NordenBladet — Mai keskel kaitses doktoritööd Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Mare Kitsnik, kelle töö käsitleb eesti keele kui teise keele kirjaliku suhtlemisoskuse arengu seost sõnavara ja grammatika arenguga. Selleks uuris ta täiskasvanute eesti keele kui teise keele riiklike tasemeeksamite kirjutamisosa sooritusi.
“Töös võrdlesin B1- ja B2-taseme verbiühendeid ning otsisin, mille poolest areneb õppijakeel B2-tasemele jõudes võrreldes B1-tasemega,” sõnas töö autor ja lisas, et töö tulemuste põhjal võib järeldada, et teise keele arenemiseks peab õppija kõigepealt kuulma-nägema palju enda jaoks huvitavat autentset keelekasutust. “Samuti peab tal olema võimalus katsetada õpitavat keelt turvalistes motiveerivates situatsioonides. Vead on seejuures keele kiire arengu etappidel loomulikud. Nende parandamisel peab olema ettevaatlik, et mitte takistada õppija arengut,” lisas Kitsnik.
Kommunikatiivne areng on kirjeldatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis ja näitab, milliste suhtlusülesannetega inimesed igal keeleoskustasemel toime tulevad. “Mida keerukamad on suhtlusülesanded, seda arenenumad peavad olema ka nende täitmiseks kasutatavad keelekonstruktsioonid ehk sõnavara ja grammatika ühendid,” selgitas Kitsnik. Eesti keele konstruktsioonide arengu kohta seoses raamdokumendi keeleoskustasemetega on seni olnud väga vähe teaduslikel uurimustel põhinevat infot. Samas on see keeleõppe ja hindamise paremaks korraldamiseks väga vajalik.
“Töö tulemused näitavad, et eesti keele kui teise keele verbikonstruktsioonid arenevad kindlate seaduspärasuste järgi. Konstruktsioonide areng ei ole niivõrd seotud nende õpetamisega, kui nende sagedusega autentses keeles ja õppija vajadusega neid kasutada,” avas autor töö tulemusi, mis on väga olulised eesti keele kui teise keele arengu põhimõtete paremaks mõistmiseks ning õppemetoodika ja õpetajakoolituse arendamiseks. Tema sõnul on senisest tunduvalt rohkem vaja keeletundides kasutada õppijaile tegelikult huvipakkuvaid tekste ja aktiivseid motiveerivaid suhtlusülesandeid. Seletused peavad vastama õppija arenguetapile, kontekstivabu ja liiga teoreetilisi grammatikaseletusi tuleks vältida. Samuti peaksid õpetajad olema tema hinnangul senisest paremini kursis teise keele arengu seaduspärasustega, et osata õppijaid turvalisemalt ja tõhusamalt toetada.
Doktoritöö pealkiri on “Iga asi omal ajal: Eesti keele B1- ja B2-taseme verbikonstruktsioonid keeleoskuse arengu näitajana”. Töö juhendaja on Turu Ülikooli professor Annekatrin Kaivapalu ning oponendid Tartu Ülikooli professor Renate Pajusalu ja Jyväskylä Ülikooli professor Mirja Tarnanen.
Doktoritöö täistekst on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT