NordenBladet —Soome võtab eeskuju Hollandist ja kaotab väiksematel teedel ühe sõidurea, et sinna laiendada rattateed. Sellist asja on juba eksperimendi korras rakendatud Hattula valla külateedel , kus kaotati üks sõidurida ära eelmise aasta suvel. Sattulantiel on katselõik 2,5 kilomeetri ja Pappilanniementiel 500 meeetri pikkune, edastab Maanteeamet.
Kasutatud on Hollandi malli, kus üks autode sõidurida on kaotatud ja laiendatud sinna ratta- ja kõnnitee. See variant sobib kohtadesse, kus autoliiklus pole väga tihe. See on uus lahendus, mis pakub võimalusi liikumiseks ja rattaga sõitmiseks.
Selline Hollandi mudel võimaldab lastel sõita kooli rattaga või käia jala bussiga sõitmise asemel. Lisaks liikumise turvalisuse tõstmisele võimaldab selline mudel vähendada transiitliiklust.
Kohalikud elanikud on lahendusega väga rahul ning teedel on liikumas rohkem rattureid, samuti vähenes transiitliiklus. Lahendus on hästi töötanud ka talvel, kuigi teemärgistust pole siis näha.
Selliste teede rajamise kulud on väiksed, kuna tuleb lihtsalt joonistada uued sõidurajad. Eraldi kergliiklustee maksaks kümme korda rohkem ja selle ehitus oleks ajamahukam. Sellist külateede mudelit on kasutatud ka mujal Soomes, näiteks Soome lõunaosas Pyhtää vallas, kus taoline tee rajati tänavu suvel.
NordenBladet —Soome kaob alates järgmisest sügisest talverehvide kohustuslik ajapiirang, mis praegu on detsembri algusest kuni veebruari lõpuni. Edaspidi sõltub talverehvide vajadus teeoludest. Kardetakse, et see vähendab liikluse turvalisust, mistõttu suureneb rehvikontroll, vahendab MTV.
Praegu tohib naastrehve kasutada alates 1. novembrist, kui teeolud seda nõuavad. Lamellrehvide kasutamisel piiranguid pole ja need võib aegsasti enne külmade saabumist alla panna.
Uue liiklusseaduse järgi suureneb juhi vastutus, seda ka rehvidega seonduvalt. Alates järgmisest aastast jõustuva seaduse järgi tuleb talverehve kasutada novembrist märtsini, kui teeolud seda nõuavad.
Selline süsteem on olnud Rootsis kasutusel juba alates 2000ndate aastate algusest, seal saab talverehve vajadusel kasutada detsembrist märtsini. Naastrehvide kasutamine on Rootsis lubatud oktoobrist aprilli keskpaigani või muul ajal, kui teeolud seda nõuavad. Rootsis on pärast seda talverehve kasutatud väga kohusetundlikult ja mingeid probleeme pole olnud. Lamellrehvide osakaal oli Rootsis 2018. aastal 39 protsenti.
NordenBladet —Soomes räägitakse üha rohkem sellest, et praegu 22-38-aastased nn arvutipõlvkond ehk millennialid on elus ja töös läbi põlenud. 30-aastane soome naine Carolina tundis pikaajalist väsimust ja jõudis olukorda, kust ise enam välja ei pääsenud. Olukorda raskendas mitme lähedase inimese lahkumine. Ta õppis koolis eksamiteks ja tegi töö juures mitu vahetust. Ühel päeval peksis ta pärast ärkamist pead vastu arvutit ja puhkes hüsteeriliselt nutma. Siis sai ta aru, et kõik pole korras, vahendab MTV.
Carolina pole erand. Millennialide ehk Y-põlvkonna läbipõlemine on saanud pigem reegliks. Carolina võttis ühendust töötervishoiu arstiga ja jäi paariks nädalaks haiguspuhkusele. Pärast seda algas Kela toetusega psühhoteraapia ja lihtsam elu.
Naine ei piiranud töötunde, aga võttis asja kergemalt. Töö tegemine aitab päeva korrastada. Naisel olid uneprobleemid, mistõttu pidi ta õppima ärkvel olles lõõgastuma.
Läbipõlemine enamasti teistele välja ei paista. Vaevusteks olid pidevad peavalud ja ärevus. Naine oli ärkvel olles pidevalt väsinud, nagu oleks öö otsa ringi kõndinud. Ta kartis, et teda peetakse laisaks. See pole tõsi, sest laisk inimene läbi ei põle.
Naine sai oma probleemi puhul tuge nii lähedastelt kui arstidelt. Ta sai aru, et pole oma probleemiga üksi, sest sama asi vaevab paljusid.
Psühholoog Merita Petäjä on puutunud kokku paljude selliste juhtumitega ja peab läbipõlemist terve põlvkonna tunnuseks. Y-põlvkonna probleemid tulenevalt sügavamalt ühiskonna arengust. Need olid 2000ndate aastate alguse kriis, 2001. aasta ja sellele järgnenud terrorirünnakud ning kliimamuutus. Nendest sündmustest kujunes välja põlvkonna arusaam. Ühiskond on kasvatanud millenniale kõigega hakkama saama. On viljeldud „yes we can” suhtumist. See on aga vastuolus maailmas toimuvaga.
Millennialid kannavad endaga kaasas sõnumit „Yes we can” (tõlkes: Jah, me suudame). Samal ajal on nende sissetulek varasemast põlvkonnast 20 protsenti väiksem ning juhuslikud või lepingulised tööotsad süvendavad majanduslikku ebakindlust.
Varem oli tööga seotud identideet omane noortele meestele, naiste oma oli rohkem seotud perega. Nüüd abiellutakse vanemas eas ja peret ei loodagi. Seetõttu on ka noorte naiste identiteet seotud rohkem tööga.
Ebakindel maailm sunnib inimesi pidevalt oma elu kindlustama. Noortel on arvamine, et jõudu jätkub kõigeks ja mingeid piire pole vaja seada. See on toonud kaasa olukorra, kus noored on töö alla mattunud ning valmis ennast tõestama misiganes moel. Tööpäevad venivad pikaks ja tööd tehakse ka vabal ajal.
Selle kõige juures on väga oluline läbipõlemisest aru saada, kuna depressiooni märgid avalduvad juba varakult. Peamine tunnus on saamatuse tunne – et kõike on vaja teha ja millekski pole aega. Kui lasta sel pikalt jätkuda, siis on august palju raskem välja ronida. Pidev saamatuse tunne toob kaasa pessimismi ja pikas perspektiivis küünilisuse.
Psühholoogid ei saa otse väita, et läbipõlemise on põhjustanud internet. Millennialide vaimse tervise probleemid on paljude tegurite summa. Olukorras pole ka lihtsalt lahendust. Sellega tuleb leppida. Millenniale ei tohi kutsuda edevateks või laiskadeks, kuna see ei aita. Ainus tee edasi on leppida ebakindlusega, kuna probleeme tuleb järjest juurde.
Järgmine, Y-põlvkonnale järgnev K-põlvkond on nime saanud Näljamängude filmidest tuntud tegelase Katnissi järgi. Uue põlvkonna jaoks on maailm veel ebakindlam ja vähem turvaline, kus käib pidev võitlus ellujäämise nimel.
NordenBladet — Tartu Ülikoolis alustas tööd molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane. Oma peamistes uurimisteemades on ta keskendunud krooniliste põletikuliste nahahaiguste ning astma tekke ja ägenemisega seotud molekulaarsete mehhanismide kirjeldamisele, et töötada selle põhjal välja tõhusamaid ravimeetodeid. Rebane tõdes, et ravimiarendust ei ole mõtet teha ilma teadmisteta haiguste mehhanismidest ja teadmiseta, kuidas potentsiaalsed ravimikandidaadid rakkudes käituvad.
Bio- ja siirdemeditsiini instituudi molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane selgitas, et kroonilised põletikulised haigused on väga levinud ja nendega kaasnevad suured ravikulud. Osa selliseid haigusi, näiteks allergiline astma, on seoses ühiskonna moderniseerumisega märkimisväärselt sagenenud.
Üks enamlevinud kroonilisi põletikulisi nahahaigusi, mida Ana Rebane koos oma uurimisrühmaga käsitleb, on atoopiline dermatiit. Seda põeb läänemaailmas 10–20% lastest ja kuni 3% täiskasvanutest. „Kui paljud lapsed kasvavad sellest välja, siis täiskasvanueas avalduv atoopiline dermatiit jääb sageli inimest tülitama elu lõpuni,“ rääkis Rebane.
„Nende haiguste jaoks kasutusel olevad ravivõimalused ei ole alati efektiivsed ning võivad põhjustada soovimatuid kõrvaltoimeid ja ravimiresistentsust. Seetõttu on alusuuringud, mis aitavad paremini kirjeldada molekulaarseid protsesse kroonilistes põletikulistes haigustes, ning teadustöö, mis on suunatud uut tüüpi ravimeetodite väljatöötamisele, väga olulised,“ ütles Rebane.
Vastne professor keskendub oma töös geenide avaldumist reguleerivate molekulide, mikroRNA-de funktsioonide uurimisele ning võimalike mikroRNA-põhiste ravimeetodite arendamisele, kasutades selleks kullerpeptiide, millel on võime transportida rakkudesse eri suurusega molekule. Nii huvitab Rebast teadustöös muu hulgas see, kas täiskasvanutel oleks võimalik atoopilisest dermatiidist vabaneda, kui immuunsüsteemi käitumist õnnestuks teaduspõhiselt muuta.
Rebase sõnul on praegu väga huvipakkuv RNA-põhise ravi meetoditega seotud uuringute ja arendustöö uus laine. „Pärast esmast entusiasmi selle sajandi alguses leiti, et seda tüüpi täppisteraapiameetodite arenduses on palju takistusi. Näiteks on keeruline saavutada teraapiliste RNA-de transporti haiguskoldesse ja rakkudesse ilma immuunsüsteemi liigselt aktiveerimata,“ rääkis ta.
Viimasel ajal on teaduslaborid ja väiksed firmad saavutanud siiski mitmete keemiliselt modifitseeritud RNA oligotega suurt edu. Paljud uued ravimikandidaadid on jõudnud kliiniliste katsete etappi ning Ameerika Ühendriikides on kasutusloa saanud ka esimene RNA interferentsil põhinev ravim, mis on mõeldud peamiselt maksas toimiva ensüümi transtüretiini päriliku ületootluse ja sellega seotud amüloidoosi pärssimiseks, aga ka sellega kaasneva polüneuropaatia raviks.
Ana Rebane on Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi molekulaarmeditsiini professor alates 1. oktoobrist 2019. Tutvu meditsiiniteaduste valdkonna uute professoritega lehel „Kolm küsimust uuele professorile“.
NordenBladet — Helsingi Vantaa lennujaamast alustab kevadel lende uus odavlennufirma, kui Lauda hakkab igapäevaselt sõitma Viini vahet. Laudamotioni nime all tuntud firma on nime saanud Austria vormelilegendi Niki Lauda järgi. Ettevõtte omanik on odavlennufirma Ryanair, vahendab Ilta-Sanomat.
Kokku avab Lauda kevadel Viinist 17 eri lennuliini. Ettevõte tahab lennata Viinist ka Lappeenrantasse, kust Ryanairil on juba mitmeid liine Euroopasse.
Lauda eesmärk on kiiresti kasvatada reisijate arvu. Käesoleval aastal tahab ettevõte vedada 6,5 miljoni ja järgmisel aastal 9 miljonit reisijat.
