NordenBladet — Riigikogu esimees Eiki Nestor viibib Knesseti esimehe kutsel sel nädalal visiidil Iisraelis, kus külastab riigi parlamenti Jeruusalemmas ja tutvub Iisraeli iduettevõtete edulooga Tel Avivis.

„Eesti ja Iisraeli suhted on üha tihedamad nii kultuuri kui ka majanduse ja tehnoloogia vallas ning selle üle on ainult hea meel,“ ütles Nestor. Iisrael tähistas tänavu oma 70. ja Eesti 100. sünnipäeva. „30 aastat noorema sõbraga ühendab meid innovatiivsus, aga ka teadmine, et vaba demokraatlik riik pole iseenesestmõistetav, vaid väärtus, mida hoida ja kaitsta iga päev,“ ütles Riigikogu esimees.

Täna külastab Nestor Jeruusalemmas Iisraeli parlamenti, kus kohtub Knesseti esimehe Yuli-Yoel Edelsteini ja opositsiooni esindajatega. Eesti delegatsioon kohtub parlamendis ka küberkaitse alakomitee ja Eesti sõprusgrupi liikmetega. Eiki Nestor osaleb samuti holokausti mälestuskeskuse Yad Vashemi pärjatseremoonial ja allkirjastab sissekande külalisteraamatusse. Õiglaste alleel tehakse peatus eesti teoloogi, luuletaja ja filosoofi Uku Masingu ja tema naise Eha auks istutatud puu juures. Masingud varjasid Saksa okupatsiooni ajal oma kodus juudi üliõpilast, päästes sellega tudengi elu.

Homme saab Eesti delegatsioon Tel Avivis ülevaate Iisraeli innovatsiooni ja iduettevõtete edulugudest. Lisaks külastatakse Eesti suursaatkonda ning kohtutakse Eesti kodanike ja Eestiga seotud kogukonnaga Iisraelis.

Riigikogu esimeest saadab visiidil Eesti-Iisraeli parlamendirühma esimees Keit Pentus-Rosimannus.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks seaduse, mille järgi saavad hoolekandeasutuses elavad isikud abivahendeid osta ja üürida samasuguse soodustusega kui kodus elavad inimesed.

Seni oli hoolekandeasutuses viibiv isik võrreldes kodus elava abivajajaga halvemas olukorras, sest seadus ei võimaldanud tal hankida kõiki vajalikke abivahendeid riigi toel. Kehtinud seaduse järgi tagati hoolekandeasutuses viibivatele inimestele abivahendite ostmisel või üürimisel riigi soodustus ainult individuaalsete abivahendite, nagu proteesi või ortoosi puhul, kuid mitte mitteindividuaalsete abivahendite, nagu ratastool ja mähkmed puhul. Vastuvõetud seaduse järgi saavad hoolekandeasutustes elavad inimesed alates tuleva aasta 1. jaanuarist abivahendeid soodustusega sama põhimõtte alusel nagu kodus elavad inimesed.Seaduse algatamise ajendiks oli õiguskantsler Ülle Madise ettepanek viia sotsiaalhoolekande seadus põhiseadusega kooskõlla.

Sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE) poolt hääletas 74 Riigikogu liiget.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Helme soovis saada teada, kui siduv on see leping Eesti Vabariigile. Reinsalu arvates võib see lepe läbi rahvusvahelise tavaõiguse muutuda Eesti Vabariigile siduvaks. Justiitsminister viitas akadeemik Lauri Mälksoo hinnangule, et kuigi dokumendi kohaselt on see mitteõiguslikult siduv, on selles mitmeid kohti ja aspekte, mida hiljem siiski hakatakse normatiivsetena kasutama.

„Justiitsministeeriumi hinnangul on olemas oht, et lepe hakkab mõjutama rahvusvahelist tavaõigust. Leppest on kokku koondatud 23 eraldi kohustust riikidele, mis tulenevad leppe eesmärkidest,“ märkis Reinsalu. Ta viitas asjaolule, et kuigi lepe formaalses deklaratsioonis ei ole õiguslikult siduvana käsitletav tekstiliselt, on siiski lepe koostatud selliselt, et on ette nähtud nii monitooringu- kui kontrollimehhanism leppest tulevate kohustuste realiseerimiseks, mida lepe sisaldab.

„Kui Eesti Vabariik asub seisukohale selle leppega mitte ühineda, siis kahtlemata tuleb seda ühemõtteliselt deklareerida,“ ütles justiitsminister. „Nii et niisugustes küsimustes, mis rahvusriiki puudutavad, on väga vajalik Eesti Vabariigil kui seni konservatiivset migratsioonipoliitikat ja kodakondsuspoliitikat hoidnud riigil säilitada nendes küsimustes oma iseotsustamise pädevus. See peab olema kõrgeim huvi võimalike rahvusvaheliste kohustuste tekitamisel või kujunemisel,“ toonitas Reinsalu.

Peaminister Jüri Ratas selgitas, et nimetatud migratsioonilepingut käsitleb valitsus homsel kabinetiistungil.

Ratas vastas veel Enn Meri esitatud küsimusele Politsei- ja Piirivalveameti töötajate arvu, Jürgen Ligi esitatud küsimusele valitsuse juhtimise, Yoko Alenderi esitatud küsimusele korruptsiooniohu ning Olga Ivanova esitatud küsimusele Eesti ja Venemaa piirilepingu ratifitseerimise kohta.

Riigihalduse minister Janek Mäggi vastas Krista Aru esitatud küsimusele Ida-Virumaa tegevusprogrammi täitmise kohta ja Arno Silla esitatud küsimusele haldusreformi mõju kohta ääremaastumisele.

Allikas: Eesti Riigikogu