NordenBladet — Rootsi hakkab kärpima välismaale elama läinud pensionäridele pensionide maksmist. Esialgu kavatsetakse lõpetada täiendava garantiipensioni maksmine. Soomes on ohus ligi 17 000 Rootsist saabunud soomlase pensionid.
Rootsis kaalutakse praegu Soome elama läinud pensionäridele pensioni maksmise lõpetamist. Euroopa Liidu kohus on teinud otsuse, mis annab Rootsile õiguse loobuda välismaale pensioni maksmisest. Praeguse seisuga makstakse Soome elama tulnutele pensionid välja kuni 2019. aasta lõpuni.
Kärbe puudutab nn rahvapensioni osa (Rootsis garantiipension), mida makstakse lisaks tööpensionile, kui inimese välja teenitud tööpension on väiksem kui ette nähtud miinimum. Tööpensioni muudatus veel ei puuduta.
Asja arutatakse praegu Rootsi kõrgeimas kohtus ja seal on see seotud ühe Poola töötaja kohtuasjaga.
Kui Rootsis otsustab rahva- ehk garantiipensioni välismaale maksmise lõpetada, siis talitab arvatavasti samamoodi ka Soome. Praegu jälgitakse Soome sotsiaalkindlustusametis Kela toimuvat väga tähelepanelikult. Kelas oodatakse ja vaadatakse, kuidas Rootsi käitub. Praegu makstakse pensioni välismaale nagu enne.
Soomest makstakse rahvapensioni välismaale 35 000 inimesele ja summa on 53,7 miljonit eurot aastas. Rahvapensioni makstakse täielikult riigieelarvest.
NordenBladet – Kuigi ma pole Eestis just suurem asi restoranides ega kohvikutes käia, on vahel mõnest pakkumisest lausa võimatu keelduda – kui kuskil toimub midagi ainulaadset/uudset, siis mina tahan seda oma silmaga näha! Nimelt on Amarillo restoran tulnud välja laheda kontseptsiooniga, kus kaheksa inimest istuvad restoranis ühe laua taga ning naudivad üllatusmenüüd.
Mulle rääkis sellest üritusest Solo by Sokos Hotels Estoria ja Original by Sokos Hotels Viru turundusjuht Evelin Org. Olin alguses suht kahevahel, kas minna või mitte, aga nüüd tagantjärgi mõtlen, et seda üritust võiks taas külastada! Väga lahe oli! Siitpoolt tervitused ka uutele tuttavatele!! 😀
Laua kaheksale võivad broneerida sõbrad kuid kui soovid üritusest osa võtta üksi või kaaslasega (nagu mina), siis lisaks üllatusmenüüle koged õhtusöögil ka nö üllatuskaaslasi. Hahaaaa… Crazy but brilliant! Ideaalne nendele, kel meeldib suhelda ning uusi tutvusi luua. Mulle meeldis ürituse puhul veel see, et menüü oli paindlik – võisid valida vegan-menüü või nautida rikkalikku lihavalikut. Samuti kõik kokteilid tulid vastavalt soovile kas alkoholiga või alkoholivabad – mistõttu said ühtemoodi elamuse nii need, kes tulid peale tööd autoga kui ka need, kellel oli soov õhtusse mõneti särtsu tuua. Kuna üritus algab kell kuus, siis on võimalik seda külastada ka vanemate lastega.
Estella Elisheva (12) on mul juba nagu “kala vees” – ma võtan teda kõikjale kaasa, et ta näeks kuidas elu käib ja kuidas asju aetakse. Ta on praegu tõenäoliselt asjalikum kui mina olin 21-aastasena. Kui laps reisib, näeb erinevaid situatsioone, suhtleb – siis ta areneb tunduvalt kiiremini. Ta on käinud minuga loendamatutel väliskonverentsidel, pressireisidel ning messidel – tänu sellele ta mõistab kui oluline on täpsus, keelteoskus, tutvused ning etikett. Ta saab aru ärilõunatest, õpib kõrvalt väikseid nippe. Olen reisinud temaga nüüd ligi kaks aastat ning tihti on ta üritustel ning koosolekutel vabam, efektiivsem ning konkreetsem kui mõni täiskasvanu. Lisaks silmaringi arendamisele loob see ka tugeva ema-lapse sideme. Ma armastan teda nii palju ja armastus on see, mida ma tahan, et mu lapsed tunneksid. Kui mul pole neile võimalik rahaliselt võimaldada ehk niipalju kui sooviksin, siis ei pea nad mitte iialgi tundma puudust armastusest ja kindlustundest. Ma olen ju emalõvi! 😀
Aga mis ma siin lobisen.. Las pildid räägivad enda eest! Allpool fotod kolmapäeval Amarillos toinunud “The Table” üllatusõhtusöögist!
Pssst************ Siit saad ennast Amarillo “The Table” üritusele registreerida: telefon: 6809300, e-mail: viru.reservation@sok.fi 😉
NordenBladet — 13. aprillil kaitses doktoritööd Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Arto Oll, kelle töö on esimene akadeemiline uurimus Vabadussõja-aegsest Eesti mereväest. Töö tulemusena võib väita, et Vabadussõja-aegsed sündmused merel ühes riikliku merenduse organiseerimisega mängisid väga tähtsat rolli Eesti Vabariigi püsimajäämisel sõjategevuses Nõukogude Venemaa vastu. Mereväe roll ei piirdunud siinjuures mitte üksnes lahingutegevusega, sest väeliik täitis ja reguleeris Vabadussõjas tervet Eesti riiklikku merendust.
„Mereväe primaarne ülesanne Vabadussõjas oli loomulikult tagada Eesti terriotriaalvete turvalisus ning likvideerida Nõukogude Vene Tegevsalga oht merel. Siiski tasuks esile tõsta asjaolu, et mereväelaste ja meremeeste pingutused iseseisvuse eest võitlemisel ei piirdunud ainult lahingutegevusega,“ sõnas autor. Väeliigi ülesannete hulka kuulusid veel muuhulgas kaubalaevastiku tegevuse reguleerimine, välismaailmaga sideühenduse loomine, navigatsioonimärkide kordaseadmine, rannavalve ja ilma ennustamine.
„Publitseeritud materjalides on tänapäevani mereväge kajastav informatsioon paljuski selektiivne ja pealiskaudne ega põhine analüüsil, vaid pigem 1920.–1930. aastatel kirja pandud mälestustel,“ sõnas töö autor. Ta lisas, et sealjuures on peaaegu täiesti kõrvale jäetud Briti eskaadri tegevus Soome lahel ja koostöö Eesti sõjalaevastikuga, Briti eskaadri Läänemerele saatmise ja statsionaarselt Soome lahele jätmise põhjused ning mereväe organisatoorne areng. Uurimistöös on toodud, et brittide kehtestatud mereline ülemvõim soodustas eestlastel mereoperatsioonide teostamist. Seetõttu sai Eesti edendada kaubavahetust Lääne-Euroopaga ning Nõukogude Vene Tegevsalk ei suutnud arendada operatiivtegevust Soome lahel.
Doktoritöö baseerub peamiselt Eesti ja Suurbritannia arhiividokumentidele ning vähesel määral on kasutatud ka Venemaa allikaid. „Tänu välisriikide arhiividest leitud teabele on käibele toodud palju uudset informatsiooni, mis omakorda täiendab Eesti sõjaajalookirjandust Vabadussõja kontekstis. Samuti on üldajaloolisest seisukohast lähtudes lahti seletatud Suurbritannia mitteametliku interventsioonipoliitika tagamaad Balti riikide suhtes aastatel 1918-1919,“ selgitas Oll.
Doktoritöö pealkiri on “Eesti Merevägi Vabadussõjas 1918-1920” ja selle avalik kaitsmine toimus 13. aprillil Tallinna Ülikoolis. Töö juhendaja on Tallinna Ülikooli professor Karsten Brüggemann, oponendid Jyväskylä Ülikooli emeriitprofessor Seppo Zetterberg ning Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur.
NordenBladet — Kui Soome näitleja Antti Holma kirjutas 2017. aastal ajakirjas Image homode elust Londonis, kus metamfetamiinist läbi imbunud homomehed ei suuda endal enam riista kõvaks ajada ning siis tellitakse väljastpoolt keegi, kes suudab panna neid kõiki, siis ei äratanud see erilist tähelepanu. Põhjuseks oli asjaolu, et samas ajakirja Image numbris olid avaldatud Tom of Finlandiks stiliseeritud Muumide pildid.
Holma jutt oli esimene kord, kui Soomes mainiti seksitrendi, millest hakati Suurbritannias avalikult rääkima juba 2015. aastal. Trendi nimi on chemsex, mis tähendab narkootikumidega võimendatud seksi, vahendab Helsingin Sanomat.
Just chemsexist on räägitud Londoni, Berliini ja Amsterdami-sugustes Euroopa linnades juba aastaid. Soomes on asjast räägitud vähem, kuna see pole nii levinud.
Kuigi nähtus on Soomes veel vähe levinud, kasvab selle osa kiiresti. Ilmekas näide on Jari Sillanpää juhtum. Sillanpää on tunnistanud narkootikumide tarvitamist, aga pole rääkinud chemsex-kultuurist.
Mida kujutab endast chemsex?
See on 2010ndatel aastatel Euroopa homoringkondades levima hakanud trend, kus samaaegselt tarvitatakse narkootikume ja harrastatakse seksi. Seejuures on oluline, et narkootikume ei tarvitata vaid lihtsalt meelelahutuseks, vaid seksikogemuse ergutamiseks ja pikendamiseks. Chemsexi puhul on oluline koht mitte narkootikumidel, vaid seksil – et saada narkootikumide abil maksimaalne seksielamus.
Narkootikumidel arvatakse olevat seksuaalset võimekust lisav, naudinguid suurendav ja barjääre kaotav toime.
Chemsexi puhul kasutatakse põhiliselt GHB-d (nn korgijook) ja metamfetamiini. Suurtes Euroopa linnades on levinud chemsex-peod, kus suur hulk inimesi tarvitab koos narkootikume ja harrastab seksi. Osavõtjaid on tavaliselt 5-15. Pidusid korraldatakse homode tutvumisäpi Grindr kaudu.
Chemsex on ohtlik
Seetõttu puhkes Suurbritannias 2015. aastal paanika. Paljud mehed on sattunud chemsex-pidudel eluohtlikusse seisundisse. Ohtlik on eelkõige uimastitest sõltuvuse tekkimine ja üleannused. Teada on mitmeid surmajuhtumeid.
Ka suguhaigused nagu HIV levivad kiiremini, kui tarvitatakse narkootikume. Võimalikud on seksuaalsed ärakasutamised ja vägistamised. Chemsex-pidudele tulevad paljud kodutud homod.
Kõigele vaatamata on chemsex väga populaarne nähtus ja selles osalejaid peetakse õigeteks homodeks. Lisaks tahetakse end lihtsalt hästi tunda. Erinevalt heteropaaridest, kellel seks seostub laste saamise ja pere loomisega, homodel sellist asja pole. Homodel on seks seotud ainult naudingutega ning narkootikumid aitavad neid naudinguid maksimeerida. Seetõttu on just seksuaalvähemused kogu maailmas olnud pidude ja klubikultuuri eestvedajateks. Klubikultuuriga on omakorda väga tihedalt seotud narkootikumid.
Üks narkootikumide tarvitamist soodustav tegur on homode nn vähemusestress. Nad ei saa ühiskonnas olla nemad ise ja seetõttu on altimad kasutama narkootikume, et oma enesetunnet parandada. Uuringud näitavad, et homo- ja biseksuaalid kasutavad narkootikume rohkem kui heterod. Chemsex on loomulik jätk: narkootikumide tarvitamine koos seksiga annab vabaduse tunde ning julguse teha asju, mida muidu ei teeks.
Üks põhjus on veel: chemsex tagab sellise seksikogemuse, mida muidu kunagi ei saaks. Paljud chemsexi harrastajad ei pea end narkomaanideks, kuna tarvitavad narkootikume ainult seksimise käigus. Nad leiavad, et seks on nauditavam koos narkootikumidega. Tänu narkootikumidele on võimalik seksi nautida kauem, isegi tunde.
Soomes pole chemsex veel nii levinud kui mujal. Soomes kasutatakse pidudel põhiliselt alkoholi, poppersit ja kanepit.
Chemsexi levik on üks põhjuseid, miks Soomes on hakatud rääkima narkootikumide tarvitamise dekriminaliseerimisest – paljud chemsexi käigus kannatanud ei julge politseile avaldust teha, kuna kardavad, et neid endid võidakse süüdi mõista narkootikumide tarvitamise eest.
NordenBladet — Laste (sündinud 1998. ja 2001. aastal) vanemad mõisteti süüdi laste väärkohtlemises, kuna nad olid karistanud lapsi väga julmal moel, mistõttu oli pärsitud laste eakohane areng.
Kuriteod pandi toime aastatel 2002-2011. Vanemad tutisasid lapsi ja rebisid neid juustest. Nad lõid rusika või käega lapsi näkku ja mujale. Vanemad olid 1998. aastal sündinud lapse kätt tugevasti pigistanud. Last hoiti näljas ning alatoitumuses.
Vanemad ajasid 1998. aastal sündinud lapse pikaks ajaks toast välja. Ta pandi pikaks ajaks esikusse seisma.
Lapsi toideti nagu väikelapsi isegi siis, kui nad olid kooliealised. 2001. aastal sündinud kannatanu ei osanud kooli minnes veel toitu närida. Vanemat last pesti kombel, mis ei olnud tema vanusele kohane. Lapsi ei lastud iseseisvalt tualetti ja neil kasutati kooliealisena veel mähkmeid.
Lapsi ei lubatud vahetevahel kooli ning neil ei lastud olla koos naabrite ja sugulastega, rääkimata sõpradest.
Kohus mõistis 1965. aastal sündinud isa ja 1964. aastal sündinud ema süüdi laste väärkohtlemises ja neile määrati pooleteise aasta pikkune tingimisi vanglakaristus. Lisaks tuleb neil tasuda 34 000 eurot kahjuhüvitist lastele ja õigusabikulud summas 22 000 eurot.
Kohtuistung kuulutati salajaseks. Asja arutati Lapi kohtus märtsikuus suletud uste taga, otsus tehti teatavaks 18. mail. Kohtuotsus pole veel jõustunud.
