NordenBladet —Maaeluminister allkirjastas maaelu arengukava 2014–2020 raames makstava põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muudatuse, millega hakatakse taotlusi hinnates senisest enam soosima keskkonnahoidu ja bioohutusse panustavaid investeeringuid.
Maaeluminister Arvo Alleri sõnul on määruse muudatused suunatud väliskeskkonnast tulenevate võimalike negatiivsete mõjude ennetamiseks. „Soovime suunata põllumajandustootjaid läbi hindamiskriteeriumite antavate eelistuste rohkem investeerima taudide võimaliku leviku ennetusse. Samuti on tähelepanu all põllumajandustootmise keskkonnahoidlikkus,“ lisas minister.
Toetuse taotluste hindamisel saavad eelistuse investeeringud, mis aitavad kaasa bioohutusnõuete täitmisele ning mis vähendavad põllumajandustootmise elektrienergiaga varustatuse katkemise riski. Investeeringutel, mida soovitakse teha kuivati ehitamiseks või rekonstrueerimiseks, tõstetakse hindepunkte juhul, kui kuivati võimaldab küttena kasutada bioloogiliselt taastuvaid või vähem CO2-heidet tekitavaid energiaallikaid.
Lisaks eelistatakse senisest enam ka noori põllumajandustootjaid, kes saavad hindamisel täiendavad hindepunktid, kui neile on määratud toetus Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmest 6.1 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“ või kes on põllumajandusliku haridusega alla 40-aastane põllumajandusettevõtja.
Niisutussüsteemidesse tehtavate investeeringute korral kehtestatakse köögivilja ja kartuli kasvatamisega tegelevatele ettevõtjatele, kes teevad investeeringu niisutussüsteemi rajamiseks, maksimaalne toetuse määr kuni 70 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.
Tegemist on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmega 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“. Meetme raames saavad toetust taotleda põllumajandustootjad (põllumajandusliku müügituluga üle 14 000 euro) põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks (sh laiendamine ja rekonstrueerimine), põllumajanduslike masinate või seadmete ostmiseks (sh tootmishoone inventar) ja istandike rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks.
Meetme 4.1 raames on toimunud kuus taotlusvooru ja kokku on toetust määratud 1164 põllumajandustootjale kogusummas 137,4 miljonit eurot. Käesoleva aasta septembrikuus avatava taotlusvooru eelarve on üle 20 miljoni euro.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga.
Allikas: Maaeluministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, millega lihtsustatakse osaühingu osade võõrandamist ning kaotatakse ebavajalikud piirangud ja vorminõuded.
Õiguskomisjoni ja valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise seadusega (osa võõrandamine) (148 SE, ühendatud eelnõud 101 SE ja 117 SE) kehtestatakse osa miinimumväärtuseks senise ühe euro asemel üks sent, tunnistatakse kehtetuks osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõue kõigi osaühingute jaoks ning võimaldatakse sellisel osaühingul, mille sissemakstud osakapital täidab ettenähtud miinimumnõude, näha kõigi osanike nõusolekul põhikirjas ette osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu lihtsustatud kord, st kirjalikku taasesitamist võimaldav vormivabadus.
Osaühingu osa nimiväärtuse vähendamine ühelt eurolt ühele sendile võimaldab paindlikumalt määrata osaühingu osade suurusi. Kehtiva õiguse kohaselt peab notariaalselt tõestatud olema nii osaühingu osa võõrandamise ja pantimise kohustustehing kui ka käsutustehing (välja arvatud juhul, kui osaühingu osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris).
Läbirääkimistel sõna võtnud Toomas Kivimägi (RE) märkis, et seadusega luuakse konkurentsivõimelised tingimused täiendava kapitali kaasamiseks. Tema sõnul välditakse seeläbi ettevõtjate liikumist lähiriikidesse, kus seni on kehtinud kapitali kaasamise puhul võrreldes Eestiga leebemad nõuded, ning seega ka kahju tekitamist Eesti majandusele ja ettevõtlusele.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 68 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis rahanduskomisjoni algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (97 SE), millega täpsustatakse Eesti Panga Nõukogu koosseisu moodustamise aluseid ja nõukogu liikmele esitatavaid tingimusi ning volituste kehtivuse aega.
Eelnõu kohaselt kuuluvad nõukogusse Riigikogu fraktsioonide esindajad ja nõukogu esimehe poolt esitatud neli valdkonna asjatundjat. Täpsustatakse, et Eesti Panga Nõukogu liikmetel peavad olema nõukogu töös osalemiseks piisavad teadmised ja kogemused ning nõukogu liiget ei või ametisse nimetada rohkemaks kui kaheks järjestikuseks ametiajaks. Seadusemuudatus tagab õigusselguse Eesti Panga nõukogu liikmete nimetamisel ning välistab tulevikus olukorra, kus nõukogu järgmise koosseisu nimetamine viibiks.
Eelnõu teine lugemine katkestati 17. detsembril toimunud Riigikogu istungil, mille järel küsiti eelnõu menetlemise jätkamiseks selle kohta arvamust Euroopa Keskpangalt. Teise lugemise käigus esitas rahanduskomisjon eelnõule kaks muudatusettepanekut, mille eesmärk on tagada eelnõus kasutatud mõistete ning ettenähtud menetluste piisav selgus. Ettepanekutega täpsustatakse Riigikogu fraktsioonide kandidaatide esitamist ja esindajate nimetamist Eesti Panga Nõukogusse, asendusliikme nimetamise korda ja volituste kestust ning toimimist juhtudel, kui Eesti Panga Nõukogu liikme suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas või kui tema suhtes on kohaldatud ärikeeldu.
Esimese lugemise läbis Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE), millega laiendatakse sihtgruppi ning kuulmispuudega isikute ringi, kellele Eesti Rahvusringhääling peab võimaluste piires tagama teleprogrammide originaalsaadete kättesaadavuse.
Eelnõuga asendatakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduses § 5 lõike 1 punkti 1 kolmandas lauses sõna „vaegkuuljatele“ sõnadega „kuulmispuudega inimestele“. Seeläbi on lause sisuline mõte Rahvusringhäälingu originaalsaadete võimaluste piires maksimaalselt kättesaadavaks tegemine kuulmispuudega inimestele. Originaalsaadete hulka kuuluvad muuhulgas ka kõrgemate riigijuhtide avalikud, kogu ühiskonnale mõeldud ja rahvustelevisioonis ülekantavad pöördumised, kõned ning tervitused, mida praegu alati viipekeelega ei varustata.
Eelnõu tutvustanud Jüri Jaanson (RE) osundas erineva kuulmiskaotuse ulatusega inimeste erinevatele kommunikatsioonivajadustele. Tema sõnul vajavad puuduliku kuulmisega vaegkuuljad kõnest arusaamiseks subtiitreid ning kurdid viipekeelt, mis on nende emakeeleks. Jaanson toonitas, et oluline on viipekeelsete kurtide infovajadustega arvestamine ning nende kaasamine Eesti inforuumi ja ühiskonda.
Kultuurikomisjoni liige Marko Šorin (K) tutvustas eelnõu kohta komisjonile esitatud arvamusi ning andis ülevaate komisjoni istungitel arutatust. Šorin tõi välja, et komisjon toetas eelnõu esimese lugemise lõpetamist.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Helmen Kütt (SDE) ja Jüri Jaanson (RE).
NordenBladet —Keskkonnaministeerium jätkab eakatele mõeldud jäätmekooliga. Sarja neljas ja viies osa toimuvad homme Jõgeval ja Tartumaal. „Jäätmeküsimused ei pruugi praeguste sündmuste valguses olla küll kõige aktuaalsemad, kuid kinnitan, et need ei kao kuhugi. Jäätmeid tekib ja endiselt on vaja üle käia jäätmete liigiti kogumise põhitõed ning vastata silmast silma inimeste küsimustele,“ kommenteeris jäätmekooli läbiviija, asekantsler Kaupo Heinma.
Koolitusel selgitatakse, mida uut on jäätmekorralduses sel aastal, kuid ennekõike saavad vastatud kõige argisemad küsimused. Eelmiste jäätmekoolide põhjal on sellisteks näiteks ravimijäätmete, suurjäätmete ja pakendijäätmete äraandmine. Samuti räägitakse, miks on prügi põletamine ohtlik nii inimese kui keskkonna tervisele jpm. Jäätmekoolis tuleb juttu ka jäätmepoliitika järgmistest sammudest, lisaks selgitatakse, millal peab pöörduma kohaliku omavalitsuse poole (nt suurjäätmete ja ohtlike jäätmete kogumisringid).
„Tõsi, eri paigus on jäätmekorraldus erineval tasemel. On kohalikke omavalitsusi, kes on teinud või tegemas jäätmete äraandmise oma elanikele võimalikult mugavaks. Samas on ka palju neid, keda vaja on selles järgi aidata. Sellega ministeerium ka tegeleb. Paralleelselt on aga vaja tõsta inimeste teadlikkust ja mis kõige olulisem – selgitada, miks jäätmeid liigiti koguma peab,“ ütles Heinma.
Homsed eakate jäätmekoolid on järjekorras neljas ja viies. Esimene toimus lõppenud aasta detsembrikuus Võrus, järgmistena said koolitatud Rapla ja Kärdla inimesed. „Kolme esimese kooli kogemus ütleb, et lakkamatud sarnased küsimused näitavad sellise vahetu lähenemise vajalikkust,“ lisas eakate jäätmekooli idee autor Kadri Kauksi keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonnast. Kauksi kinnitusel on sõna algatusest liikuma läinud ning praeguseks on mitmed linnad ja vallad ise huvi tundnud, kunas nende piirkonna eakateni jõutakse.
Jõgeva seeniorite jäätmekool toimub 11. märtsil algusega kell 11.30 Jõgeva kultuurikeskuses.
Tartumaa jäätmekool toimub 11. märtsil algusega kell 15.00 Kõrveküla lasteaias.
Järgmiseks saavad koolitatud Muhu eakad, kelle juurde minnakse 24. märtsil.
NordenBladet —Aprilli keskpaigas Malisse siirduva jalaväerühma missioonieelne väljaõpe kulmineerus möödunud nädalal Tapa linnas toimunud harjutusega Gleipnir 9, mis testis roteeruva üksuse valmisolekut täitmaks enda ülesandeid missioonipiirkonnas.
„Rühm on sama koosseisuga kokku harjutanud juba poolteist aastat. Tänu sellele on tekkinud hea meeskonnavaim ja ühtekuuluvustunne ning seetõttu saime ka missiooniväljaõppes keskenduda vaid spetsiifilisele väljaõppele, mida Mali piirkonnas vaja läheb,“ ütles aprillis Malisse siirduva jalaväerühma ESTPLA-36 rühmaülema abi nooremleitnant Oliver Jõesaar.
Lõpuharjutuse Gleipnir 9 eesmärgiks oli läbi harjutada kõige tõenäolisemad ülesanded ja situatsioonid, mis üksust piirkonnas ees ootavad – baasikaitse, patrullide teostamine ja kiirreageerimisüksuses osalemine.
„Tapa linn, kus on igapäevane liiklus ning tänavatel toimetavad inimesed, aitas luua reaalsusele väga lähedasi õppetingimusi. Ka olukorrad, mida harjutuse käigus lahendama pidime, olid väga elutruult taasloodud juba eelnevalt Malis missioonil käidud sõdurite poolt, kes andsid meile ka tagasisidet meie tegutsemisoskuste kohta,“ lisas nooremleitnant Jõesaar.
Estpla-36 on jalaväerühm, mis vahetab aprillis välja hetkel Malis teeniva Estpla-34, mis alustas oma teenistust Gao sõjaväebaasis eelmise aasta detsembris. Malis Nigeri jõe äärses Gao linnas paikneva Eesti kontingendi peamine tegutsemisala on just linnakeskkond. Eestlaste ülesanneteks Malis on väekaitse ning ühised patrullid Prantsuse kaitseväe üksustega, kelle baasis ning koosseisus Eesti kontingent tegutseb.
Prantsusmaa mässutõrjeoperatsioon Barkhane eesmärk on toetada viie Saheli regiooni riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ja anda seeläbi panus Euroopa-suunalise ebaseadusliku immigratsiooni ja inimkaubanduse tõkestamiseks. Lisaks Eestile toetab operatsiooni Suurbritannia transpordihelikopteritega ja Hispaania õhuväekomponendiga.
Avafoto: ESTPLA-36 lõpuharjutus Gleipnir.Patrull Tapa linnas.05.03.2020 (Eesti Kaitsevägi/ Ardi Hallismaa)
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu ja kolm kollektiivset pöördumist.
Valitsuse 9. märtsil algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE).
Eelnõu sihiks on suurendada konkurentsi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel, vähendada fossiilkütuste kasutamist elektritootmisel ning parandada Eesti elektrienergia tootmise varustuskindlust. Senise regulatsiooni kohaselt tohib siseriikliku taastuvenergia eesmärgi täitmiseks korraldatavatel vähempakkumisel osaleda vaid selline tootmisseade, mis ei ole enne vähempakkumist elektrienergiat tootnud. Muudatuse kohaselt võib tulevikus sellisel vähempakkumisel osaleda ka olemasolev tootja, motiveerimaks selliseid tootjaid edaspidi kasutama elektritootmise sisendina fossiilkütuste asemel taastuvaid energiaallikaid. Sellisel juhul võib vähempakkumise võitjale maksta toetust iga vähempakkumise kohta kuni kolme aasta jooksul alates vähempakkumise objektiks olnud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise alustamisest. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 9. märtsil algatatud autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (157 SE).
Eelnõuga laiendatakse isikute ringi, kes on kutseliste autojuhtide ametikoolituse nõudest vabastatud. Näiteks ei laiene ametikoolituse läbimise nõue tulevikus D kategooria sõidukite hooldamisega tegelevale isikule, kes viib reisijateta sõiduki vedaja tegevuskoha läheduses asuvasse sõidukite hoiukohta.
Euroopa Liidu uue autode ja nende haagiste tüübikinnituse raammääruse rakendamiseks täpsustatakse tüübikinnituse kehtetuks tunnistamise aluseid. Selle kohaselt võib Maanteeamet tüübikinnituse kehtetuks tunnistada senisest laiematel alustel, sh ka turujärelevalve käigus esitatud valeandmete korral.
Eelnõuga kehtestatakse ka sõiduki omanikele kohustus oma sõiduk korda teha, kui sellel esineb mõni tootmisviga või kui need ei vasta tüübikinnituse nõuetele. Eelnõu kohaselt on kohustus sõidukid nõuetele vastavusse viia tootjatel. Eelnõuga pannakse sõidukiomanikule kohustus võimaldada valmistajal rakendada parandusmeetmeid, et viia sõiduk nõuetele vastavaks. Sõidukid, mis ei vasta nõuetele, ei saa tulevikus läbida tehnoülevaatust. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 9. märtsil algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (158 SE).
Eelnõuga kehtestatakse meetmed lähetatud töötajate õiguste paremaks kaitsmiseks. Täpsustatakse, et lähetatud renditöötaja, kelle kasutajaettevõtja teenuseid pakkudes edasi lähetab, on samuti lähetatud töötaja. Muudetakse töötingimusi, mida lähetatud töötajale Eestis viibimise ajal tagada tuleb. Töötasu alammäära asemel tuleb eelnõu kohaselt töötajale tagada töötasu ning lisaks tuleb hüvitada lähetusega seotud kulud. Kehtestatakse pikaajalise lähetuse regulatsioon, mille kohaselt tuleb lähetatud töötajale pärast 12 või 18 kuud Eestis töötamist seaduses loetletud minimaalsete töötingimuste asemel hakata kohaldama kogu Eesti tööõigust. Eelnõu sisaldab ka sätet, mille kohaselt peab järelevalveorgan tuvastatud rikkumiste eest karistust määrates arvestama sellega, kas informatsioon Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste kohta on ühtsel veebilehel olemas või mitte.
Eelnõuga kaotatakse piirang, mille kohaselt saab teenuse Eesti-poolne tellija olla vaid Eesti resident. Eelnõu kohaselt on oluline see, et tellija tegutseks Eestis. Tööandjale kehtestatakse selge kohustus lähetatutud töötajate kohta esitatud teavet ajakohasena hoida. Tööinspektsioonile tuleb teatada ka lähetatud töötaja isikut tõendava dokumendi number. Eelnõuga lühendatakse seitsmelt aastalt kolmele perioodi, mille jooksul peale lähetuse lõppu on Tööinspektsioonil õigus lähetuse kohta järelevalveks vajalikke dokumente nõuda. Ühtlustatakse väärtegude trahvimäärad, mille tulemusena on mõlema väärteo puhul füüsilise isiku maksimaalne trahvimäär 300 trahviühikut ja juriidilise isiku trahvimäär 32 000 eurot. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 9. märtsil algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (159 SE).
Eelnõu muudatustega võimaldatakse tarnijatel täita 2020. aasta igakuist kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustust paindlikult – poolaasta kaupa. Samuti täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seadust selliselt, et pärast 2020. aastat tuleb tarnijal eelnimetatud kohustuse täitmist jätkata aastapõhiselt. Lisaks muudetakse tarnija mõistet, et muuta raporteerimiskohuslaseks ka ettevõtted, kes teevad kättesaadavaks transpordis kasutatavat elektrienergiat, gaaskütuseid ja vesinikku. Edaspidi peetakse tarnijaks isikut, kellel on majandustegevuse registrisse kantud märge kütuse tarbimisse lubamiseks või kütuse maksuladustamise lõpetamiseks, kütuse impordi tegevusluba omavat isikut ning juriidilisi isikuid, kes teevad kättesaadavaks maanteesõidukites ja väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates, siseveelaevades, põllu- ja metsamajandustraktorites ning väike-laevades, kui need ei ole merel, kasutatavat elektrienergiat, gaaskütust või vesinikku. Peale selle antakse kütuseseire andmekogu parema toimimise eesmärgil Keskkonnaministeeriumi vastutava töötleja ülesanded Keskkonnaagentuurile, kes on andmete töötleja ja koguja ning täpsustatakse andmekogusse kantavate andmete nimistut.
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust muudetakse, et tagada õigusselgus põlev-kivikütteõli definitsiooni tõlgendamisel. Lisaks täiendatakse seadust uue kombineeritud nomenklatuuri koodiga, mida edaspidi hakatakse kasutama Eesti õlitööstuse peamiste õlitoodete määramisel. Nimetatud muudatus on tingitud uue aromaatsete ühendite määramise laboratoorse meetodi kasutuselevõtust. Sellekohase ettepaneku on esitanud Rahandusministeerium. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Riigikogu juhatusega võeti menetlusse kolm kollektiivset pöördumist.
Erakonna Eestimaa Rohelised 20. veebruaril algatatud kollektiivne pöördumine “Mahetoodete hinda on vaja langetada! Soovime tunnustatud mahetoidule 9% käibemaksumäära!” edastati menetlemiseks rahanduskomisjonile.
Pöördumises tehakse ettepanek langetada tunnustatud mahetoidule käibemaksumäära 9 protsendile, et langetada mahetoodete hinda. Põhjendusena tuuakse, et enamus Euroopa riike on kehtestanud kõigile või osadele toiduainetele käibemaksusoodustuse. Sageli on see protsent 5 või väiksemgi. Eesti kuulub nende väheste riikide hulka, kus toidule kehtib üldine 20 protsendiline käibemaksumäär.
Sergei Butšinski 20. veebruaril algatatud kollektiivne pöördumine “Võimud otsustasid mürgitada kõik Kohtla-Järve linnaosad?” edastati menetlemiseks keskkonnakomisjonile.
Pöördumine on ajendatud valitsuse plaanist rajada keemiatehas Kohtla-Järve Ahtme linnaossa. Algataja hinnangul on vaja kõigepealt lahendada ära paikkonna halva keskkonnaseisundiga seotud probleemid, mis on seotud saastunud õhuga Kohtla-Järvel.
Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Keele Instituudi, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Rahva Muuseumi 2. märtsil algatatud kollektiivne pöördumine „Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus“ edastati menetlemiseks kultuurikomisjonile.
Avalikus pöördumises taotletakse teaduse rahastamise üldist suurendamist, meetmeid Eesti-uuringute laiapõhjaliseks ja stabiilseks rahastamiseks (sh noorteadlaste osas), eesti keele ja kultuuri järjepidevusele suunatud ja avalikke huvisid teenivate teadus- ja arendustegevuste rahastamiseks ning asutuste baasraha jagamise põhimõtete ümbervaatamist nii, et need toetaksid rohkem teaduse laiapõhjalisust ja Eesti suunal tehtavat teadustööd.
