Reede, november 7, 2025

Monthly Archives: jaanuar 2020

Jüri Ratas: Tänavu tuleb seada teaduses uusi sihte – Eesti kui nutikas digiriik ja PISA liider võiks võtta siin juhtrolli, teha panused rohetehnoloogiate arendamiseks uute tehnoloogiate ja teaduse abil

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas andis 15. jaanuaril riigikogule iga-aastase ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning rõhutas, et 2020. aasta on uute sihtide seadmise aasta. „Lõppemas on paljud arengukavad ja ettevalmistamisel on uued pikaajalised plaanid. Nende eesseisvate valikutega kirjutame me Eesti järgmise kümnendi eduloo,“ sõnas Ratas oma kõnes.

Peaministri kinnitusel on ilmselge, et teadustulemuste saavutamiseks peab riik tagama teaduse ja innovatsiooni piisava rahastamise ning efektiivse korralduse. „Teadus- ja arendustegevuse rahastamise suurendamine on valitsuse teadlik eesmärk ja absoluutsummas me seda jätkuvalt täidame. Sellel aastal tõusis teadus- ja arendustegevuse maht riigieelarves enam kui 219 miljoni euroni mulluse 207,6 miljoni euro pealt. Kusjuures täiendav rahastus leiti üldise kokkuhoiusurve tingimustes. Kasvanud on ka teaduskulutuste osakaal – aastal 2018. aastal kasvasid avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulud 0,79 protsendini sisekoguproduktist ehk SKPst. Veel aasta varem oli see vaid 0,66 protsenti. Muutus oli seotud nii Euroopa Liidu vahendite aktiivsema kasutuse kui ka riigieelarvelise rahastamise kasvuga,“ märkis peaminister Ratas.

Ratas kõneles, et Eesti teadus on kõigi näitajate järgi maailma tipptasemel ning see mängib üliolulist rolli meie tuleviku kujundamisel. „Euroopal on realistlik saavutada maailmas liidripositsioon keskkonnasõbralike digitehnoloogiate vallas. Eesti kui nutikas digiriik ja PISA liider võiks võtta siin juhtrolli, teha panused rohetehnoloogiate arendamiseks ning otsida võimalusi riigi ja ühiskonna suurte murede lahendamiseks uute tehnoloogiate ja teaduse abil.“

„Tehnoloogia areng toob tulu nii avalikus kui ka erasektoris. Mulle meeldib näide PRIA kaugseirekratist SATIKAS, mille ülesanne on eurotoetuste kontroll. SATIKAS kasutab satelliidi andmeid ning kontrollib, kui pikk kõrs põllul või rannakarjamaal parasjagu on – kas talumees on toetusraha õigesti kasutanud ning oma kohustused õigeaegselt täitnud? See lahendus säästab riigile 650 000 eurot aastas valekasutuse ennetamise tulemusel,“ rääkis peaminister.

Riigi teadus- ja arendustegevuse investeeringutest kõneledes osutas Ratas, et üksi on valitsusel siin keeruline edu saavutada. „Lisaks riigi panusele on esmatähtis, et innovatsioonile ja erasektori uurimis- ning arendustegevusele annavad uue hingamise ka ettevõtjad ise.“

Peaminister tõi välja fakti, et üle-eelmisel aastal märkis kulutusi teadus ja arendustegevusele vaid 238 ettevõtet. „Usun, et siin on järelemõtlemise koht, sest tegutsevaid ettevõtteid on Eestis ju ligikaudu sada tuhat või enam. Seetõttu peaks teadus- ja arendustegevusse panustavaid ettevõtteid olema mitme suurusjärgu võrra rohkem. Tootlikkust saame kasvatada ainult siis, kui ettevõtjad ka ise investeerivad teadus- ja arendustegevusse.“

Kõne täistekst: https://www.valitsus.ee/et/uudised/peaminister-juri-ratase-ettekanne-rii…

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Tehnikaülikooli teadlaste oskusteave aitas käivitada Jordaanias põlevkivilabori

NordenBladet — AMCO põlevkivilabor on akrediteeritud Jordaania akrediteerimisasutuses põlevkivi analüüsimiseks vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO/IEC 17025:2017. Labori juhataja Fatima Abbadi sõnul on labori jordaanlastest töötajad akrediteerimise nimel palju tööd teinud, tuues välja, et labor on Jordaania üks moodsamaid, aitab Jordaania põlevkivist paremini aru saada ning avab uusi võimalusi, vahendab APCO.

Põlevkivi kompetentsikeskuse kütuste tehnoloogia teadus- ja katselabori töötajad konsulteerisid AMCO laborit analüüsideks sobivate standardite valimisel ja dokumentatsiooni ettevalmistamisel, aitasid labori seadmete valimisel ning standardainete ostmisel. Kohapeal häälestati uusi seadmeid põlevkivi analüüsimiseks ning juhendati analüüside tegemisel.

„Uue labori avamine on alati ettevõtte jaoks väljakutse. Eriti puudutab see põlevkivi analüüsimise laborit, mille käivitamine nõuab suurt kogemust ning põhjalikke teadmisi,“ selgitas kompetentsikeskuse labori juhataja Olga Pihl. „Põlevkivi analüüsimisel on vaja arvestada, et seadmed, mida kasutatakse laborites tahke kütuse analüüsiks ei pruugi alati sobida eriliste põlevkivi omaduste määramiseks. Just sellepärast pöördusid Attarat Mining Company esindajad meie labori poole abi saamiseks,“ selgitas Pihl.

Kompetentsikeskuse laborile on Jordaania põlevkivi tuttav juba varasemast. Aastatel 2008-2013 määrati laboris Eesti Energia tellimusel Jordaania põlevkivimaardlate põlevkivi tehnoloogilisi omadusi kokku üle 3000 proovis.

Attarat’i põlevkivikaevanduse aastane tootmisvõimsus on umbes 10 miljonit tonni. Eestis kaevandati 2018. aastal kokku 16 miljonit tonni põlevkivi. Kesk-Jordaaniasse ehitatava 554 megavatise brutovõimsusega põlevkivielektrijaama ja karjääri omanikud on võrdselt 45 protsendiga Malaisia ettevõte YTL Power International Berhad ja Hiina ettevõte Yudean Group ning Eesti Energia 10 protsendiga. Jordaanias on üks maailma suurimaid põlevkivimaardlaid, mille hinnanguline varu on ligikaudu 70 miljardit tonni.

Lisainfo: Olga Pihl, labori juhataja, tel 52 47 372, www.pkk.ee

 

 

Eesti: Kirjaoskuskonverentsi keskmes on mitmekeelne haridus

NordenBladet — Eesti Lugemisühing ja Tallinna Ülikool korraldavad 16. – 21. jaanuarini IV Läänemere Kirjaoskuskonverentsi „Ühist keelt otsides“, mille fookuses on kirjaoskuse omandamine mitmekeelses hariduses.

Rahvusvahelisel konverentsil saab osa enam kui sajast ettekandest, esinejad on pea 40 riigist. Teiste teemade hulgas tuleb juttu kirjaoskuse toetamisest ja edendamisest eri haridusvormides ja -astmetes. Lisaks saab kuulda erivajadustega lugejast-kirjutajast, täiskasvanuharidusest, raamatukogudest tänapäevases infomaailmas ja paljust muust.

Konverentsi peakorraldaja, Eesti Lugemisühingu esinaise Mare Müürsepa sõnul viitab sündmuse pealkiri „Otsides ühist keelt“ vajadusele leida üksteisemõistmist ja lahendusi, mis toimiksid eri kultuuriruumides ja rahvusvaheliselt. „Tulipunktis on loomulikult eriti aktuaalsed teemad, nagu erivajaduste varane äratundmine ja toetamine, digipädevused, 21. sajandi kirjaoskuse kirjeldamine ning mõõtmine,“ lisab Mare Müürsepp.

Sündmuse peaesinejaks on Jyväskylä Ülikooli professor Heikki Lyytinen, kes räägib oma ettekandes digimängust ja tehnoloogiast, mis aitab lastel omandada esmased lugemisoskused mänguliselt ja huvitavalt. Samuti räägib professor, kuidas saada lugemisega seotud probleemidest üle, sõltuvalt sellest, kas põhjus on bioloogiline või on murekohaks hoopis ebapiisav juhendamine või sotsiaalne tugi.

Eestist on peaesinejateks riigikontrolör Janar Holm ja Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Anu Raud. Holm räägib lõimumisest ja keeleõppest Riigikontrolli vaates, Raud jätkusuutlikkusest.

Riigikontrolöri Janar Holmi kinnitusel on pikka aega avalikkuses levinud arvamus, nagu ei sooviks siinne venekeelne kogukond eesti keelt õppida. „Riigikontroll on seda teemat lähemalt uurinud ja jõudnud järeldusele, et see ei vasta tõele. Huvi on palju suurem, kui leidub kursusi ja õpetajaid. Ja see motivatsioon kujutab ühtlasi Eesti riigi jaoks võimalust eesti keele õppe tegemata töö lõpuks ära teha,“ ütles Holm.

Tallinna Ülikooli õppejõududest esinevad teiste hulgas humanitaarteaduste instituudi prantsuse keele ja kultuuri didaktika õpetaja Kateryn Rannu, emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor Merilin Aruvee, emakeeledidaktika dotsent Anne Uusen ja haridusteaduste instituudi lektor Ene Varik-Maasik.

Konverentsi avamine leiab aset reedel, 17. jaanuaril Tallinna lauluväljaku klaassaalis, ettekanded toimuvad 18. ja 19. jaanuaril Tallinna Ülikooli erinevates ruumides. Eel- ja järelpäevadel külastavad väliskülalised koole, annavad ise eesti lastele tunde, käivad muuseumides ja bussiretkedel Narvas, Paides ja Maardus.

IV Läänemere Kirjaoskuskonverentsi (4th Baltic Sea Conference on Literacy. Searching for a Common Language) korraldab Eesti Lugemisühing koostöös Tallinna Ülikooli, Integratsiooni Sihtasutuse ja Euroopa Kirjaoskusühingute Föderatsiooniga. Ettekandeid on nii inglise, vene kui ka eesti keeles. Kõik huvilised on oodatud.

Konverents kuulub Euroopa kirjaoskusühingute ürituste sarja. Euroopa kirjaoskuskonverents toimub iga kahe aasta järel. Peale selle korraldatakse ka Põhjamaade ja Läänemeremaade konverentse.

Sündmust toetavad EU Regionaalarengu Fond, NordPlus, KÜSK, Briti Nõukogu ja Tallinna Kodurahu programm.

Tutvu programmiga sündmuse veebilehel.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome peaminister kohtub Maailma majandusfoorumil Apple’i, Google’i ja Microsofti juhtidega

NordenBladet — Soome peaminister Sanna Marin osaleb algaval nädalal Šveitsis Davosi majandusfoorumil, kus  kohtub tehnoloogiagigantide Apple’i ja Google’i juhtidega. Marin osaleb Maailma majandusfoorumil Davosis 22-24. jaanuaril. Marin osaleb nii kohtumistel kui paneeldiskussioonides koos teiste riikide liidrite, organisatsioonide esindajate ja ettevõtete juhtidega. Jutuajamised puudutavad kliimamuutust ja Arktika piirkonna arengut, samuti võrdõiguslikkust ja heaolu, majandust ja Euroopa ning rahvusvahelise keskkonna tulevikku.

Maailma majandusfoorum (World Economic Forum, WEF) on iga-aastane ettevõtluse, valitsuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajate kokkusaamine. Viimastel aastatel on seal arutatud ühiskonnaelu ja globaalseid küsimusi.

Marin kohtub Davosis Ghana presidendi Nana Akufo-Addo, Apple’i juhi Tim Cooki, Google’i juhi Sundar Pichali ja Microsofti juhi Brad Smithiga. Ettevõtete juhtidega räägitakse uutest tehnoloogiatest ja data-poliitikast, ettevõtete ühiskondlikust vastutusest, jätkusuutlikust arengust ja töökohtade loomisest.

Lisaks kohtub peaminister Maailma terviseorganisatsiooni juhi Tedros Adhanom Ghebreyesus’ega, Saksamaa kaitseministri Annegret Kramp-Karrenbaueriga ning majandusfoorumi asutaja ja juhi Klaus Schwabiga. Veel annab Marin intervjuusid rahvusvahelisele pressile.

Lisaks peaministrile osalevad Soome valitsusest majandusfoorumil välisminister Pekka Haavisto ja tööminister Tuula Haatainen.

 

Põhjamaade Ministrite Nõukogu korraldab koos Mektory ja Tehnopoliga roheinvesteeringute kiirkursuse

NordenBladet – Linnad ja ettevõtted panustavad üha enam madala süsiniku majanduse mudelile, otsivad uusi lahendusi elamumajanduses, energeetikas, liikuvuskorralduses või toidu tootmises. Kuidas finantseerida rohetehnoloogiaid ja üleminekut kestlikule majandusele? Mis teeb investeeringu roheliseks ja kuidas need tulu teenivad?

Finantsekspert ja ettevõtja Adrian Braun tutvustab, kuidas kaasata nn rohelist kapitali rahvusvahelistelt finantsturgudelt, et mitte lootma jääda ainult riiklikule või EL projektirahastusele. Juttu tuleb veel kauplemismehhanismidest, kliima võlakirjadest, rohelistest fondidest.

Kui otsid rahastust oma roheideele või kestlikku investeerimisvõimalust, siis see seminar on märgitud sinu kalendrisse.

Aeg: 14. veebruar 2020
Kell: 10.00-14.00
Koht: Mektory, Innovatsiooni HUB (Raja 15, Tallinn)
Keel: inglise
Osalus: tasuta, registreerumisega kuni 11. veebruarini (või kuni kohtade täitumiseni)

Vaata lisa: Norden.ee