NordenBladet — Seni oli Taani kõige õnnelikum riik maailmas ja Taani puhul toodi õnneliku elu puhul välja sealne hygge-elustiil – villastes sokkides pereringis kaminavalgel istumine. Nüüd aga on kõige õnnelikum maa Soome ja seal peetakse õnne aluseks alukates alkoholi tarvitamist ehk nn kalsarikännit.
Maailmas juba hingatakse kergendatult – lihtsakoeline kalsarikännit on enamiku inimeste jaoks palju lihtsamalt saavutatav kui müstiline hygge. BBC edastab, et Suurbritannias on Soome kalsarikännist saanud uus trend tänu Miska Rantaneni värskelt ilmunud raamatule pealkirjaga „Plätsdrunk: Soome kodus joomise kunst. Üksi. Alukates.”
Raamatus kirjeldab Miska, kuidas soomlased hakkasid üksi kodus alukates jooma, et kohaneda maa pikkade ja külmade talveõhtutega, selle asemel, et paksudes vammustes väljas teistega suhelda. Nii otsustasid soomlased istuda üksi kodus, alukate väel, ja juua.
NordenBladet — Kuus 3-4-aastast last lahkusid reede pealelõunal omapäi Helsingi Kalasatama lasteaiast ja olid kadunud ligi 20 minutit. Laste väitel käisid nad mere ääres „laevu vaatamas”. Lasteaedade piirkonnajuhi väitel polnud lasteaia töötaja jälginud väljas olles laste arvu, vahendab Helsingin Sanomat.
Eriliseks muudab juhtumi see, et lasteaias laste kadumist ei märgatud. Lapsed, viis poissi ja ühe tüdruku leidis lähedalasuvast pargist üks lasteaia töötaja, kes oli koduteel. Lastega polnud midagi halba juhtunud.
Töötaja oli läinud lastelt küsima, et mida nad seal teevad ja kellega nad on. Siis sai selgeks, et lapsed polnud päris seal, kus nad oleksid pidanud olema.
Ühe lapsevanema väitel oli tema laps rääkinud, et nad käisid mere ääres laevu vaatamas.
Lapsed lahkusid, kui nad olid väljas mängimas enne kella kolme pealelõunal. Lapsed olid märkamatult lasteaia väravast välja läinud. Lasteaia töötajad ei kontrollinud laste arvu.
Lapsevanemad on juba varem juhtinud lasteaia töötajate tähelepanu sellele, et väravate lukud on sellised, mille lapsed ise lahti saavad. Samuti on lasteaeda ümbritseva aia sees augud, kust laste jalad läbi mahuvad.
Lapsevanemad on nüüd mures, et kui isegi laste arvu ei suudeta jälgida, siis kuidas suudetakse silma peal hoida sellel, mis laste vahel toimub. Lasteaed lubas omalt poolt võtta kõik märkused arvesse ja need läbi arutada.
NordenBladet — Juuni alguses kaitses doktoritööd Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi doktorant Mati Mõttus, kelle töö uuris interaktsiooni esteetikat. Uurimistöö käigus töötati välja 23 kogemuslikku atribuuti, mis abistavad disainereid esteetiliselt nauditava toote loomisel, olgu tegemist mobiilirakenduse, virtuaalreaalsuse mängu, kodumasina või interaktiivse kunstiteosega.
„Inimese-arvuti interaktsioonis käsitletakse esteetilist kogemust üldise kasutajakogemuse osana. Erinevalt kujutavas kunstis ja graafilises disainis tuntud välimuse esteetikast on inimese ja arvuti vahelistes toimingutes oluline n.ö. interaktsiooniesteetika, mida võib kogeda näiteks interaktiivse seadme kasutamisel tehtud liigutuste, kasutajaliidese dünaamika ja helide kaudu,“ avas Mati Mõttus doktoritöö teemat. Sarnaseid kogemuslikke atribuute on inimese-arvuti interaktsiooni vallas varasemalt tuvastatud näiteks visuaalse esteetika, üldise kasutajakogemuse ja pragmaatilise rahulolu, aga mitte interaktsiooniesteetika kirjeldamiseks.
„Doktoritöö panustab valdkonna arengusse ka interaktsiooniesteetika atribuutide tuvastamise metodoloogia kaudu. Varasemad esteetika atribuudid põhinevad teooriatel või on tuvastatud ekspertide poolt,“ sõnas autor ja lisas, et käesolevad atribuudid on tuvastatud tavainimeste ütluste järgi, kasutades spetsiifilist, kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmeid kombineerivat tehnikat (Repertory Grid Technique). „Loodan, et minu doktoritöö tulemused leiavad rakendust nauditavate interaktiivsete lahenduste disainis nüüd, mil kasutajaliides ei tähenda enam pelgalt arvutiekraanile kuvatud graafikat. Headeks näideteks moodsatest kasutajaliidestest on virtuaalreaalsus, žestidega toimivad mängud ja häälega juhitavad telefonifunktsioonid,“ lisas Mati Mõttus.
Doktoritöö “Esteetika interaktsioonidisainis” (“Aesthetics in Interaction Design”) kaitsmine toimus 1. juunil Tallinna Ülikoolis. Töö juhendaja on TLÜ professor David Jose Ribeiro Lamas, oponendid Leicesteri Ülikooli professor Effie Lai-Chong Law ja Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur Raivo Kelomees. Doktoritöö kaitsmine toimub inglise keeles ja selle täistekst on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
NordenBladet —Tallinna Ülikoolis kaitses doktoritöö esiletõstmisega (laudatur) Kristiina Rebane Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudist. Tema töö on esimene Eestis kaitstav italianistika doktoritöö, mis on kirjutatud ja mida kaitsti itaalia keeles. Töö uuris itaalia modernistliku kirjaniku ja Nobeli preemia laureaadi Luigi Pirandello (1867-1936) novelle.
“Uurisin siirdkõne aspektist kokku 251 Luigi Pirandello novelli. Täpsemalt pakkus mulle huvi selle vastuolulise ja püsiva vormita narratiivse tehnika esinemise ulatus, lingvistilised ja tekstuaalsed tunnuseid ning semantilised funktsioonid Pirandello poeetika kontekstis,” sõnas Rebane. Selgus, et Pirandello novellides siirdatakse siirdkõnes jutustamisse nii tegelaste sisekõne, monoloogid, dialoogid kui ka kogukonna kollektiivne hääl.
“Pirandello siirdkõnet iseloomustab suur vormiline variatiivsus ning aastate lõikes võib täheldada olulisi stilistilisi arenguid,” sõnas autor ja lisas, et viimastes novellides kasutas autor maksimaalselt ära selle narratiivse tehnika potentsiaali ning arendas välja sellise siirdkõne erikuju, mille piire tekstis on peaaegu võimatu üheselt määrata.
Kaasaegse narratoloogia kontekstis käsitletakse siirdkõnet kui jutustajateksti ja tegelaseteksti sellist tüüpi vastastikust mõju, mille puhul teine on esimesele allutatud. “Pirandello novelle siirdkõne aspektist analüüsides aga avastasin, et siirdkõne võimaldab need narratiivse teksti kaks peamist komponenti omavahel dialoogilistesse suhetesse asetada ilma, et teine oleks esimesega tingimata alistusseoses,” sõnas doktorant. Uurimistöös välja töötatud siirdkõne analüüsimise ligvistilised ja semantilised kategooriad võimaldavad uurida seda narratiivset võtet ka Pirandello romaanides. Üldistatult võimaldavad samad kategooriad uurida siirdkõnet mistahes narratiivses tekstis.
Doktoritöö pealkiri on “Narrare con i personaggi – il discorso indiretto libero nelle novelle di Luigi Pirandello” (“Jutustada tegelaste kaudu – siirdkõne Luigi Pirandello novellistikas”) ja selle kaitsmine toimus 1. juunil Tallinna Ülikoolis. Doktoritöö juhendaja on TLÜ dotsent Ülar Ploom, oponendid emeriitprofessor John Barnes (University College Dublin) ja dotsent Laura Di Nicola (Sapienza Universita di Roma).
NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu.
Valitsuse 11. juunil algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (662 SE).
Eelnõuga muudetakse regulatsioone paindlikumaks, andes ministritele võimalus delegeerida asutuse nimel toimingute ja otsuste tegemine ametnikele. Vabariigi Valitsuse seaduse, planeerimisseaduse ja omandireformi valdkonna seaduste kohaselt on üldjuhul praegu haldusmenetluse ja haldusjärelevalve läbiviijaks valdkonna eest vastutav minister.
Eelnõuga antakse ministrile õigus volitada riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesande täitmine KOV koostööorganile. Kehtiva seadusandluse kohaselt on sellise haldusülesande täitmise õigus riigiasutusel või vastavalt ministri volitusele riigi sihtasutusel. Mitmete regionaalsete toetusprogrammide olemusega sobib aga paremini selle elluviimine KOV tasandil (näiteks kohaliku omaalgatuse programm, hajaasustuse programm).
Maareformi seaduse muudatusega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus volitada Siseministeeriumi piiriäärsete maa-alade erastamiseks seisukoha andmine Siseministeeriumi valitsemisala asutusele (Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet).
Lisaks loobutakse Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega juriidilise kõrghariduse nõudest riigisekretäri ametikohale, sest Riigikantselei muutunud ülesanded ja tegevus seda enam tingimata ei eelda. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 11. juunil algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ohtlikud kalduvuskurjategijad, välismaalastest kurjategijad) eelnõu (658 SE).
Eelnõuga tõhustatakse meetmeid, et reageerida ohtlike kalduvuskurjategijate ning välismaalastest kurjategijate poolt toime pandud kuritegudele.
Muudetakse eluaegse vangistuse täitmise korda, laiendatakse kannatanute õigusi, lahendatakse karistusseadustiku § 141 lg 2 sanktsiooni alammäära põhiseaduspärasuse küsimus, tõhustatakse võimalusi tegeleda alkoholi tarvitamisest tuleneva retsidiivsusohuga ning muudetakse üldkasuliku töö täitmise regulatsioon senisest paindlikumaks.
Eelnõu muudatuste eesmärk on korduvkuritegevuse vähendamine ja seeläbi ühiskondliku turvalisuse suurendamine. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Sotsiaalkomisjoni 11. juunil algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE).
Eelnõu näeb ette muuta psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut ja elukvaliteeti toetavate erihoolekandeteenuste saamise teekond lühemaks ja selgemaks nii teenuste kasutajatele kui korraldajatele. Samuti luuakse teenustele suunamise ja teenuste osutamise ühtlane korraldussüsteem. Eelnõu näeb ette tagada psüühikahäirega abivajavatele täisealistele inimestele nende tegelikule toetusvajadusele vastav abi, et ennetada seeläbi inimese toimetuleku ja elukvaliteedi halvenemist. Eelnõu eesmärgiks on tagada vajaduspõhise ja paindliku erihoolekandeteenuse osutamine, milleks tuuakse erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine ja inimese nõustamine Sotsiaalkindlustusameti juurde. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 11. juunil algatatud Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE).
Eelnõuga muudetakse Riigi Teataja väljaandmine otstarbekamaks. Ministeeriumid vabastatakse kohustusest koostada Riigi Teatajas avaldatavate ministri määruste terviktekste. Ülesanne antakse Riigi Teataja väljaandjale, kelleks on justiitsministeeriumi Riigi Teataja talitus. Muudatus võimaldab optimeerida ministeeriumide töökorraldust. Riigi Teataja väljaandjal on pädevus ning tehnilised võimalused koostada ja esitada terviktekste avaldamiseks. Justiitsministeeriumis on kavas luua üks täiendav ametikoht. Selleks vajalik ressurss kaetakse justiitsministeeriumi ja teiste ministeeriumide vahenditest.
Riigi Teatajas loobutakse avaldatavate algtekstide paberväljatrükkide säilitamisest, välja arvatud seaduste kui kõige olulisemate aktide puhul. Praegune lahendus, kus kõik avaldamiseks esitatud aktide algtekstid (va KOV üksuste määrused) säilitatakse Riigi Teataja väljaandja poolt ka paberil, on ebaotstarbekas. Riigi Teataja infosüsteemis säilitatakse digitaalselt kõik avaldamiseks edastatud algtekstid. Kogu infosüsteem on mitmekordselt varundatud ja kaitstud. Riigi Teataja infosüsteemis on üheselt tuvastatav, kes, millal ja millisel kujul algteksti avaldamiseks esitas. Kõik esitatud aktid ja avaldatud aktid on kaitstud digiallkirja ja digitempliga. Terviktekstide koostamine antakse ministeeriumitelt üle justiitsministeeriumile alates 1. jaanuarist 2019. Muus osas on seadus kavandatud jõustuma üldises korras, kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 11. juunil algatatud keskkonnatasude seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (660 SE).
Muudatusega korraldatakse ümber keskkonnatasudest laekuva raha liikumine. Edaspidi eraldatakse keskkonnatasudest riigieelarvesse laekunud rahast vastava aasta riigieelarvega kindlaks määratud osa Keskkonnaministeeriumile. Praegu laekuvad keskkonnatasud riigieelarvesse ning sealt kindlaksmääratud ulatuses sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Seletuskirjas märgitakse, et keskkonnavaldkonna rahastamise maht on seejuures kavas säilitada vähemalt senises mahus. Muudetakse vaid rahastuse strateegilise planeerimise põhimõtteid, raha kasutamise korraldamist ning raha liikumist eelarveridade vahel. Seetõttu ei kaasne muudatusega osapooltele negatiivset mõju.
Muudatus on vajalik, sest rahastuse mahu sätestamine 2009. aastast kehtinud tasumääradega on nüüdseks põhjendamatu ja pigem piirav. Rahastuse mahtu ei saa suuremahulisemate projektide jaoks paindlikult ette planeerida ega vajadusel ka tõsta.
Muudatuse kohaselt ei sõltuks keskkonnakaitseks sihtotstarbeliselt eraldatavad summad enam keskkonnatasude laekumisest ega tasumääradest, vaid selle raha kasutamine kujundataks riigi eelarvestrateegia käigus seatud prioriteetide, keskkonnakaitse vajaduse ning pikaajalise strateegilise vaate alusel.
Samuti lõpeks seaduse muudatusega olukord, kus ka Keskkonnaministeerium ja selle haldusala asutused taotlevad KIKist raha oma põhitegevuse kulude, näiteks seire, rahastamiseks. Põhitegevusi rahastatakse edaspidi otse Keskkonnaministeeriumi eelarvest. Seeläbi suureneb haldusala rahastuse läbipaistvus ning väheneb töökoormus. Eelnõuga muudetakse ka atmosfääriõhu kaitse seadust, halduskoostöö seadust ja keskkonnaseire seadust. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Valitsuse 11. juunil algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seadus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/302 rakendamine) eelnõu (661 SE).
Eelnõuga täiendatakse Tarbijakaitseseadust sätetega, mille tulemusel ei ole lubatud kaupu või teenuseid müües eristada kliente sõltuvalt nende kodakondsusest, elu- ja asukohast.
Asukohapiiranguid keelustava määruse eesmärgiks on, et kliente ei diskrimineeritaks ELi siseturul hindade ega müügi- või maksetingimuste poolest, kui nad soovivad osta tooteid või tarbida teenuseid teisest ELi liikmesriigist. Määrus käsitleb kaupade jaemüüki nii veebis kui ka traditsiooniliselt ning elektrooniliselt osutatavaid teenuseid (näiteks pilveteenuseid, andmeaidandus, veebimajutus, otsingumootorid ja internetikataloogid). Määrus keelab näiteks klientide automaatse ilma eelneva nõusolekuta ümbersuunamise internetipõhisele liidesele (nt veebipoele) kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel, samuti kaupade või teenuste kättesaadavusele erinevate üldtingimuste kohaldamise. Samas ei kehtesta geobloki määrus kohustust tarnida kaupa kõikjale EL-is. Määrus ei kohaldu meediateenustele, mille peamine sisu on autoriõigustega kaitstud teoste vms materjali kättesaadavaks tegemine. Eelnõuga määratakse geobloki määruse rakendus- ja järelevalveasutuseks Eestis Tarbijakaitseamet. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
