Esmaspäev, september 15, 2025

Monthly Archives: juuni 2018

Riigikogu võttis vastu kinnisasjade paindlikuma omandamise seaduse

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu kiitis heaks seaduse, mis soodustab maaomanikuga maa omandamise osas kokkuleppele jõudmist ja kiirendab seeläbi avalikes huvides rajatise, näiteks Rail Balticu, riigipiiri või maantee valmimist.

Kinnisasja omandamisel pakutakse omanikule tasu, mis koosneb kinnisasja väärtusest ning hüvitisest varalise kahju ja saamata jääva tulu eest. Lisanduvad täiendavad hüvitised: kokkuleppe saavutamisel lisandub motivatsioonitasu 20 protsenti, mis ei saa olla väiksem kui 0,8-kordne ega suurem kui 50-kordne eelmise aasta keskmine brutopalk. Kui avalikes huvides tuleb omandada elamiseks kasutatav hoone või eluruum, siis on eluaseme kaotuse eest ette nähtud täiendav hüvitis, et korvata kaasnev emotsionaalne kahju. See hüvitis on 10 protsenti tasust. Samuti nähakse igale menetlusosalisele ette hüvitis asjaajamise eest.

Kui maatükist on vaja teha väga väike lõige, siis pakutakse maaomanikule kiirmenetlust. Selle käigus hindamist läbi ei viida. Tasu on sellisel juhul fikseeritud ja see on 0,3-kordne keskmine brutokuupalk (praegu 355 eurot), millele lisandub motivatsioonitasu.

Maaomanikule saab pakkuda ka alternatiive. Kinnisasja müümise asemel saab selle vahetada sarnase kinnisasja vastu või muuta kinnisasja piire. Ümberkruntimine aitab kaasa maaomanikega kokkulepete saavutamisele, mis omakorda lubab vältida sundvõõrandamist. Maakorraldusega kaasneva maa väärtuste vahe hüvitavad osalised.

Kui kinnisasja omanikuga kokkulepet ei saavutata, teeb valdkonna eest vastutav minister või kohaliku omavalitsuse üksus sundvõõrandamise otsuse. Lähtutakse eelnevas menetluses välja selgitatud tasust.

Seadus asendab kehtiva kinnisasja sundvõõrandamise seaduse.

Valitsuse algatatud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (598 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 71 ja vastu kaheksa Riigikogu liiget.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Teadlane: marmorvähk on Narva elektrijaama kanalis kanda kinnitanud

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Mullu sügisel Narva elektrijaama jahutuskanalist marmorvähi avastanud maaülikooli teadur Fabio Ercoli käis koos vesiviljeluse õppetooli teadlaste Katrin Kaldre ja Margo Hurdaga 31. mail samast kohast uuesti proovipüüke tegemas ning tõdes, et paraku on ohtlik võõrliik end veekogus hästi sisse seadnud ning tekkinud on arvestatav populatsioon.

Marmorvähi ohtlikkus seisneb selles, et ta ei vaja paljunemiseks isast, vaid kõik vähid on emased ja nad on võimelised andma järglasi iga paari kuu tagant. Kas agressiivse loomuga ja potentsiaalselt Eesti jõevähke ohustav marmorvähk elutseb üksnes looduslikust foonist kõrgema veetemperatuuriga kanalis või on isendid jõudnud juba ka Narva veehoidlasse, seda plaanivad teadlased uurima minna juba lähemas tulevikus.

Dr Fabio Ercoli uurib nii Soomes kui Eestis invasiivseid liike (peamiselt kaugida unimudilat ja musta unimudilat) ning nende mõju toiduahelatele kliimamuutuste võtmes. Mudilaid otsis ta ka Narva elektrijaama jahutuskanalist. Mullu septembri lõpus võetud proove polnud tal kohe mahti uurima hakata, vaid need pandi sügavkülma. Jõulude paiku oli tal aega proovid üles sulatada ning püütud liikide seas avastaski ta kuus marmorvähki. Seda liiki on looduses varem avastatud kümnekonnas Euroopa riigis, Eestis oli tegemist esmasleiuga.

Marmorvähk on oma iseloomuliku välimuse ja vastupidavuse poolest hinnatud akvaariumiloom loomapoodides. Võõrliigi loodusesse sattumise taga peitub Ercoli hinnangul suure tõenäosusega samuti inimene. “Keegi ilmselt ostis kunagi akvaariumisse ilusa vähi. Aga kui varsti oli akvaarium vähke täis ja omanik neist tüdinenud, siis ei tahtnud ta neid tappa, vaid lasi loodusesse,” kirjeldas ta võimalikku stsenaariumit.

Peagi invasiivsete vähi võõrliikide uurimistulemuste põhjal doktoritööd kaitsev Katrin Kaldre katsed näitavad, et marmorvähk on väga kohanemisvõimeline liik ja suudab ellu jääda ka jahedas vees. Seega ei ole lõpuni välistatud, et vähke võib leida ka eelnimetatud sooja veega kanalist kaugemal. Kõike seda tuleb aga põhjalikult uurida ning praegu on liiga vara midagi arvata, rõhutas Ercoli. Esialgu uuritakse edasi kanali vähkide populatsiooni dünaamikat.

Kliimamuutused ja invasiivsed liigid on kaks peamist muutust maismaa ja vee ökosüsteemides, rääkis Ercoli oma uurimisteemast laiemalt. Kardetav õhu- ja veetemperatuuri tõus pole olnud veel nii suur, et see oleks põhjustanud põhjapoolsetel laiuskraadidel senise flora ja fauna hukku ning invasiivsete liikide levikut, kuid orgaanilise aine toiduvõrgustikel ja energiaallikatel hoiavad teadlased pingsalt silma peal.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome toll pani kinni salajases veebis tegutsenud narkootikumide vahendusvõrgustiku Sipulikanava

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome toll sulges salajases veebis aastaid tegutsenud narkootikumide vahendusvõrgustiku Sipulikanava. Võrgustikku pidas aastatel 2014-2017 üleval üks IT-töötaja ja selle kaudu vahendati 6 kilo amfetamiini, 12 000 ecstasy tabletti ja üle 10 kilo marihuaanat.

Veebi peeti üleval IT-töötaja töökohalt ja tema arvutitest. Sipulikanava tegutses salajase veebi Tor-keskkonnas. Veeb asutati 2014. aasta märtsis ja kõige aktiivsem aeg oli aastatel 2016-2017. Veeb suleti 2017. aasta novembris.

Tor-keskkond võimaldab veebis surfata anonüümselt jälgi jätmata. Sipulikanava oli üks suurematest Soomes narkootikume vahendavatest veebikeskkondadest. Tegemist on esimese juhtumiga Soomes, kus Tor-võrgu lehekülje ülalpidajat süüdistatakse narkootikumide vahendamises.

Sipulikanavat pidas üleval ligi 45-aastane IT-ala töötaja. Uurimisega seoses konfiskeeriti tema töökohalt seadmed, mida veebi ülalpidamiseks kasutati. Veebi ülalpidaja tööandjal polnud infot sellise tegevuse kohta.

Tolli, keskkriminaalpolitsei ja Helsingi politsei ametnikud korraldasid kahtlusaluse kodus läbiotsimise 2017. aasta oktoobri-novembri vahel. Läbiotsimisel leiti mitmeid tõendeid Sipulikanava ülalpidamise kohta, samuti väike kogus narkootilist ainet.

Toll ja keskkriminaalpolitsei panid Sipulikanava kinni 1. novembril 2017. aasta. Asi jõuab kohtusse suvel.

Miks ehitatakse Eesti ja Soome vahele 250 miljoni eest gaasijuhe, kui see majanduslikult ära ei tasu?

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome avalikkus ei saa aru, miks ehitatakse Eesti ja Soome vahele 250 miljoni euro eest Balticconnectori gaasijuhe, kui see end majanduslikult ära ei tasu. Peamine põhjus ehituseks on selles, et selle maksumusest 75 protsenti katab Euroopa Liit.

Soome ja Eesti elektrivõrgud on juba ühendatud Estlinki merekaabli abil. Nüüd rajatakse lisaks Inkoo ja Paldiski vahele 80 km pikkune gaasijuhe, kus gaas saab liikuda turuolukorrast olenevalt mõlemas suunas.

Soome poolel Inkoos on ehitus juba alanud. Nurgakivi tulevad panema Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen, Eesti majandusminister Kadri Simson ja Soome energiaminister Kimmo Tiilikainen.

Soome poolel tegeleb ehitusega riigiettevõte Baltic Connector Oy ja Eestis riigi omanduses olev Elering AS. Gaasijuhe peaks valmima 2020. aasta alguses, samal ajal vabaneb Soome gaasiturg konkurentsile.

Soome-Eesti gaasijuhtme rajamise algatas Soome gaasifirma Gasum, aga siis loobus sellest, kuna see ei tasu end majanduslikult ära. Pärast seda asutas Soome valitsus eraldi ettevõtte, et projekt lõpule viia.

Häda on selles, et Soomes on gaasi tarbimine viimase 10 aastaga kaks korda kukkunud. Põhjuseks on elektri turuhinna langus, CO2 kvootide odavus, maagaasi kõrgem maksustamine ja muutused tööstustes. 250 miljonit maksev gaasijuhe ei tasuks end mingil juhul ära. See saab võimalikuks ainult tänu Euroopa Liidu panusele, mis on 75 protsenti maksmusest. Gaasijuhtme eluiga on 50 aastat.

Gaas moodustab vaid 6-8 protsenti Soome üldisest energiatarbimisest ja seda on kerge asendada näiteks raske kütteõliga.

Soome on seni tänu Venemaa lähedusele nautinud väga madalat gaasi hinda. Näiteks Poola, mis on palju suurem turg maksab Vene gaasi eest palju kõrgemat hinda.

Pärast Eesti-Soome gaasijuhtme valmimist on võimalik, et Nord Streami kaudu Saksamaale jõudev Vene gaas tuleb Poola ja Baltimaade kaudu ka Soome. Gaasijuhtme puhul on tegemist eelkõige poliitilise ettevõtmisega, mis on otsapidi seotud nii välis-, kaitse kui sõjapoliitikaga.

 

VAATA, kus paiknevad enamus Soome hundikarjad

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kui varem elasid hundid Soomes põhiliselt idapoolses piirivööndis, siis nüüd on nad liikunud lääne poole. Märtsikuus oli Lääne-Soomes 70 protsenti kõigist Soome huntidest, selgub loodusvarakeskuse Luke värskest uuringust. See tähendab, et Lääne-Soomes oli märtsikuus 16 karja, kokku 108-122 hunti.

Suurim muutus on toimunud Pohjanmaal, kus huntide arv on kahekordistunud. Ida-Soomes elab kokku 9 karja, kellest 5 elavad mõlemal pool piiri.

Kokku elab Soomes märtsikuu andmetel 165-190 hunti. Karju on kokku 19, möödunud aastal oli karjade arv 14.

Huntide siirdumist idast läände seletatakse sellega, et kõik lääne poole liikunud hundid said 2017. aastal järglasi, lisaks on läänes toidulaud rikkalikum.

Huntide arv kasvab suve hakul veelgi, sest pojad sünnivad aprillis-mais. Keskmiselt on esimest korda poegival emahundil 3,7 kutsikat, vanematel veidi vähem.

Soome asjatundjate väitel on huntide arvukuse tõus hea, sest see hoiab kontrolli all teiste loomade, näiteks kährikute ja rebaste arvu. Nüüd oleks hea, kui õpitaks koos huntidega elama, sest varem on nii kõrgele tõusnud huntide arv kohe küttimise abil alla toodud.

Hunt on väga liikuv loom, ta võib läbida päevas kümneid kilomeetreid. Üks ja sama hunt võib päeva jooksul jätta palju jälgi laiale territooriumile. Nii võib jääda mulje, et hunte on igal pool.

Soome maa- ja metsamajandusministeeriumi soov on, et Soomes elaks püsivalt vähemalt 25 karja.

 

1...232425...31Page 24 of 31