NordenBladet — Kui maailma suurimates linnades kehtestataks õhukvaliteedi kohta rangemad nõuded, aitaks see igal aastal vältida tuhandete inimeste surma, selgus enam kui 400 linna ja enam kui 45 miljonit surmajuhtu hõlmanud rahvusvahelisest suuruuringust, millesse andsid oma osa ka Tartu Ülikooli teadlased.

Maapinnalähedane osoon on inimesele kahjulik reaktiivne gaas. See moodustub saasteainete reageerimisel päikesevalgusega ning seda leidub nii linnades, äärelinnades kui ka maapiirkondades.

Värsked uuringud näitavad, et 80 protsenti linnapiirkondade elanikke mõjutab osoonisaaste, mis ületab Maailma Terviseorganisatsiooni sätestatud õhukvaliteedi piirmäära – 100 mikrogrammi saasteaineid kuupmeetri kohta.

Nii mõnigi varasem uuring kinnitab maapinnalähedase osooni ja suurema suremuse seost, ent uuringute ülesehituse erinevus ja kvaliteet teeb eri piirkondade kohta järjepidevate järelduste tegemise keeruliseks.

Et leida täpsem seos osoonisaaste ja surmade vahel, analüüsis rahvusvaheline uurimisrühm, kuhu kuulusid ka Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadlased, keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru ja keskkonnatervishoiu lektor Ene Indermitte, 20 riigi 406 linna surmajuhtumeid ja keskkonnaandmeid. Uuringu käigus vaadeldi keskmist osoonisisaldust, õhusaastet, õhuniiskust, temperatuuri jm näitajaid aastatel 1985–2015.

406 linnas analüüsiti kokku 45 165 171 surmajuhtu. Selgus, et kui surmale eelnenud või surmapäeval oli osoonisaaste 10 mikrogrammi kuupmeetri kohta suurem, kasvas suremus keskmiselt 0,18 protsenti. See teeb igal aastal 6262 surma, mida oleks saanud vältida, kui riigid oleksid kohaldanud Maailma Terviseorganisatsiooni juhistele vastavaid rangemaid õhukvaliteedi nõudeid.

Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnul ei pruugi nendest nõuetest aga piisata. “Näiteks Eestis on need eesmärgid juba täidetud, ent negatiivne mõju tervisele ilmneb väiksemagi osoonisisalduse korral. Suure osoonisisalduse toimele lisandub peenosakeste tervisemõju, mis on veel suurusjärgu võrra suurem,” tõdes Orru.

Mahukas uuring “Short term association between ozone and mortality: global two stage time series study in 406 locations in 20 countries” avaldati teadusjakirjas The BMJ.

Sellele eelnev peenosakeste uuring “Ambient Particulate Air Pollution and Daily Mortality in 652 Cities” avaldati 2019. aasta augustis teadusajakirjas The New England Journal of Medicine.