NordenBladet — Sotsiaalkomisjon kinnitas tänasel istungil, et tubakaseaduse eelnõu vastuvõtmisel ei tule Eesti turule uued tubakatooted: tubakapastillid, -nätsud ja -kommid.
Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder selgitas, et tubakaseaduse muutmisega on kohati tekkinud arusaam, et see avab tee meie turule ka tubakommidele ja tubakapastillidele. „Tegelikult see ei ole nii. Eelnõuga lubatakse mitte kõigi suitsuvabade tubakatoodete käitlemine, vaid üksnes uudsete suitsuvabade tubakatoodete käitlemine. See tähendab, et seni närimistubakale, nuusktubakale või muule suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakale kehtinud keelud jäävad püsima. Ja see tähendab, et suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakatooted – tubakakommid, tubakapastillid ja muu sarnane ei ole uudsed tubakatooted ja selle eelnõu sabas letile ei pääse,“ rääkis Mölder.
Ka komisjoni aseesimees Helmen Kütt nentis, et maiustusteks maskeeritud tubakatoodete võimaliku turule lubamisega on palju segadust olnud ning lisas, et lastele ja noortele atraktiivsetena tunduvate tubakatoodetega tulu teenimist ei tasu praegu küll ühelgi kaupmehel loota. „Tubakakommid ja -nätsud ei ole praegu ega ka eelnõu seadusena vastuvõtmisel meie turule lubatud,“ rõhutas Kütt.
Tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (9 SE) on teisel lugemisel 19. märtsil.
NordenBladet —Riigikogu keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni tänasel ühisel istungil käsitletakse Eesti mereala kasutamise põhilahenduse planeeringut ning selle mõjude hindamist. Arutelul osalevad Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindajad.
Keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar rõhutas, et planeeringu koostamise käigus on vaja hinnata kõikide merealal juba toimuvate ja alles kavandatavate tegevuste koosmõju ning hinnata nende tegevustega kaasnevat mõju merekeskkonnale ja majandusele ning ka sotsiaalmajandusele. „Erilist tähelepanu on vaja pöörata keskkonnakaitsele ning elukeskkonnale. Vaja on selgelt välja tuua pikaajalised suundumused merekeskkonnas, et minimeerida kahjulikke mõjusid,“ ütles Savisaar. Ta tõi esile inimeste poolt põhjustatud negatiivsed mõjud Läänemerel, milleks on eutrofeerumine, keemiline reostus, mere bioloogiliste ressursside ülepüük ja viimasel ajal laienenud võõrliikide levik.
Savisaar juhtis tähelepanu, et halveneva keskkonnaseisundiga kaasneb oluline negatiivne majanduslik mõju näiteks mereturismiga seotud majandussektorile, kalandusele ja vesiviljelusele ning halveneda võib ka inimeste tervis. Kõike seda tuleb võtta arvesse planeeringute koostamisel.
Majanduskomisjoni esimees Sven Sester toonitas, et mereala ruumiline planeerimine on vahend merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks, et tagada nii mereressursside kasutamisest saadav majanduslik kasu kui ka mere ja rannikuala väärtus sotsiaalselt ja kultuuriliselt olulise alana. „Mereala majandusliku kasutamise planeering peab kajastama Eesti mereala kooskasutust ja andma tulenevalt valdkonnast suuniseid ja tingimusi,“ ütles Sester. Tema sõnul on vaja tuua esile eeskätt uued merekasutuse viisid, kus arendushuvid on juba olemas või heade eelduste tõttu prognoositavad, näiteks vesiviljelus ja energiatootmine. Näiteks tuuleenergeetika jaoks on vaja planeerida ruumiliselt määratletud arendusalad ja tingimused, et tagada ettevõtluskindlus.
Tänase arutluse käigus lähtutakse põhimõttest, et mereala planeerimisel on vaja kokku leppida Eesti mereala kasutuse põhimõtted pikas perspektiivis, et selle kaudu panustada merekeskkonna hea seisundi tagamisse ja arendada meremajandust.
NordenBladet —Riigikogu liikmed Ivari Padar, Katri Raik, Helmen Kütt, Riina Sikkut, Indrek Saar, Jevgeni Ossinovski, Kalvi Kõva, Jaak Juske, Lauri Läänemets ja Raimond Kaljulaid esitasid peaminister Jüri Ratasele arupärimise raudteeühenduse Rail Balticu rajamise kohta (nr 23).
Arupärijad viitasid Riigikontrolli hiljutisele Rail Balticu ehitusele keskenduvale auditile, mis on kriitiline nii tsentraalsete tegevuste kui ka Eesti arengute osas. Arupärijad soovisid muu hulgas teada, millise hinnangu annab peaminister Rail Balticu projekti senisele käekaigule ning kuidas ta hindab Läti ja Leedu seniseid tegevusi Rail Balticu projekti realiseerimisel.
Peaminister Ratas märkis, et Rail Balticu projekt on kõigis kolmes Balti riigis jõudnud praeguseks planeeringute faasist projekteerimise etappi ja alanud on või peatselt algamas ehitustööd kõigi kolme riigi territooriumil. Praeguseks on tema sõnul Eestis sõlmitud lepingud raudtee ja sellega seonduvate taristu põhiprojekti koostamiseks põhitrassi kõigil kolmel lõigul. Alanud on ka tähtsamate kohalike objektide projekteerimine. „Rail Baltic läbib Eestis kokku 864 katastriüksust, neist 621 on eraomanikele ja 74 kohalikele omavalitsustele kuuluvad katastriüksused, mis tuleb Rail Balticu rajamiseks riigile omandada. Käesoleva aasta veebruarikuuks on omandatud circa 40 maatükki,“ rääkis Ratas.
Peaminister möönis, et demokraatlikus ühiskonnas võtab suuremahuliste taristuprojektide ja -objektide kavandamine aega ja tihtipeale ei ole võimalik prognoositud ajakavast kinni pidada. „Näiteks kestis Rail Balticu planeerimisfaas 2012. aastast kuni 2018. aastani, kuigi optimistlikumate prognooside kohaselt oli planeeringute kestmise tähtajaks juba 2015. aasta lõpp. Nagu siingi näete, on vahe circa kolm aastat,“ nentis ta. Ratas kinnitas, et selliste riskidega oli projekti kavandamisel arvestatud ja Rail Balticu tähtajaks valmimine on jätkuvalt võimalik.
Läti ja Leedu tegevuste kohta ütles peaminister, et ka neis riikides on Rail Baltic sarnases faasis kui Eestis. „Ruumilised planeeringud on kehtestatud Lätis juba 2016. aastal, Leedus 2017. aastal. Eraldi otsuseid vajavaid Kaunase ja Leedu-Poola piiri ning Kaunase ja Vilniuse vahelised lõigud, ka seal on eriplaneeringuid alustatud. Projekteerimistöö on käimas 270 kilomeetri pikkusel trassil circa 75% ulatuses. Ehitustöödega on kõige kaugemale jõudnud Leedu Kaunase piirkonnas. 2020. aasta lõpuks sõlmitakse leping Riia lennujaama terminali ja raudtee ehitamiseks. Olulisem on veebruaris Tallinnas kõigi kolme Balti riigi peaministrite poolt üle korratud eesmärk: ehitada Rail Baltic raudteeühendus tähtajaks valmis,“ rääkis Ratas.
Peaminister nentis, et ehitusprotsessi juhtimisskeem praegu ei toimi nii hästi kui peaks ja seda on vaja muuta. „Ühed projekteerivad, ühed teevad ehitushankeid, ühed ehitavad, et siin on vaja rohkem sellist ühe katuse alla viimist teha. Ja ma arvan, et see annab ka parema tulemuse ka selles mõttes ajalises või tempo osas.“
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastas arupärimistele Eesti Keele Instituudi (nr 22) ja Vene Föderatsiooni ideoloogia impordi ehk mõjutustegevuse takistamise kohta Eestis (nr 26).
Läbirääkimistel võtsid sõna Katri Raik (SDE) ja Johannes Kert (RE).
Vabas mikrofonis võtsid sõna Peeter Ernits (EKRE) ja Kalle Grünthal (EKRE).
NordenBladet —Majanduskomisjon otsustas saata teisele lugemisele eelnõu, millega muudetakse alates käesolevast aastast fossiilsele kütusele biokomponendi lisamise kohustus paindlikumaks ning suurendatakse biokomponendi ja taastuvelektri statistikaga kauplemise läbipaistvust ja tõhusust.
Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul tegi komisjon kahe lugemise vahel eelnõu algataja ja turuosaliste ettepanekute põhjal eelnõusse suure hulga muudatusi. „Ühe olulise muudatusena kiitsime heaks majanduskomisjoni muudatusettepaneku, mille kohaselt on algselt poolaastapõhiselt kavas olnud 10-protsendiline biokütuse komponendi lisamise kohustus nüüd aastapõhine. See annab tarbijale võimaluse odavamaks kütuseks, kuna tarnijal on suurem vabadus hindadest lähtuvalt otsuseid langetada, et oma kohustused kas varem või hiljem ära täita ja see mõjub turule kindlasti positiivselt,“ rääkis Sester.
Lisaks tõi Sester esile seaduse jõustumisel rakenduva põhimõtte, mille kohaselt hakatakse soodustama täiustatud biokütuste kasutamist, mille toomine ei konkureeri toidulauaga. „Ehk siis biokomponenti ei hakata tootma toidule mõeldud toorainest, vaid pigem pööratakse pilk prügi ja jääkainete poole. Sellega on võimalik mitu kärbest ühe hoobiga lüüa,“ ütles Sester.
Majanduskomisjoni liige Kalvi Kõva lisas, et biokomponendi lisamise kohustus annab võimaluse senisest enam rakendada kodumaist biometaani. „Tegelikult kasutatakse seda juba praegugi ja see vähendab impordisõltuvust vedelkütustest. Aastaks 2022 on Eestis toodetud ja tarbitud biometaani osakaal prognoosi kohaselt ligi 6 protsenti kogu transpordis kasutatud kütustest,“ sõnas Kõva.
Lisaks juurutatakse vedelkütuse seaduse muudatusega statistikaga kauplemise elektrooniline andmebaas, mille raames on tarnijatel läbipaistev võimalus müüa biokütuse lisamise kohustuse minimaalset osakaalu ületavat statistikat tarnijale, kellel on statistika järgi vajadus.
Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (126 SE) on teisel lugemisel 12. märtsil.
NordenBladet —Keskkonnakomisjon arutas oma tänasel istungil koos asjaomaste asutuste esindajatega metsataimede tootmist Eestis seoses erametsakasvatusega.
Keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul tulid seoses kliimamuutustega esile metsa tervisega seotud probleemid. „Tõdesime, et kliimamuutuste ajal on parim meede tark metsamajandus ehk hästi planeeritud raie ja metsa uuendamine,“ märkis Savisaar. Ta märkis, et seoses metsa uuendamisega peame pöörama enamat tähelepanu kvaliteetsele metsataimekasvatusele, et tagada Eestis vajalikus koguses metsataimi.
Arvud näitavad, et eelmisel aastal tootsid Eesti metsataimekasvatajad erametsadele kokku 7,6 miljonit kuuske, kaks miljonit mändi ja miljon kaske. Erametsa istutati ligi 15 miljonit puud. Nende näitajate hulgas ei ole kirjas Riigi Metsamajanduse Keskust, kes kasvatab istikud ise. Eelmisel aastal pani RMK kasvama kokku 21 miljonit kodumaist puud. Metsandusteadlased on selgitanud, et taimset materjali nii metsakasvatuse jaoks kui ka linnahaljastuse jaoks ei ole tark sisse vedada, millega võib kaasneda nii majanduslik kui ka keskkonnakaitseline oluline oht.
Keskkonnakomisjoni aseesimehe Yoko Alenderi sõnul ei ole meil teist väljapääsu kohanemisel kliimamuutustega ning meil tuleb erametsades eelistada tuntud päritoluga vastupidavaid haigusekindlaid istikuid, mida istutada. „Arukas ja läbimõeldud tegevuskava loob Eesti metsataimekasvatajatele ettevõtluskindluse. Peame vaatama tulevikku, et vältida kahju keskkonnale ja majandusele,“ ütles Alender. Ta selgitas, et võti on koostöös ja planeerimises erametsaomanike ja metsataimekasvatajate vahel. „Kui seame eesmärgiks suurendada metsa uuendamise määra kohalike taimedega, peame aitama ettevõtjatel teha investeeringuid, et piisavalt eestimaiseid istikuid ette kasvatada.“
Savisaar märkis, et seetõttu oleks metsaomanikel ja metsataimetootjatel vaja kokku leppida istikute tootmise mahtudes, mis tagaks kindlustunde tootjatele ning ka vajaliku metsauuenduse. Täna taastatakse istutades erametsades alla 40 protsendi raielankidest, kuid see osakaal peaks olema kindlasti üle 70 protsendi.
Komisjoni istungil tõdeti, et igal erametsa omanikul ei ole mõistlik hakata tegelema metsataimede kasvatusega. Mõttekas on lasta seda teha vastavatel kogemustega ettevõtetel. Nende ettevõtete rajamine ja võimekuse tõstmine aga eeldab pikemat planeerimisprotsessi ja investeeringud.
Metsakasvatusega tegelevad ettevõtjad on tõstatanud probleemi, mille kohaselt metsataimetootmine vajab just alguses investeerimiseks finantsinstrumenti, hiljem suudab piisav maht tagada taimla arengu ja käigus hoidmise. Pangad ei kipu aga taolises olukorras seda laadi ettevõtlust toetama ning ka riiklike meetmeid napib.
Keskkonnakomisjon pidas tähtsaks Eesti metsataimekasvatuse arendamist ja koostööd nii metsaomanike kui ka metsataimekasvatajate vahel, et tagada erametsa uuendus ja kvaliteet vajalikus mahus.
