NordenBladet — Kas oled saanud mõnest veebipoest kingipaki, kuigi pole seda tellinud? Soome on hakanud selliseid asju tulema ja tegemist võib olla nn brushinguga. Oulu mehe Juha postkasti potsatas ühel kuumal juulipäeval saadetis. Põrandal oli hiinakeelsete kirjadega ümbrik.
Mees arvas algul, et mõni aastaid tagasi kaduma läinud pakk on lõpuks kohale jõudnud. Ainult et ümbrikus oli mingi naljakas plastmassist jubin. Saatja oli samuti täiesti tundmatu, vahendab Yle.
Juha oli tõenäoliselt langenud rahvusvahelise veebimüügi petuskeemi ehk nn brushingu (tõlkes: värvimine) ohvriks.
Brushinguga tegelevad firmad saadavad asju suvalistele aadressidele. Sellega seotud ĂĽllatuspakkidest on tulnud infot ĂĽle kogu maailma.
Asja iva on selles, et firmad, kes tahavad oma toodetele positiivset tagasisidet, tellivad neid tooteid veebikaubamajast mingitele aadressidele, et saada omale õigus kirjutada nende toodete kohta positiivset tagasisidet. Sellega kasutatakse aga ära heauskseid inimesi, kes pole neid asju tellinud, ja kelle aadressi ära kasutatakse. Brushingut võivad ära kasutada veebipoed ise, et näidata suuremaid tellimuste ja müügi numbreid.
Aalto ülikooli teadlane Mikko Hänninen peab selliste tellimata saadetiste saatmist inimese privaatsuse ja andmekaitse rikkumist. Selliste kinkide saaja võib olla enam-vähem kindel, et tema andmed on valedesse kätesse sattunud.
Seaduserikkumisega on tegemist siis, kui tarbija nimel luuakse veebipoodidesse valeprofiilid. Kuigi brushinguga ei kaasne inimese makseandmete kasutamist, on küsitav see, et keegi lihtsalt kasutab inimese andmeid enda huvides ära.
Soomest kahjuks selliste asjade ärahoidmiseks midagi teha ei saa. On tõenäoline, et saadetisse adressaadi andmed on lekkinud mitmesse eri kohta. Kui inimese nimel on loodud veebipoes kasutajakonto, võib see inimene sattuda endalegi teadmata veebipoe musta nimekirja, kuna see on seotud brushinguga.
Brushing on omakorda kahjulik tervele veebikaubandusele, kuna kahandab veebipoodide usaldusväärsust ja ajab segadusse nii tarbijaid kui investoreid. Näiteks kui Hiina veebipood Alibaba 2015. aastal börsile läks, siis seoses brushinguga pole teada tegelikud müüginumbrid.
Brushing on kahjulik keskkonnale, kui üle maailma saadetakse laiali sadu miljoneid mõttetuid saadetisi.
Turu naine Helja on saanud veebipoodidelt koguni kolm üllatuskingitust: jõulusokid, papagoi kujutisega taskunoa ja telefoni laadija. Sokid ja nuga tulid otse postkasti, laadija tuli postkontorist ära tuua.
Algul arvas naine, et tegemist on valesti saadetud toodetega, aga siis selgus, et tegemist oli üllatuskinkidega. Sokkide peal oli süda ja sellel kiri: „Thank you”.
Brushingu tuvastamise muudab keeruliseks asjaolu, et alati pole teada, kas tegemist on brushingu või päris kingiga. Kindlaks tegemine on raske, kuna kauba müüjad võivad samuti asju segi ajada. Inimesed pööravad tähelepanu sellele, et saavad mingi kummalise kingi, aga jätavad tähelepanuta, kui mõni asi jääb saamata.
Soome toll on samuti olnud asjasse segatud, kuna inimesed pöörduvad kummaliste saadetiste osas tolli poole. Soomes on minimaalne tollis makstav käibemaksu summa 5 eurot, mida kasutavad ära brushinguga tegelevad firmad, saates odavaid asju. Tänu sellele saabuvad asjad otse koju ilma tollimaksu maksmata.
Tollist soovitatakse inimestel jätta vastu võtmata kõik saadetised, mida pole tellitud ja mille saatja on tundmatu.
