnale lisaks kõrgharidusõppe pakkumisele ka muud lisandväärtust, näiteks pakub täiendusõpet, toetab teadmussiiret ja pakub töökohti.“
Regionaalse kõrgharidusõppe arendamisel lähtuvad ülikoolid OSKA analüüside soovitustest ja tööjõuvajaduse prognoosidest, oma vastutusvaldkondadest ning kohaliku tööturu vajadustest. Erilist tähelepanu pööratakse õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse ning informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi õppekavadele.
Regionaalse õppe tugevdamiseks on kavas tänavu toetada veel kahte rakenduskõrgkooli – Tallinna Tehnikakõrgkooli, mis pakub õpet ka Lääne-Virumaal ning Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, millel on struktuuriüksus Kohtla-Järvel.
NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjon toetas oma tänasel istungil uue keskkonnaandmeid koondava veebilehe keskkonnaportaali loomist, mis võimaldab internetikeskkonnas keskset juurdepääsu riigi andmekogudes hoitavale keskkonnateabele ja annab keskkonnaseisundist põhjuslikult ja ruumiliselt seostatud ülevaate.
Keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar ütles, et keskkonnaportaalist saab üks ja ainus värav kõikidele valitsemisala avalikele andmetele. „Eri andmekogudele juurdepääsu tagamine ühe portaali kaudu ei tähenda iseseisva andmekogu loomist, vaid infotehnoloogilist lahendust, mis hõlbustab andmete kasutamist,“ märkis Savisaar. Ta lisas, et portaalile on vaja kindlasti luua liides, mille kaudu saaks kolmandad osapooled teha automaatselt oma analüüse ning luua täiendavaid kasutajaliideseid.
Keskkonnaportaal ajakohastab keskkonnateabe käitlemise korda riigi andmekogudes. Senise Keskkonnaregistri asemele luuakse keskkonnaandmeid koondav keskkonnaportaal, milles kuvatakse eri andmekogudes hoitav keskkonnateave ning asutatakse iseseisvate andmekogudena Eesti looduse infosüsteem (EELIS) ja maavarade register, mis on senini toiminud keskkonnaregistri alaminfosüsteemidena.
Keskkonnakomisjoni aseesimees Yoko Alender selgitas, et iseseisva andmekoguna asutatava EELISe eesmärk on süstematiseeritult koguda ja tagada avalik andmete kättesaadavus keskkonnaga seotud ruumiobjektide kohta. „EELISe andmed avalikustatakse keskkonnaportaalis. Kuna EELISe olemasolev lahendus on tehniliselt aegunud, siis on paralleelselt seadusega vaja alustada ka uue EELISe arendamisega,“ märkis Alender.
Keskkonnateavet sisaldavate andmekogude korrastamise protsess on toimunud juba pikema aja vältel. Muu hulgas on asutatud keskkonnaseire andmekogu KESE, keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS ning kalanduse lubasid ja andmeid sisaldav teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu TEHA. Kuna senine keskkonnaregister asendub veebilehega ent valdav osa keskkonnaregistri senistest nimistutest/andmetest on praegu ja on ka edaspidi kogutud EELISesse, antakse õiguslik alus seni registri alaminfosüsteemidena tegutsenud EELISele ja ka maavarade registrile. Keskkonnaregistri alaminfosüsteemid on keskkonnaregistrisse kogutavate andmete algallikad ehk andmekogud avaliku teabe seaduse järgi.
Keskkonnakomisjon otsustas saata valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu (292 SE) täiskogu istungile esimeseks lugemiseks 20. jaanuaril.
NordenBladet — Riigikogu maaelukomisjon arutas Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kriisimeetmete elluviimist ning rõhutas, et MESist raha taotlemine peab olema selge ja raha kasutamine läbipaistev.
Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm osutas, et kevadel lisaeelarvega eraldatud raha eesmärk oli toetada maaettevõtteid koroonaviiruse põhjustatud kriisis ja panustada likviidsusprobleemi lahendamisse. „Tegu on maksumaksja rahaga ning sellega tuleb ümber käia ausalt ja läbipaistvalt,“ toonitas Tamm. Ta lisas, et MESi kaudu laenatava raha eesmärk peab olema anda väärtust juurde just maaelule ning sealjuures tuleb jälgida, et ettevõtetel oleks võrdsed võimalused laenu saada.
Komisjoni aseesimees Urmas Kruuse toonitas, et kriisilaenu taotlejad pidanuks olema võrdses seisus, kuid ei olnud seda, kuna laenu said seda esimeste seas taotlenud. „Kuivõrd pole teada, kaua kriis kestab, siis tulnuks eraldatud raha jagada etappidesse. MESist laenu taotlemine peaks olema avalikkusele selge ja laenu soovijatel peaks olema võrdne võimalus konkureerida. Kui seda võimalust pole, siis on tegu ebaausa konkurentsiga,“ lausus Kruuse.
Maaeluminister Arvo Aller sõnas, et Maaelu Edendamise Sihtasutus püüab olla taotluste vastuvõtmisel paindlik ja taotlejasõbralik.
MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg märkis, et kevadel polnud teada, kui sügavaks kriis osutub ja milline tõrge majanduses täpsemalt tekib ehk mida oleks olukorra leevendamiseks kõige mõistlikum teha. Tema sõnul aitas ettevõtjaid enim, et raha oli võimalik laenata ka investeerimiseks. MESile eraldatud 200 miljonist oli Rosenbergi sõnul möödunud aasta lõpuks läbi laenude, käenduste ja kapitalirendi kasu saanud 469 projekti, kasutamata on veel ligi 70 miljonit eurot. Ta lausus ka, et Riigikontroll teeb MESi kohta auditit ning sihtasutus loodab Riigikontrolli tähelepanekutele tuginedes süsteemi parandada.
Riigikogu valdkondlikud komisjonid on teemat arutanud mitmel istungil.
NordenBladet — Ametnikud ja teised avaliku sektori töötajad saavad alates 15. jaanuarist 2021 saata taotlusi Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi. Järgmine taotluste saatmise tähtpäev on 30. märts 2021. Taotlusvoor toimub üks kord aastas.
Rahastuse saamiseks tuleb projekti kaasata partnerid vähemalt kolmest riigist: Põhjamaade taotlejad peavad külastama vähemalt kaht Balti riiki ja Baltimaade taotlejad partnereid vähemalt kahes Põhjamaade riigis.
Milleks taotleda?
2020. aasta tulemused
2020. aastal kiideti heaks 46 Põhja- ja Baltimaade taotlust kogusummas 265 645 eurot. Kokku osaleb 2020. ja 2021. aasta jooksul mobiilsusprogrammi toetatud projektides 280 ametnikku.
Tagasiside
Õiguskantsleri kantselei kontrollkäikude osakond taotles 2020. aastal rahastamist projekti jaoks, mille eesmärk oli parandada õiguskantsleri kantselei haldusvõimekust vanglate ja politseiasutuste järelevalve küsimustes, korraldades õppereise Islandile ja Rootsi. Projektijuht ja Eesti Vabariigi õiguskantsleri välissuhete ja arendusjuht Kertti Pilvik:
„Projekti põhieesmärk oli suurendada Eesti õiguskantsleri kantselei kontrollkäikude osakonna haldusvõimet vanglate ja politseiasutuste järelevalve küsimustes ning parandada üldosakonna tõhusust tugifunktsiooni täitmisel. Lisaks aitas projekt luua häid koostöösuhteid ning isiklikke kontakte Põhjamaade kolleegidega, et jätkata edaspidi konsultatsioone ja koostööd.
Projekti tulemusena avardati vastastikku kasulikke teadmisi mitmel haldustasandil, vahetati avaliku halduse häid tavasid ning edendati standardite ühtlustamist ja tihedamat sektoriülest koostööd. Põhjamaade ombudsmanidega loodud tihedad suhted panevad hea aluse tulevastele ühisprojektidele ja edasisele koostööle. Projektis osalejad otsustasid ka edaspidi korraldada regulaarseid konsultatsioone ja kohtumisi. Õppereisid andsid väärtusliku võimaluse õppida üksteise asjakohastest kogemustest ning arutleda heade tavade üle. Loodetavasti loovad õppereisid aluse ka edasisteks koostööprojektideks ja paremaks teabevahetuseks isiklike kontaktide kaudu. Õiguskantsleri nõunike ning Põhjamaade koostööpartnerite töötajate tagasiside on olnud väga hea. Õppereisid aitavad luua tihedaid isiklikke suhteid, mis on tulevasele koostööle suuresti kasuks. See on ainulaadne toetuskava, mis soodustab ja hoiab institutsioonidevahelisi koostöösuhteid.“
Taotlemine on lihtne:
Kontakt
Madis Kanarbik,
programmi koordinaator
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Telefon: + 372 504 6570
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Keeled: inglise, rootsi, eesti
Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm
Programm toetab mobiilsust ja koostöövõrkude kohtumisi. Programmi aastaeelarvesse, mis on umbes 200 000 eurot, panustavad kõik NB8 riigid: Taani, Eesti, Soome, Island, Läti, Leedu, Norra ja Rootsi. Programmi eesmärk on edendada ning tugevdada Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse kõigi tasandite struktuuride koostööd, vahetada teadmisi ning arendada koostöövõrke. Programm püüdleb avaliku sektori töömeetodite tõhustamise ja nende harmoneerimise hõlbustamise poole. Üldine eesmärk on piirkonna üleilmse konkurentsivõime parandamine.
Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
