NordenBladet —Soome värske 34-aastane peaminister Sanna Marin tahab sisse viia 4-päevase töönädala ja 6-tunnise tööpäeva, et inimesed saaksid veeta rohkem aega koos perega. Praegu on Soomes kehtiv 5-päevane töönädal ja 8-tunnine tööpäev. Naabermaa Rootsi kehtestas 6-tunnise tööpäeva juba 2015. aastal, vahendab Daily Mail.
Marin ütles, et inimesed väärivad seda, et veeta rohkem aega pere, lähedaste, hobide ja muude valdkondade, näiteks kultuuriga. Uuringud näitavad, et lühem tööaeg muudab töötaja produktiivsemaks.
Rootsis, kus lühemad tööpäevad on kasutusel 2015. aastast on töötajad rõõmsamad, tervemad ja produktiivsemad. Microsoft proovis lühemat töönädalat Jaapanis ning produktiivsus tõusis tervelt 40 protsenti.
NordenBladet —Soomes löödi 2019. aasta lõpus taas omamoodi rekord ja see on 386 700 maksehäiretega inimest. Maksehäiretega inimeste arv muudkui kasvab. Aastaga lisandus registrisse 4800 inimest. Uusi maksehäireid lisandus 2019. aastal 1,8 miljonit ehk 20 protsenti enam kui 2018. aastal, vahendab Talouselämä.
Soomes on seega rohkem maksehäiretega inimesi kui kunagi varem ja uusi maksehäireid lisandub samuti rohkem kui varem. Eelmine uute maksehäirete lisandumise rekord pärineb 2013. aastast ja see oli 1,7 miljonit.
Süngete numbrite taga paistab ka väike valguskiir. Nimelt alla 30-aastaste isikute hulgas on maksehäirete lisandumine vähenenud. Septembri algul jõustus Soomes seadus, mille eesmärk oli tarbijalaenudest tingitud võlgujäämist vähendada, aga see pole tulemusi andnud. Uusi maksehäireid tuli juurde palju, aga need puudutavad varasemast väiksemat hulka inimesi. Samad isikud on võlgu mitmesse kohta, mistõttu tekib probleemide puhul korraga palju võlgnevusi.
Sellise trendi muutmine nõuaks senisest paremat võlaandmete registrit. Sellise registri loomiseks on otsus tehtud ja seda peaks saama kasutada alates 2023. aastast, aga tõenäoliselt nii ruttu seda käima ei saada.
NordenBladet — Alates 1. jaanuarist 2020 on Kliiniliste uuringute keskusTartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi töökorralduslik üksus. Vastavakeskuse loomine on nii Riikliku siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskuse üks eesmärkidest kui ka kliinilise meditsiini instituudi üks arenguprioriteetidest ja selle nimel on tegutsetud aastast 2017.
„Tänapäeva rahvusvaheline kliiniliste teadusuuringute maastik on pidevas arengus – täienevad andmed haiguste etioloogiast ja patogeneesist, lisanduvad uued bioressursid ja biopangad, erinevatest riiklikest ja rahvusvahelistest andmekogudest laekuvad andmed loovad uusi võimalusi teaduspõhiste uuringute läbiviimiseks ja juba kogutud andmete analüüsiks. Jõuliselt areneb uus trend: uurija poolt algatatud ja koostöös ravimitööstusega planeeritavad teadusprojektid,“ rääkis kliinilise meditsiini instituudi kliiniliste uuringute keskuse juhataja Katrin Kaarna.
Kaarna sõnul on riikliku ja rahvusvahelise konkurentsivõime ning koostöö edasiseks laiendamiseks võtmetähtsusega uuringutega tegelevate arstide, teadurite, doktorantide, residentide ning uuringumeeskondade teiste liikmete igakülgne toetamine: „Olen kindlalt veendunud, et suurepäraste meditsiiniteadlaste ideed sünergias julgete ja uuenduslike tugilahendustega on see viis, mis tagab meditsiiniteaduses edasiliikumise ja edu.“
„Kui aastatel 2017-2019 toimus Kliiniliste uuringute keskuse unikaalse kompetentsi väljaarendamine vastavalt meie meditsiiniteadlaste vajadustele siis tänaseks oleme jõudnud toimiva struktuurini ja selgete töökorralduslike protsessideni. Oleme tõenduspõhiselt näidanud, et oskame oma tööd väga hästi teha ja tuua seeläbi Eesti meditsiiniteadlastele sisulist tuge,” võttis Kaarna senise kokku.
NordenBladet —Soomlastel on järjest suurem summa, nüüd juba ligi 100 miljardit eurot pangas ilma mingit intressi tootmata. Inflatsioon oli Soome statistikakeskuse andmetel novembrikuus 0,7 protsenti, mis tähendab, et nii palju kaotab raha oma väärtusest, vahendab Iltalehti.
Kodumajapidamistel oli keskpanga andmetel novembri lõpu seisuga hoiustel 95,6 miljardit eurot. See summa on kiiresti kasvanud alates 2019. aasta algusest.
Hoiuste keskmine intress oli Soomes novembrikuus 0,11 protsenti. Inflatsioon oli samal ajal 0,7 protsenti. Hoiustest suurim summa ehk 82,6 miljardit eurot oli jooksvatel arvetel ja seal oli keskmine intress 0,07 protsenti. Tähtajalistel hoiustel oli raha 4,8 miljardit eurot ja muudel hoiustel 8,2 miljardit eurot. Tähtajaliste hoiuste intress oli novembris 0,51 protsenti.
Üle aasta pikkustele hoiustele makstakse kõrgemat intressi (0,94 protsenti) kui alla aasta pikkustele hoiustele (0,28 protsenti).
Uusi eluasemelaene võeti novembris 1,7 miljardi euro eest, mida on 100 miljonit eurot enam kui aasta tagasi samal ajal. Eluasemelaenude maht oli novembri lõpus 100,3 miljardit eurot. Kodumajapidamiste tarbimislaenude maht oli 16,5 miljardit eurot ja muude laenude maht 17,7 miljardit eurot.
NordenBladet —Politsei konfiskeeris detsembrikuus Espoos ühe lao territooriumil üle 150 kilo kokaiini. Tegemist on seni suurima Soomes avastatud narkolastiga. Merekonteinerisse peidetud narkootikumid tulid päevavalgele, kui maskides isikud püüdsid neid relvastatud rünnakuga ühe Espoo laohoone juures kätte saada, vahendab Helsingin Sanomat.
Relvastatud ja maskides isikud ründasid 16. detsembril Vuosaari sadamast Espoo tööstuspiirkonda toodud konteinerit. Politsei konfiskeeris seoses sellega suure koguse narkootikume.
