Kolmapäev, september 17, 2025

Monthly Archives: august 2019

Soome läheb üle elektribussidele – esmaspäevast Helsingis liinil 30 uut bussi

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soomes minnakse järk-järgult üle elektribussidele. Esmaspäevast on Helsingis liinil 30 uut bussi ja mõne aasta pärast on neid juba 400. Bussifirma Pohjolan Liikenne võtab esmaspäevast Leppävaaras ja Keraval kasutusele 30 Hiinas valmistatud elektribussi. See mitmekordistab Helsingi elektribusside arvu, praegu on liinil kümmekond elektribussi, vahendab Helsingin Sanomat.

Lisaks bussifirmale Pohjolan Liikenne on firmal Tammelundil liikenne Vuosaaris kasutusel kaks Hollandis valmistatud elektribussi. Lisaks on Helsingis kasutusel kümme Soomes valmistatud Linkker elektribussi nelja liinil.

Pohjolan Liikenne juhataja Heikki Alanko ütles elektribusside kasutamist kommenteerides, et nad on diiselbussidest küll kallimad, aga ülalpidamiskulud on väiksemad. Seetõttu on elektribussid äriliselt täiesti konkurentsivõimelised.

Elektribussid kasutavad Alanko väitel 75 protsenti vähem energiat kui diiselbussid. Elekter tuleb vee-energiast. Tänu elektribusside kasutamisele väheneb firma Pohjolan Liikenne saastemäär 5 miljoni kilo võrra aastas.

Kasumlikuks muudab Pohjolan Liikenne jaoks maailma suurima bussitootja Yutongi busside kasutamise see, et nende akud peavad vastu kogu päevase sõidu. Lisaks on prognoositud, et kasutusele tulevad väiksema mahutavusega akudega bussid, mida on võimalik laadida sõidu ajal. See eeldab aga bussi katusele laadimisseadmete paigaldamist.

Yutongi bussid ülevalt laadimist ei kasuta, neid laetakse kaabliga seisuajal. Samas on Yutong toomas turule bussid, mida on võimalik laadida nii ülevalt kui ka kaabliga. Kiirlaadimine katuselt võtab aega paar minutit, kaabliga laadimine võtab aega kaks ja pool tundi.

Soomes areneb elektribusside kasutamine nüüd suure hooga. Helsingis oodatakse 2021. aasta sügiseks liinile nr 18 lõõtsaga pikki elektribusse. Helsingi piirkonnas on elektribusside kasutamist katsetatud juba viis aastat, sellega on tegelenud bussifirma Transdev, endise nimega Veolia. Aastaks 2025 tahetakse jõuda Helsingi piirkonnas 400 elektribussini, mis on kolmandik bussidest.

Pohjolan Liikenne kasutab elektribusse Leppävaaras järgmistel liinidel: 203, 224, 227, 215, 239 ja 236. Keraval on elektribussid kasutusel neil liinidel: 641, 738, 972, 973, 975, 976, 978 ja 985. Tammelundin liikenne alustab Vuosaaris elektribussidega liinidel 90 ja 96.

Venemaa ehitas Suursaarele suure sõjaväekopterite lennuvälja

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Venemaa ehitas Eesti ja Soome vahele Soome lahte Suursaarele suure sõjaväekopterite lennuvälja. Asjast teatas vene infokanal Tass. Kopterite lennuväljal on viis maandumisplatsi, juhtimistorn, ilmajaam ja tankla.

Lennujaam ehitati osana sõjalisest õppusest. Uus lennuväli sobib kõigile sõjaväekopteritele, mida Venemaa Lääne sõjaväeringkond kasutab. Lennuväli võetakse püsivalt kasutusele.

Suursaar, vene keeles Gogland asub keset Soome lahte Soome rannikust ligi 40 kilomeetri kaugusel. Suursaar loovutati NLiidule 1939. aastal Talvesõjas, vallutati tagasi jätkusõjas 1942. aastal, aga loovutati uuesti 1944. aastal seoses Moskva vaherahuga.

_____________________________________

Suursaar (ka Kotkasaar, Kõrgesaar; soome Suursaari, rootsi Hogland, vene Гогланд, Gogland) on Venemaale kuuluv saar Soome lahes, 180 km Peterburist läänes ja 120 km Viiburist edelas, kaugus Eesti rannikust 55 km ja Soome rannikust (Kotkast) 40 km.

Saare pindala on 21 km². Saar on kaljune ja lõuna suunas kõrgenev (erinevail andmeil 158 meetrist kuni 176 meetrini). Saare pikkus on 11 km, laius 1,5–3 km. Saar jääb halduslikult Leningradi oblasti Kingissepa rajooni. Veel 10–15 km edela poole jäävad Vimplisaared ja Ruuskari, mis on Kaliningradi piirkonda arvestamata kogu Venemaa põhiterritooriumi kõige läänepoolsemad punktid (pikkuskraad 26,680 E).

Helsingi politsei võttis nädalaga kinni 32 tänaval ravimite müüjat

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Helsingi politsei andis teada, et võttis nädala jooksul kinni 32 tänaval retseptiravimite müüjat. Sellest oli abi, sest juba neljapäeval polnud tänaval enam ühtegi müüjat.

Politseid on aidanud kinnivõtmiste puhul inimeste tähelepanekud ja vihjed. Politsei soovitab tänaval ravimite müügi juhtumite kohta koheselt teada anda telefonil 112. Oluline info on sündmuskoht ja müüja tundemärgid.

Eesti: Valitsus otsustas toetada sihtasutust Vaba Lava

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Valitsus eraldas sihtasutusele Vaba Lava 150 000 eurot, et hoida töös Narvas asuvat teatrikeskust. Raha eraldati valitsuse reservist pärast seda, kui Narva linn otsustas oma panusest loobuda.

Narva linna eraldatav 80 000 eurot oleks katnud asutuse palgafondi ning jooksvad kulutused. Tekkinud puudujääk, millele on lisandunud käivitusraskused ja piirkonnale omaselt Eesti keskmisest madalam piletitulu, oleks ähvardanud piirilinnas asuva uue teatrikeskuse sulgeda.

Vaba Laval on majad nii Tallinnas kui ka Narvas. Narva Vaba Lava teatrimaja avati 2018. aasta detsembris. Seal on 216 istekohaga black-box-tüüpi teatrisaal koos abi- ja kontoriruumidega, samuti on seal 70-kohaline stuudiosaal, mida saab kasutada nii Vaba Lava proovisaalina kui ka Eesti Rahvusringhäälingule teleülekanneteks. Samuti kuuluvad keskuse juurde 50-kohaline väike saal ning kohviku- ja galeriiala.
 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

E-residentsuse uus tegevuskava aitab luua suuremat lisaväärtust kohalikele ettevõtjatele ja Eesti riigile

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Valitsus kiitis 08. augusti kabinetinõupidamisel heaks E-residentsus 2.0 tegevuskava, millega soovitakse e-residentsuse programm muuta turvalisemaks, Eesti ettevõtjatele tulusamaks ja e-residentide kogukonnale mugavamaks.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on e-residentsuse programmi käesoleva aasta tulemused tõestanud, et programm on jätkusuutlik ja kaasanud edukalt ettevõtjaid kogu maailmast. „Kuigi oleme tänulikud kasvava e-residentide kogukonna usalduse eest, on meil veel palju teha, et muuta programm nende jaoks veelgi mugavamaks ja kasulikumaks,“ ütles Ratas. „E-residentsus 2.0 programmi uued ja ambitsioonikad eesmärgid aitavad meil vastata e-residentide suurenevatele ootustele ning samal ajal luua ka suuremat lisaväärtust kohalikele ettevõtjatele ja Eesti riigile,“ lisas peaminister.

E-residentsus 2.0 tegevuskava üheks olulisemaks tegevussuunaks on turvalisema süsteemi loomine, et maandada e-teenuste kasutamisega seotud riske. Samuti võetakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisel kasutusele riskipõhine eel- ja järelkontroll.

Tegevuskava teine peamine suund on toetada e-residendi poolt loodud keskmise Eesti ettevõtte väärtuse kasvu. Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on tänaseks 58 000 e-residenti loonud Eestisse 7200 ettevõtet, milles töötab umbes 1300 inimest. Eelmisel aastal oli e-residentide ettevõtete maksutulu 8,73 miljonit eurot, kuid alates käivitamisest on e-residentsuse programm toonud Eestile otsest majanduslikku tulu 25 miljonit eurot. „Uue tegevuskava abil tuleb tööd teha selle nimel, et programmiga kaasnevatest hüvedest saaksid ühel või teisel moel kasu võimalikult paljud Eesti inimesed,“ lisas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo.

Mugavama kasutuskeskkonna loomiseks on kavas arendada välja e-residentidele suunatud veebiplatvorm, mis koondaks endas mugavat ligipääsu erinevatele riiklikele ja erasektori poolt pakutavatele teenustele. Lisaks analüüsitakse alternatiive tänasele kiipkaardi-põhisele autentimisele ja digitaalallkirjastamisele.

E-residentsuse programmi juhi Ott Vatteri sõnul on tänaseks juba esimesed sammud uuest tegevuskavast tehtud. „Äriseadustiku muudatuste kohaselt on nüüd e-residentidest ettevõtjatel võimalik teha ettevõtte osakapitali sissemakse ja omada pangakontot ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis. Lisaks oleme juba laiendanud e-residentide võimalusi oma digi-ID kättesaamiseks. Sellel aastal lisandusid täiendavad väljastuspunktid Tokyosse Jaapanis ja San Franciscosse USA-s, edaspidi on plaanis neid avada ka mujal,“ lõpetas Vatter.

Taustaks:
E-residentsuse edasiarendamiseks kujundati 2018. aasta jooksul erinevate ekspertide koostöös rida ettepanekuid, mis avaldati E-residentsus 2.0 valge raamatu kujul. Nende ettepanekute põhjal on eri riigiasutuste ja erasektori koostöös välja töötatud tegevuskava nende ettepanekute elluviimiseks.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

1...456...9Page 5 of 9