Kolmapäev, september 17, 2025

Monthly Archives: märts 2020

Eesti: Maaelukomisjon arutas põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava

NordenBladet — Maaelukomisjoni tänasel istungil oli tähelepanu keskmes „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030”, et oleks tagatud arengukava tasakaalustatud koostamine.

Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm toonitas arengukava koostamise tähtsust, et aidata kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule. „ Sellel on otsene mõju maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, taimede ja loomade hea tervise hoidmisele, toiduohutuse tagamisele ning puhta keskkonna hoidmisele,“ ütles Tamm.

Arengukava tegevussuunad on kompleksed, mis hõlmavad suuremat osa Eesti maa- ja veepinnast ning, mille eesmärgid lõimuvad paljude teiste valdkonnapoliitikatega nii Eesti kui Euroopa Liidu tasandil. Selle arengukava rakendamise kaudu soovime luua elujõulise ja jätkusuutliku pinna terve Eesti põllumajanduse ja kalanduse arengule,“ märkis Tamm.

Maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse märkis, et lisaks Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi panusele arengukava koostamisse on tähtis ka erasektori kaasamine ja nende seisukohtade arvestamine. „Arengukava on Euroopa Liidu ühiste põllumajandus- ja kalanduspoliitikate ning Euroopa merendus- ja kalandusfondi uue programmiperioodi planeerimise oluliseks sisendiks,“ rõhutas Kruuse.

Kruuse selgitas, et arengukava põhieesmärkide, et Eesti toit on eelistatud, elukeskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad elujõulised saavutamiseks on vaja luua toetav seadusandlik ja majanduslik alus. Ta lisas, et kestliku kalanduse, kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutlik majandamine nõuab senisest rohkem tähelepanu.

Maaelukomisjon käsitles põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava koostamise käiku ja esitas oma seisukohad selle tasakaalustatud sisu tagamiseks. Vajadus arengukava järele tuleneb sellest, et hetkel puudub riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus” ja samuti tulemusvaldkonda „Regionaalareng ja maaelu“ maa- ja rannapiirkondade arengut hõlmav juhtiv arengustrateegia.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Tõraveres hakatakse arendama kosmosemissiooni põhiinstrumendi prototüüpi

NordenBladet — Euroopa Kosmoseagentuuri kosmosemissioon Komeedipüüdur, milles osalevad ka Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi teadlased, on jõudnud etappi, kus hakatakse ehitama missiooni riistvara esimesi prototüüpe. Etapis A asuvad observatooriumi teadlased välja töötama missiooni põhiinstrumenti, komeetide pildistamiseks mõeldud optilist periskoopkaamerat OPIC.

„Esialgsete prototüüpide väljatöötamisel on eesmärk aru saada, mis on riistvara valmistamisel oluline, millised detailid sobivad, mida peaks seade suutma teha ja milline on selle oodatav võimekus,“ selgitas Tõraveres asuva Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia vanemteadur Mihkel Pajusalu. Seetõttu ei valmistata etapi A käigus seadmeid enamasti veel sellistest materjalidest, mis on mõeldud kosmoses kasutamiseks, samuti ei pea prototüüpide kuju ja omadused olema lõplikud.

Esimene enam-vähem lõpliku ülesehituse ja võimekusega prototüüp peaks valmima etapis B. Missiooni ajakava järgi on selline OPIC-u mudel valminud ja katsetused läbinud 2022. aasta suveks. Prototüüp peab võimaldama tõendada, et instrument suudab täita ettenähtud ülesandeid.

Möödunud nädalal toimus Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) uurimiskeskuses ESTEC kohtumine, kus tehti kokkuvõtteid lõppenud etapist 0. Selles etapis tehtud uurimistöö ja analüüsid kinnitasid, et missioon on võimalik ellu viia kavandatud instrumentidega, mille hulka kuulub ka OPIC. Koosolekul osalesid ka Mihkel Pajusalu ja kosmosetehnoloogia vanemteadur Andris Slavinskis, kes tutvustasid, millises järgus OPIC-u arendustöö on.

Komeedipüüdur on ESA F-klassi ehk kiire missioon. Selle eesmärk on esimest korda inimkonna ajaloos pildistada objekti, mis siseneb Päikesesüsteemi sisealadele. Missiooni kolm kosmosesondi peaksid väljuma 2028. aastal. Teadaolevalt on see ka esimene kord, kui Eestis ehitatud seadmed jõuavad süvakosmosesse, samuti on Eestil esimest korda võimalus ESA suure missiooni kõigis etappides võrdväärse partnerina kaasa lüüa. Rohkem teavet missiooni kohta leiab missiooni veebilehelt ja OPIC-u kohta observatooriumi töörühma veebilehelt. Töörühma veebilehel on ka simulatsioonid sellest, milline pilt OPIC-ule komeeti pildistades avaneb.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Pooltele soome lastele on tehtud eraldi tervisekindlustus, et pääseda kiiremini arsti juurde

NordenBladet — Ligi pooltele soome lastele on tehtud eraldi tervisekindlustus, et pääseda kiiremini arsti juurde. Erakliinikutes ei pea järjekorras seisma, erinevalt riiklikust arstiabist. Soomes on lastele tervisekindlustuse tegemine pidevalt kasvanud. 2018. aasta lõpus oli see juba 467 155 lapsel ehk 44 protsendil Soomes elavatest lastest, vahendab Helsingin Sanomat.

Alla 18-aastastele on Soomes ette nähtud tasuta arstiabi, aga paljude vanemate arvates sellest ei piisa. Eraldi tervisekindlustusega lapsed ei pea ootama tervisekeskuses järjekorras, vaid pääsevad lihtsamini erakliinikute vastuvõtule. Tervisekeskustes tegeletakse omakorda üha vähem lastega.

Tervisekeskustes saab aja kinni panna enamasti järgmiseks päevaks, aga mitte tingimata soovitud ajaks. Samuti tuleb seal järjekorras oodata. See võib võtta mitu tundi. Erakliinikus pääseb vastuvõtule kohe õigel ajal ja mingit ootamist ei ole.

Vanemad eelistavad erakliinikuid, kuna seal võtab lapsi vastu lastearst, tervisekeskuses aga üldarst. Samas on ka üldarstide tase Soomes üldiselt hea. Laste tervisekindlustus on toonud kaasa olukorra, kus paljud lapsed riiklikku arstiabi enam üldse ei kasuta. Küll on aga riiklik koolide arstiabi, mida need lapsed kasutavad. Vanemad soovivad, et kui laps jääb haigeks, saab kiiresti arsti juurde ja siis on abi erakliinikutest.

Seoses laste tervisekindlustuse ja erakliinikutega on kerkinud esile uus probleem: need inimesed, kes maksavad suurema osa maksudest peavad üleval ka riiklikku arstiabi, aga kui nad seda enam ei kasuta, siis pole nad huvitatud riikliku süsteemi ülalpidamisest. Probleeme on paisutanud Soome sotsiaal- ja haldusreformi (nn sote) venimine, mistõttu ei usalda inimesed enam riiki ja loovad omale ise nii ravi- kui pensionikindlustuse. Inimesed ei usu enam seda, et riik suudab neid kaitsta sünnist surmani.

Tervisekindlustuse võtmine tekitab ühiskonnas kihistumist, kuna osa inimesi pääseb kohe arsti juurde, teised mitte. Näiteks töötud ja vaesemad inimesed, kes on ühtlasi haigemad, peavad hakkama saama riiklikes tervisekeskustes. Haldusreformi mõte oli inimeste olukorda võrdsustada, aga see on aastateks venima jäänud.

Lapse tervisekindlustuse võtmisel tasub tähele panna järgmisi asju:

  1. Võrdle hindu ja lase teha pakkumised. Lapse tervisekindlustuse hinda mõjutab lapse iga, kindlustuse ulatus, omavastutuse suurus, elukoht ja kindlustuse määr ehk summa, mille ulatuses kindlustus kulud katab. Hinnavahemik on väga lai, aga laias laastus algavad aastase kindlustusperioodi hinnad paarist sajast eurost.
  2. Kindlustus tasub lapsele võtta juba raseduse varajases staadiumis. Kui ema või veel sündimata lapse tervislikus olukorras ilmneb midagi erilist, siis ei pruugi kindlustusfirma enam raseduse ajal kindlustust anda.
  3. Kindlustust enam reeglina ei tehta, kui sünnini on jäänud 2-3 kuud. Arvesta, et taotluse menetlusemine võib võtta kuu aega.
  4. Kontrolli tähelepanelikult, mida kindlustus katab: tingimustes on erinevused. Kas kindlustus katab näiteks hambavigastusi või füsioteraapiat? Või trennis saadud vigastusi?
  5. Kaalu, kuidas toimivad koduvallas avalik ja erameditsiin. Kuhu tuleb laps arsti juurde viia, kui ta haigestub? Mis kasu on lapse tervisekindlustusest sinule?
  6. Kui reisid raseduse ajal, siis uuri reisikindlustuse kohta, kas see kehtib raseduse ajal ja millised ravikulud kaetakse reisi ajal. Mõne kindlustusseltsi puhul tuleb raseduse ajal võtta veel sündimata lapsele eraldi reisikindlustus.

Avafoto: Pexels

Läänemere kaitsele keeratakse vinti peale. Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner: Olukord on kehv

NordenBladet — 4.-5. märtsini Helsingis toimunud Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni HELCOMi 41. aastakoosolekul nentisid lepinguosalised, et hoolimata pingutustest jääb aastaks 2021 Läänemere hea seisund saavutamata. Järgmise aasta sügiseks koostavad üheksa riiki uuendatud tegevuskava, mis sihib keskkonnaseisundi märkimisväärset parandamist 2030. aastaks.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul hakkab uuendamisel olev tegevuskava nõudma senisest karmimate meetmete kehtestamist. „Olukord on kehv, seega otsustasime edasi liikuda senisest rangemate abinõudega seisundi parandamiseks,“ lausus Reisner.

Kui senises tegevuskavas planeeritud HELCOMi ühismeetmetest on 70 protsenti täidetud, siis siseriiklikest meetmetest on kõik lepinguosalised ellu viinud pelgalt kolmandiku. Näiteks ei ole suudetud moodustada kaitsealasid avamerel ega teha kindlaks, kuidas mõjutab mereprügi loodust ja inimese tervist. Siseriiklikest meetmetest pole Eestil õnnestunud piisavalt vähendada maismaalt merre jõudvat reostuskoormust. Õigupoolest on merre jõudva fosfori kogused olnud küll vähenemistendentsis, kuid sama ei ole juhtunud lämmastikuga.

Läänemere suurimaks probleemiks on jätkuvalt eutrofeerumine ehk fosfori ja lämmastiku rohkusest tulenev taimestiku kasv meres. See omakorda toob kaasa elupaikade ja liikide arvukuse vähenemise, halvendab veekvaliteeti ning tekitab hapnikupuudust meres. Pea ¾ fosforist ja lämmastikust jõuab merre põllumajandusest. Lisaks kuhjub merre üha suuremates kogustes ohtlikke aineid, ravimijääke ning prügi.

Koostamisel olev uus tegevuskava nõuab nimetatud saasteainete merresattumise vähendamise kõrval karmimaid meetmeid ka mereprügi ja veealuse müra ning merepõhja häirimise piiramiseks.
Planeeritavatele tegevustele peab eelnema sotsiaal-majandusliku mõju hindamine, et kindlaks teha, kuivõrd tõhusalt kõik innovatiivsed meetmed tegelikult mere seisundit parandavad.

Ühtlasi otsustati aastakoosolekul algatada uus Läänemere reostuskoormuste hindamine, milles kõik Läänemere riigid kohustuvad mõõtma ja kokku arvutama, kui palju saasteaineid nende territooriumilt merre jõuab. Üle kontrollitakse ka laborite mõõtmistäpsus, et saada võimalikult korrektsed andmed.
Lämmastikku, fosforit ja muid saasteaineid koondav projekt kestab viis aastat ning ülevaade kogu Läänemere reostusest selgub 2025. aastal.

Muuhulgas lepiti kokku, kuidas koguda andmeid mere süvendamise kohta ja parandada laevaliikluse ohutust Taani väinadel ja Läänemere avaosas.

Aastakoosolekul viibinud WWF ja Coalition Clean Baltic (CCB) esindajad tulid välja omapoolse alternatiivse tegevuskavaga Läänemere kaitseks. CCB kutsus riike üles prügi merest välja võtma.

HELCOM korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere merekeskkonna kaitseks. Koostöö toimub Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Euroopa Liidu vahel.

 

Allikas: Keskkonnaministeerium

 

Meditsiiniajakirja Duodecim uuring: Soomes on narkomaane kaks korda enam kui varem arvatud

NordenBladet — Kangete narkootikumide tarvitajate arv on Soomes viimase 5 aastaga kahekordistunud. Eriti palju on tulnud uusi tarvitajaid juurde noorte ja naiste hulgas. Kangete opioidide tarvitajaid on juba rohkem kui amfetamiini tarvitajaid. Opioidide nimed on näiteks Subutex, Panacod, Tramadol ja Metadon, vahendab Yle.

Opioidide probleemsete kasutaja arv arvati varem olevat Soomes ligi 12 000, aga värske, meditsiiniajakirjas Duodecim avaldatud uuringu andmetel on neid 30 000. Amfetamiini tarvitajaid on vähem.

Narkomaanide hulk on kasvanud kõigis vanusegruppides, aga eriti noorte ja naiste hulgas. Kokku on amfetamiini ja opioidide probleemseid tarvitajaid Soomes 44 500. Opioidide tarvitajate arv kasvab, kuna amfetamiini tarvitajatest saavad ajapikku opioidide tarvitajad. Probleem on ka selles, et amfetamiinisõltuvust ei ravita ning kui amfetamiini tarvitajal on halb olla, hakkab ta tarvitama opioide.

Kangete narkootikumide tarvitamist soodustab ka üldine positiivsem suhtumine narkootikumidesse. Kanepi tarvitamine on plahvatuslikult kasvanud ja sellega koos kasvab kõigi teiste narkootikumide tarvitamine. Kanepi tarvitamine on eriti kasvanud 25–34-aastaste naiste hulgas.