NordenBladet — 14. detsembrist 2019 muutus Euroopa Liidus (EL) taimede ja taimsete saaduste sisseveo kord. Uued reeglid ja nõuded on eesmärgiga takistada ohtlike taimekahjustajate levikut ning need puudutavad nii ettevõtjaid kui ka eraisikuid.
Suurim muudatus hõlmab nõuet, et väljastpoolt ELi saabuvatel reisijatel on ilma fütosanitaarsertifikaadita (taimetervise nõuetekohasust tõendava dokumendita) keelatud kaasa tuua:
taimi, istukuid ja lõikelilli
puu- ja köögivilju
aed- ja metsamarju
seemneid
Nimetatud dokumenti väljastab päritoluriigi taimekaitseteenistus, kui kaup on ohutu ning sellel puuduvad sihtriigi jaoks ohtlikud haigused ja kahjurid. Erandina võib ilma fütosanitaarsertifikaadita kaasa tuua 5 liiki puuvilju: banaan, durian, ananass, dattel ja kookospähkel, millega ei ole seni taimekahjustajate levikut seostatud.
See tähendab, et väljastpoolt ELi ei tohi kaasa tuua ega veebipoest tellida isegi mitte ühte õuna või apelsini. Sisseveoks keelatud taimed ja taimsed saadused konfiskeeritakse ja hävitatakse.
Soome ei tohi juba varasemast sisse tuua liha- ja piimatooteid. Nüüd laieneb piirang ka marjadele ning puu- ja juurviljadele. Soome piiril saab keelatud kauba jätta selleks ette nähtud konteineritesse. Vabatahtliku loovutamisega sanktsioone ei järgne. Korduva keelust üleastumisega kaasnevad karistused.
NordenBladet —Riigikogu kiitis eelmisel nädalal 55 poolt ja 44 vastuhäälega heaks valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse (82 SE), mille kohaselt on tuleva aasta riigieelarve kulude maht 11,6 miljardit eurot ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavusega kasvavad kulud ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.
Kolmanda lugemise käigus tegid fraktsioonid ja Riigikogu liikmed regionaalsete investeeringute raames ettepanekuid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projektide toetamiseks, mille kogusumma on 4,3 miljonit eurot. Täiendavaid vahendeid eraldati kohalikele kogukondadele, lasteaedadele, koolidele, laste huvitegevusele, naisteühendustele, kogudustele ja teistele vabatahtlikele organisatsioonidele. Suurim muudatus on seotud Top-Up toetuse suurendamisega põllumeestele, mis tõuseb 5 miljoni euro võrra. Toetuse kogumaht on 10,3 miljonit eurot.
Tuleval aastal on valitsussektori eelarve on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile SKPst ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.
NordenBladet —Riigikogu võttis eile vastu rakendamise seaduse Euroopa kodanikualgatuse kohta, millega langetatakse kodanikualgatuse toetusavalduse allkirjastamise vanuse alammäära seniselt 18 aastalt 16 aastale.
Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 „Euroopa kodanikualgatuse kohta“ rakendamise seaduse (74 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 80 ja vastu oli 7 saadikut.
Kodanikualgatuse korraldajate rühmadele siseriiklikes küsimustes abistavaks siseriiklikuks kontaktpunktiks määrati Siseministeerium.
Võrreldes kehtiva seadusega ei muudeta riigisiseseid valitsusasutusi, kes täidavad määrusest tulenevaid kohustusi seoses toetusallkirjade kontrollimisega ning toetusavalduse üksikssüsteemide vastavuse tõendamisega.
Euroopa kodanikualgatus on osalusdemokraatia vahend, mis võimaldab teha ettepanekuid õiguslike muudatuste kohta kõigis valdkondades, kus Euroopa Komisjon on pädev esitama seadusandlikke ettepanekuid (nt keskkond, põllumajandus, energeetika, transport või kaubandus).
Kodanikualgatus peab koguma üks miljon toetushäält vähemalt seitsmest liikmesriigist. Algatus võimaldab eri liikmesriikide kodanikel mõjutada EL-i poliitika kujundamist. Uus määrus kehtestati selleks, et suurendada EL-i kodanike võimalust osaleda demokraatlikus elus ja muuta Euroopa kodanikualgatus korraldajate ja taotlejate jaoks vähem koormavaks ja kasutajasõbralikumaks ning seeläbi tuua EL-i kodanikele lähemale.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel tegi Katri Raik ettepaneku tänasest päevakorrast tagasi võtta fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine tõe väljaselgitamiseks siseministri väidete kohta prokuratuuri poliitilisest kallutatusest“ eelnõu (107 OE).
Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra, mille hulgast võeti õiguskomisjoni ettepanekul välja valitsuse algatatud relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) eelnõu (62 SE).
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastas Riigikogu liikmete arupärimisele haridusvaldkonna kohta (nr 13) ja eestikeelsetes koolides õppivate mitte-eesti koduse keelega laste ebavõrdse kohtlemise kohta (nr 9). Läbirääkimistel võttis sõna Maris Lauri.
Keskkonnaminister Rene Kokk vastas Riigikogu liikmete arupärimisele jäätmemajanduse kohta (nr 8).
NordenBladet —Soomes tõuseb uuest aastast üle 2600 euro kuus teenivate inimeste maksukoormus. Pea kõigis omavalitsustes kerkib kohalik maks. Lisaks tõuseb sotsiaalkindlustuse maksumäär. Kõige tavalisem sissetulek oli eelmisel aastal Soomes 2600 eurot kuus, mediaan on ligi 3000 eurot. See tähendab, et enamikul soomlastel maksukoormus kasvab, vahendab Iltalehti.
Väheneb vaid väiksepalgaliste, kuni 1500 eurot kuus teenivate inimeste maksukoormus, seda 0,7 protsendipunkti võrra. Keskmise palga juures ehk 2650 euro puhul kuus kerkib maksukoormus 0,1 protsendipunkti võrra ja veel suurema palga juures 0,3-0,4 protsendipunkti võrra.
Maksutõus läheb vastuollu eelmise peaministri Antti Rinne lubadusega, et väikse ja keskmise palga juures maksukoormus väheneb.
Palgatulu mõjutab eriti sotsiaalkindlustuse maksumäära tõus 0,47 protsendipunkti võrra 10,25 protsendini. Kõige enam tõuseb sotsiaalkindlustusmaks alla 53-aastastel. Rinne valitsus seda maksutõusu eelarves millegagi ei kompenseerinud.
Kohalik omavalitsuse maksumäär kerkib Soomes keskmiselt 0,1 protsendipunkti võrra 19,9 protsendini. Soomes on 2020. aastal 310 omavalitsust. Maksumäär tõuseb 53 omavalitsuses ja vaid 7 see langeb. Omavalitsused tõstavad valdavalt maksumäära 0,6 protsendipunkti võrra ja langetavad 0,5 protsendipunkti võrra.
Järgmisel aastal kallinevad ka tubakatooted ja kütus, mis tõstab elanike tarbimise maksukoormust veel 0,1 protsendipunkti võrra kokku 22,4 protsendini.
NordenBladet —Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Läbirääkimistel SDE fraktsiooni nimel sõna võtnud Riina Sikkut tegi ettepaneku ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (118 SE) esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 50 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 46.
Eelnõu eesmärk oli kaotada seadusest omandipiirangud, mille järgi oleks apteegi omanikuks võinud olla ükskõik milline füüsiline või juriidiline isik, sh ravimite hulgimüüja. Samuti ei oleks pidanud üle 4000 elanikuga linnades lõpetama haruapteegid oma tegevust.
Läbirääkimistel võttis fraktsiooni nimel sõna ka Siim Kiisler (I).
Teisel lugemisel olnud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõuga (97 SE) täpsustatakse Eesti Panga nõukogu koosseisu moodustamist ja nõukogu liikmele esitatavaid tingimusi ning volituste kehtivuse aega.
Eelnõuga lisatakse nõue, mille kohaselt peavad nõukogus olema esindatud kõik Riigikogusse kuuluvad erakonnad ja lisaks kuuluvad sinna valdkonna asjatundjad. Eesti Panga Nõukogu koosseis peab peegeldama Eesti Panga aruandekohustust Riigikogu ees. Seetõttu on kohane kui nõukogu koosseisu kuuluvad kõikide Riigikogus esindatud erakondade esindajad. Muudatustega täpsustatakse, et Riigikogu fraktsioonid nimetavad oma esindaja ja Eesti Panga Nõukogu esimees nimetab valdkonna asjatundjad. Täpsustatakse, et nõukogu liikmetel peab olema nõukogu töös osalemiseks piisavad teadmised ja kogemused ning Eesti Panga Nõukogu liiget ei või ametisse nimetada rohkemaks kui kaheks järjestikuseks ametiajaks.
Eesti Panga poliitiline sõltumatus täidesaatvast võimust väljendub seletuskirja kohaselt selles, et Riigikogu nimetab ametisse Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikmed. Nõukogu on eelkõige kontrollorgan, mis võtab vastu otsuseid kõige olulisemates küsimustes, nimetab ametisse juhtivad Eesti Panga ametnikud ning teostab nende tegevuse üle järelevalvet.
Pärast eelnõule laekunud muudatusettepanekute kinnitamist katkestati selle teine lugemine, kuna Eesti Panga seadusmuudatustest peab teavitama ka Euroopa Keskpanka. Pärast teavitusele vastuse saamist jätkub eelnõu menetlemine.
Riigikogu ei toetanud siseminister Mart Helme umbusaldamist
Riigikogus ei leidnud täna toetust siseminister Mart Helmele esitatud umbusaldusavaldus. 46 saadiku nimel esitatud umbusalduse poolt oli 44 Riigikogu liiget ja vastu hääletas 42 saadikut. Umbusalduse avaldamiseks oli vaja vähemalt 51 saadiku toetust.
Umbusalduse üle andnud Reformierakonna fraktsiooni esimehe Kaja Kallase sõnul oli umbusaldamise põhjuseks siseminister Mart Helme isiklik rünnak Soome peaministri Sanna Marini vastu. „Siseminister on oma sõnakasutusega kahjustanud Eesti ja Soome suhteid, Eesti riigi mainet, alavääristanud naisi ja erineva sotsiaalse taustaga inimesi. Mart Helme käitumine näitab ühemõtteliselt, et ta ei sobi kandma valitsusliikme vastutust,“ ütles Kallas.
Siseminister Mart Helme ütles, et süüdistused tema vastu on konstrueeritud. „Mitte kordagi ei ole ma alavääristanud ega solvanud soome rahvast,“ kinnitas siseminister. „Tõde on see, et ma ei saa olla nõus Soome praeguse valitsuse kursiga, tema ideoloogilise platvormiga. Ja seda on mul õigus öelda nii eraisikuna kui ka Eesti Vabariigi liikmena, mis ei tähenda seda, et me Soomega peaksime tüli norima,“ lisas ta.
