NordenBladet — Uue HSLi mobiiliäpi abil saab Helsingis osta nüüd 30 päeva ühistranspordi mobiilipileti. Lisaks sellele on rakenduses sõiduplaanid ja reisijaid puudutavad uudised.
HSLi mobiiliäpi abil leiab kiireima sõiduvõimaluse ja ühtlasi hinna. Äpi kaudu saab kohe osta ka pileti.
Edaspidi lisandub võimalus, et äpi kaudu saab tellida püsiva pileti, mis uuendab end ise, ilma et kasutaja peaks selleks midagi eraldi tegema.
HSL-i äpp on tasuta saadaval nii iPhone’i kui Androidi telefonide jaoks. Piletite eest võib maksta nii kaardi kui mobiilimaksega. Laste jaoks on saadaval ühe korra ja 1-7 päeva piletid. Täiskasvanud saavad osta ka 30 päeva pileti.
NordenBladet — Seoses kuiva ja sooja kevadega on maasikasaak Soomes seekord varajasem ning maasikaid tuleb korraga palju. Maasikasõbrad saavad oma suud odavalt magusaks jaanipäeva paiku.
Kuivuse tõttu on maasikad tänavu tavapärasest pisemad, samas on võimalik tootjatel maasikaid kasta.
Maasikad hakkasid tänavu sooja kevade tõttu õitsema enne kui lehed suureks kasvasid. See asjaolu võib vähendada viljade suurust. Väga suurt saaki seetõttu tänavuseks ei prognoosita.
Sooja tõttu aga valmivad maasikad ühel ajal kogu Soomes, mistõttu tuleb turule korraga palju maasikaid. Saagi periood jääb lühikeseks.
Selline olukord võib tähendada seda, et maasikakasvatajad tahavad oma toodangust lahti saada kiiresti ja madala hinnaga. Tarbija saab oma suu magusaks soodsa hinnaga, aga marjad on tavapärasest pisemad.
Edela-Soomes (Varsinais-Suomi) on maasikad juba valmimas. Suurem saak tuleb terves Soomes aga jaanipäeva paiku. See on kaks nädalat varem kui tavaliselt.
NordenBladet —Riigikogu infotunnis (06.06) vastas majandus- ja taristuminister Kadri Simson Urmas Kruuse küsimusele tasuta ühistranspordi korraldamise kohta.
Kruuse päris ministrilt, kuidas tasuta transport Eestis täpsemalt on korraldatud ning kas ühistranspordikeskused saavad kehtestada nullhinna näiteks õpilastele ja eakatele.
Simson tõi välja, et 1. juulil rakendub kümnes maakonnas tasuta bussisõit. Ta ütles, et tänaseks on tasuta bussisõidu otsuse teinud Kagu-Eestis Põlva-, Võru- ja Valgamaa, Lääne-Eestis Hiiumaa, Saaremaa ja Läänemaa ning veel Tartumaa, Jõgevamaa, Järvamaa ja Ida-Virumaa.
Simsoni sõnul annab tänavune riigieelarve võimaluse kinni maksta sajaprotsendiliselt senise maakondade liinivõrgu ehk igas maakonnas on liinivõrk kaetud riigieelarve dotatsiooniga.
„Möödunud aastal tuli kaks kolmandikku riigi dotatsioonist, üks kolmandik piletirahast,“ ütles ta. „Igal maakonnal on võimalik teha tasuta sõit ja kui nad seda teevad, siis on neil ka lisaks liinide tihendamise võimalus, kui nad seda ei tee, on liinide tihendamise võimalus endiselt.“
Simsoni sõnul kaaluvad viis maakonda senise süsteemi jätku. Ministri määrus annab võimaluse kasutada erinevaid viise 1. juulist – minna nullpileti hinnale, jätkata senise piletihinnaga või teha hinnaalandust. Minister kinnitas, et omavalitsustel säilivad kõik seni maavanemate korralduse või senise ühistranspordiseadusega loodud võimalused.
Simson vastas veel Raivo Põldaru küsimusele teekasutustasu kohta ning Enn Meri küsimusele Saaremaa sadamate kohta.
Peaminister Jüri Ratas vastas Krista Aru esitatud küsimusele planeeritava tselluloositehase eriplaneeringu kohta. Samuti vastas peaminister Kristen Michali küsimusele valitsemiskultuuri kohta ning Mart Helme küsimusele võõrpäritolu üliõpilaste kohta Eesti ülikoolides.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva vastas Jaak Madisoni küsimusele seoses puudega inimeste abivahendite käibemaksuga ning Monika Haukanõmme küsimusele hoolduse korraldamise vastutuse kohta.
NordenBladet — Riigikogu võttis 06.juuni istungil vastu seaduse, mis annab täisealise sügava puudega isiku töötavale lähedasele või määratud hooldajale õiguse saada viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust aastas.
Tasustatud hoolduspuhkuse eesmärk on soodustada hoolduskoormusega töötaja tööelus püsimist, andes talle täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks, hooldamise korraldamiseks või arsti juures käimiseks.
Puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. Hoolduspuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel kohaldatakse sarnaseid põhimõtteid nagu tasustatud lapsepuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel.
Töötaja taotleb hoolduspuhkust tööandjalt. Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja, kes peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse Sotsiaalkindlustusametile.
Töötajal on puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps. Samuti, kui ta on abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja.
Menetluse käigus viidi seadusesse sisse muudatused, mille eesmärk on analüüsida ja pakkuda välja võimalikud lahendused puhkuseõiguse laiendamiseks neile, kes teevad tööd füüsilise isikuna võlaõigusliku teenuseosutamise lepingu alusel või kes peavad sõltumatu ametiisikuna avalik õiguslikku ametit. Valitsus peab analüüsi koostama 2020. aastaks. Samuti peab valitsus 2020. aastaks koostama analüüsi selgitamaks, milliste kriteeriumite alusel isikute hooldusvajadus tuvastatakse ja kuidas määratletakse hooldusvajadusega isikuid.
Seadus jõustub 1. juulil.
Valitsuse algatatud töölepingu seaduse, perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (596 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 71 ja vastu seitse saadikut, üks Riigikogu liige jäi erapooletuks.
NordenBladet — Kolm aastat tagasi külma kevade tõttu Soome tulemata jäänud rändlinnud on nüüd tagasi ja pesitsevad hoogsalt. Looduseasjatundja Urpo Koponeni sõnul on paljud putukatest toituvad linnud pärast mitmeaastast pausi uuesti Soome naasnud.
Soome on tagasi tulnud näiteks põõsalinnud, keda mitu aastat polnud näha. Nüüd on aga linnulaulu igal pool kuulda.
Kolm aastat tagasi jäid rändlinnud külma kevade tõttu esimest korda Soome tulemata ja pesitsesid Baltimaades ning Peterburi ümbruses. Maikuu oli siis tavapärasest sademeterohkem ja jahedam. Külm on eriti ebameeldiv lindudele, kes toituvad putukatest. Külm kevad oli ka möödunud aastal ja kaks aastat tagasi.
Linde ei tulnud Soome, sest putukaid ei olnud. Nüüd sooja ilmaga on putukaid palju. Tihased ja värvulised vajavad poegade toitmiseks just putukaid. Seemnetest ja rasvadest neile ei piisa.
Külma tõttu esines Soomes viimastel aastatel lindude massihukkumisi. Kümnest pojast jäi pesades ellu alla poole ja hukkus terveid pesakondi. Nüüd aga pole näha ühtegi surnud poega. Osa linde on nii hoogsalt pesitsemas, et munevad rohkem kui tavaliselt. Näiteks must-kärbsenäpi pesas on koguni kaheksa muna, kui tavapäraselt on neid neli kuni kuus. Lindudele meeldib soe ilm, kuna putukaid on rohkem.
Saabunud jahedam periood lindude elu enam ära ei riku. Jahedam aeg kestab kõigest nädala, nagu on prognoositud. Kui jahe periood on pikem, võib see hakata lindude elu mõjutama.
Hea aasta aga ei korva lindude arvu üldist vähenemist Soomes. Linde on kogu Euroopas poole vähem võrreldes 1950ndate aastatega. Lindude arvukuse vähenemise põhjus on intensiivne põllumajandus. Maaparanduse tõttu on jäänud lindudele vähem pesitsuskohti. Samuti häirivad linde suured põllumajandusmasinad.
