Kolmapäev, september 17, 2025

Monthly Archives: august 2019

Tuhandete soomlaste investeeringud pandi sundmüüki, kuna neile ei leitud omanikku

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Väärtpabereid hoidev Euroclear müüs maha üle 3500 soomlase aktsiainvesteeringud, kuna neile ei leitud omanikku. Kokku ulatus summa teadaolevalt mitme miljoni euroni. Euroclear Finland müüs maha kokku 3505 väärtpaberikontol olevad investeeringud omanike kulul. Euroclear on endine Soome Väärtpaberikeskus, mis haldab klientide väärtpaberikontosid. Investorid on saanud seal tasuta oma investeeringuid hoida alates 1992. aastast, vahendab Helsingin Sanomat.

Üle-eelmisel aastal jõustunud seadusemuudatuse kohaselt pole aktsiaseltsidel enam võimalik maksta investorite väärtpaberikontode ülalpidamise eest. Seetõttu teatas Euroclear 2018. aasta lõpus, et sulgeb tasuta kontod.

Üleminekuperioodil võttis ühendust üle 55 000 kliendi, kellel pakuti võimalust viia aktsiad üle oma panka ilma tasuta. Veel tänavu kevadel aga polnud 30 000 klienti seda teinud. Pärast seda tehti jõupingutusi investorite leidmiseks: inimestele saadeti kodusele aadressile kolm kirja, millest viimane tähituna. Omanike leidmiseks käidi läbi Soome ja Rootsi rahvastikuregistrid. Sellele vaatamata jäid üle 3000 konto omanikud leidmata. Nende hulgas on välismaale läinud ning juba surnud investoreid. Need moodustasid siiski vaid alla poole protsendi kõigist väärtpaberikontode omanikest.

Euroclear peab tulevikuski üleval Soome väärtpaberiregistrit, selle kliendid on väärtpaberite emiteerijad, pangad, investeerimisfirmad ja eraisikutest investorid.

Kõigi Soome üle 800 000 erainvestori aktsiad on jätkuvalt Eurocleari registris. Kui omanik müüb aktsiad oma veebipanga kaudu, siis toimub tehing Eurocleari vahendusel. Kokku on Eurocleari registris investeeringuid 375 miljardi euro ulatuses.

Mis aga saab neist miljonitest, mis laekusid tuvastamata omanikuta kontodel olevate väärtpaberite müügist? Mõned inimesed küll teatasid oma pangakonto numbri, aga sinna ei pruugi midagi laekuda, sest väärtpaberid müüdi maha omanike kulul ja teenustasud võivad olla päris suured. See, mis järgi jääb, läheb piirkondlike ametkondade hallata, nii et raha lõplikult kadunud veel pole. Raha on hoiul selles piirkonnas, kus oli inimese kodukoht. Sealt saab raha taotleda veel 10 aasta jooksul.

 

Uus maks tulekul? Soomes plaanitakse liha söömine keskkonna huvides maksu alla panna

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kuigi Soomes üritatakse kõigi vahenditega inimeste lihasöömist piirata, et sellega keskkonda kaitsta, söövad soomlased liha rohkem kui kunagi varem ja sinna ei saa teadlaste väitel midagi parata. Kliimateadlased peavad vajalikuks liha söömise piiramist, et ära hoida kliimakatastroofi. Helsingi ülikooli toitumisprofessori Mikael Fogelholmi väitel aga pole selleks häid lahendusi, vahendab Yle.

Fogelholmi väitel ütlevad poliitikud, et paneme lihale maksu peale ja loodetakse, et see asja parandab. Lihamaks võib olla üks lahendus, aga selleks tuleb enne mõelda välja, kuidas punast liha maksustada.

Loodusvarakeskuse teadusprofessor Heikki Lehtonen ütles, et söömine on väga isiklik asi ja seda on raske muuta. Ka tema ei usu, et maksustamisest või muust sellisest eriti abi oleks. Tema väitel tuleks inimesi suunata teistmoodi sööma, aga kui teha seda liiga jõuliselt, tekib vastupidide reaktsioon.

Soomlased söövad keskmiselt liha ligi 80 kilo aastas. Liha söömise vähendamine pole lihtne, kuna sel on tähtis koht Soome toidukultuuris. Lihast on lühikese ajaga saanud osa päevasest toiduvalikust.

Veel 1960ndatel aastatel sõid soomlased alla 40 kilo liha aastas. Liha on olnud heaolu ja rikkuse sümbol. See on rahvusvaheline ilming – kui heaolu kasvab, siis liha söömine suureneb.

Asjatundjate väitel ei ole tagasiminek 1960ndatesse aastatesse võimalik. Ainus võimalus on pakkuda tarbijatele muid alternatiive. Viimastel aastatel on kauplustesse jõudnud uues taimsed tooted, millega saab korvata liha söömist.

Soomes käib Stockmanni päästeoperatsioon: palgati uus juht ja kaalutakse Lindexi müüki

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Stockmanni kaubandusketis käib aktiivne päästeoperatsioon. Ettevõte teatas täna, reedel, et palkas uue juhi ja kaalub kaubaketi Lindex müüki. Stockmanni uus juht on Jari Latvanen, kes lasti eelmisel aastal lahti HKScani juhi kohalt. Latvanen on varem juhtinud ettevõtteid StoraEnso ja Findus Nordic ning olnud eri ametites firmas Nestlé, vahendab Helsingin Sanomat.

Stockmanni senine juht Lauri Veijalainen lastakse lahti pärast 2,5 aastat firma juhtimist. Stockmann vahetab ka majandusjuhti – uueks majandusjuhiks saab sel kohal juba aastatel 2000-2015 töötanud Pekka Vähähyyppä. Senine majandusjuht Kai Laitinen ja arendusjuht Nora Malin on otsustanud ettevõttest lahkuda.

Stockmann teatas ka seda, et kavas on rõivaketi Lindex müük. Lindexit on seni peetud üheks Stockmanni kõige väärtuslikumaks osaks, selle müük aitab lahendada Stockmanni võlaprobleemi.

Lindex on käibe osas Stockmanni suurim osa ja selle müügiga väheneb käive kaks korda. Müüki raskendab aga see, et Stockmann ostis 2007. aastal Lindexi väga kallilt ja odavamalt müümine suurendab ettevõtte kahjumit.

Lindex on kasumis, aga selle käive ja kasum kukkusid tänavu võrreldes eelmise aastaga. Stockmanni enda kaubamajad on olnud viimastel aastatel suures kahjumis. Ettevõtet painab suur võlakoorem, mis ulatub miljardi euroni.

Tänavu teises kvartalis Stockmanni käive kukkus 12 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga 242,3 miljoni euroni. Ärikasum kukkus üle kahe korra 10,2 miljoni euroni võrreldes eelmise aasta sama aja 29,6 miljoni euroga. Stockmanni jaekaubanduse osa oli teises kvartalis 10,6 miljoni euroga kahjumis, samas kui aasta tagasi oli kahjum 3,6 miljonit eurot.

Endine politseijuht Jari Aarnio ja sarikägistaja Michael Penttilä sattusid vanglas samasse roomajate-osakonda

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Helsingi narkopolitsei endine juht Jari Aarnio ja sarikägistaja Michael Penttilä sattusid Helsingis Sörnäineni vanglas samasse kinnisesse nn roomajate osakonda. Aarnio läks vanglasse juunikuu lõpus. Kokku mõisteti mees vangi 13 aastaks, millest mõned aastad on eeluurimise käigus juba ära istutud. Soome väljaande Ilta-Sanomat andmetel on aga Aarnio vanglakaaslasteks mitmed ebameeldivad tegelased, nende seas sarikägistaja Michael Penttilä. Kõik peale Aarnio kannavad seal eluaegset vanglakaristust.

Vaatamata hirmudele saavat Aarnio ja Penttilä vanglas hästi läbi. Pole teada, kas Aarnio paigutamine sellesse osakonda on ajutine või pikaajaline lahendus.

Teadaolevalt ei meeldi vangla kinnine osakond isegi Penttiläle, kes varem on istunud üldosakonnas. On võimalik, et Penttilä on seal tema enda turvalisust silmas pidades.

Kinnistes osakondades on enamasti vangid nende endi taotuse alusel seoses hirmuga, et neile võidakse liiga teha. Seal istuvad näiteks halvasti soome keelt oskavad välismaalased, samuti need, kes on kellegi peale kaevanud, kes on vanglas narkootikumide tarvitamise tõttu võlgadesse sattunud või seksuaalkuritegudes süüdimõistetud.

Vangide sisemises hierarhias on need vangid, eriti lastevastastes seksuaalkuritegudes süüdimõistetud kõige madalamal positsioonil, teiste vangide jaoks roomajad. Seetõttu kutsutakse neid osakondi roomaja-osakondadeks.

Helsingi lennujaama pandud passikontrolli automaadid tekitavad palju segadust

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Helsingi-Vantaa lennujaama uues saabuvate lendude terminaalis on 20 uut passikontrolli automaati, aga inimesed ei oska neid kasutada. Tegemist on passikontrolliga nende isikute jaoks, kes saabuvad väljastpoolt Schengeni piirkonda. Uued automaadid erinevad veidi vanadest, vahendab Helsingin Sanomat.

Uute automaatide kasutamisega on võimalik täielikult loobuda käsitsi passikontrollist. Uute automaatide kasutuselevõtt aga pole laabunud probleemideta. Reisijad kurdavad, et automaadid tõrguvad ja inimesed on järjekorras seistes närvilised. Väravate tehniliste vigade tõttu pääseb kolm inimest läbi ühe kontrolliga.

Piirivalve aga seda infot ei kinnita. Uue süsteemi kohaselt pääseb küll automaadi juurde mitu inimest, aga kõigi nende passe kontrollitakse. Väravatest läbi pääseb vaid üks inimene korraga.

Automaatide kasutamisele vaatamata jälgivad piirivalvurid olukorda ja vajadusel reageerivad. Kui keegi üle väravate hüppab, siis sekkub piirivalvur.

Suveajal komandeeritakse Helsingisse piirivalvureid juurde Lapimaa, Kainuu ja Põhja-Karjala piiriületuskohtadest. Helsingi-Vantaa lennujaama kaudu reisis eelmisel aastal 20 miljonit reisijat. Neist väljastpoolt Schengenit tulid üle 6 miljoni, kellest 2,4 miljonit kasutas automaati. Piirikontrolli läbinud inimeste arv kasvas eelmisel aastal 16 protsenti. Enamus neist on soomlased, aga üha enam on Aasiast pärit reisijaid.

1...567...9Page 6 of 9