NordenBladet — Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa-Ly Pakosta märkis põhiseaduskomisjonile tehtud 2017. aasta tegevuse kokkuvõttes, et oluliselt kasvas voliniku poole pöördumiste hulk. Pöördujate suurimaks mureks on endiselt töö- ja pereelu ühitamine, millega on hädas nii isad kui ka emad.

Pakosta sõnul pöörduti eelmisel aastal voliniku poole 440 korral, kõige sagedamini sooga seotud ja sealhulgas lapsevanemaks olemise küsimustes. Teisel kohal oli puudega seotud pöördumiste hulk, kolmandal vanuse ja neljandal kohal rahvusega seotud mured. Kõige enam küsimusi puudutas töösuhteid, teisel kohal olid haridusega seotud mured ja kolmandal teenustega seotud diskrimineerimiskahtlused.

Möödunud aastal valmis ka uus voliniku koduleht, kus levinumatele küsimustele saab juba valmis vastused leida.

„Kuigi meie roll on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku aruanne ainult teadmiseks võtta, on meil seadusandjatena mõtlemisruumi vaadata eelnõudele otsa ka võrdsuspõhimõttest lähtuvalt. Võimaluste loomisest on ühiskonnal võita rohkem kui nende kärpimisest,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants

Põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams leidis, et volinikku võiks kuulata ka Riigikogu täiskogu. „Meil käivad kord aastas ettekandeid pidamas Riigikohtu esimees ja õiguskantsler. Samavõrra oluline ja informatiivne võiks olla, kui ka riigi peaprokurör ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik saaksid kord aastas täiskogu ees käia,“ ütles Adams.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil oli arutelu all töötatavate, kuid ravikindlustuseta inimeste probleem, millest ülevaate saamiseks kuulati ära Haigekassa, Maksu- ja Tolliameti, Rahandusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi esindajad.

Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et kui tööandja on jätnud töötaja pahatahtlikult töötamise registrisse registreerimata, siis tuleks raviarve tasuda tööandjal. „Kui maksupettuste vähendamiseks on vaja muuta seadust, siis on komisjon valmis seda tegema,“ lausus esimees. Ta lisas, et pettuste vähendamiseks tuleb rakendada ka olemasolevaid sanktsioone.

Komisjoni liige Maris Lauri märkis, et tegu on maksudest kõrvalehoidmisega, mille kulud maksavad kinni ausad maksumaksjad. „Kui töötaja läheb teadlikult kaasa maksupettusega, siis peaksid nii töötaja kui ka tööandja maksma poole trahvist ja ka raviarvest,“ rääkis Lauri.

Istungil toodi välja, et ravi saamiseks teeb töötamise registrisse kande umbes 30–100 töötajat aastas, kes tekitavad riigile kahju hinnanguliselt 30 miljonit eurot aastas. Tänavu viie kuu jooksul on tagasiulatuvalt ehk 14-päevase viivitusega töötamise registrisse kantud 14 000 töötajat. Neist 75% puhul kanne jätkuvalt kehtib, 25% puhul on tööleping lõpetatud.

Istungist osa võtnud Maksu- ja Tolliameti, Haigekassa, Rahandusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi esindajad informeerisid komisjoni, et sellele probleemile lahenduste otsimiseks ja sanktsioonide efektiivsemaks rakendamiseks toimub juba lähiajal nõupidamine, mille tulemustest lubati teavitada ka sotsiaalkomisjoni.

Istungil osalesid tervise- ja tööminister Riina Sikkut, Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Ülle Jordan, Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Risto Kaarna ja maksupoliitika osakonnajuhataja Lemmi Oro, Maksu- ja Tolliameti otseste ja kaudsete maksude talituse juhataja Tiina Normak ning Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane ja kliendisuhete osakonna juht Terje Kalamees.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Õiguskomisjon saatis esimesele lugemisele otsuse eelnõu, mille kohaselt hüvitaks Eesti riik rahalise kahju VEB Fondi tõttu kannatanud ettevõtjatele.

Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et otsusega tahetakse võtta vastutus kahju saanud ettevõtjate ees. „Nende rahaga päästeti Eesti pangandus ja kroon ning on õiglane, et riik selle kahju kompenseerib,“ ütles Karilaid.

Õiguskomisjoni liikme Valdo Randpere sõnul on tegu järjekordse katsega okupatsioonikahjusid hüvitada. „Eesti ei ole iseennast okupeerinud ega pea hüvitama Venemaa külmutatud raha, eriti veel sellisel segasel moel, kus ei ole arusaadav, kes on kasusaajad,“ ütles Randpere. Tema sõnul on eelnõu ka tehniliselt ebakorrektne. „Ei ole kontrollitud, kas eelnõu võib minna vastuollu Eesti Panga ja Riigieelarve baasseadusega ning eelnõus kasutatud matemaatilised valemid on valed,“ lisas Randpere.

Otsuse eelnõu algatajad teevad ettepaneku kompenseerida kahju valemi põhjal, kus inflatsioon määratakse tarbijahinnaindeksi kaudu. Maksmine toimuks eelnõu kohaselt Eesti Panga riigieelarvesse makstava kasumi pooles ulatuses ja seni, kuni kogu summa on hüvitatud.

Komisjonile tutvustas istungil eelnõu Artur Talvik. Täiendavaid kommetaare jagas istungil sertifikaadiomanike esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik, kelle sõnul on hüvitatav summa 14 miljonit eurot, mis jaguneks viie ettevõtja vahel.

Otsuse eelnõu algatasid Riigikogu liikmed Jaak Madison, Artur Talvik, Jaanus Karilaid, Toomas Paur ja Martin Helme 2017. aasta septembris.

Kava kohaselt toimub Riigikogu otsuse „Riikliku VEB Fondi koondatud Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga klientide nõuete, mis on seotud endises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud kontodega, eest Eesti Vabariigi poolt reaalse rahalise hüvitise suuruse määramine ja väljamaksmine“ eelnõu (515 OE) esimene lugemine 11. septembril.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigihalduse minister Janek Mäggi vastas Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Krista Aru, Ain Lutsepa, Külliki Kübarsepa, Enn Mere, Monika Haukanõmme, Artur Talviku ja Jüri Adamsi 2. mail esitatud arupärimisele haldusreformi eesmärkide täitmise esmase analüüsi võimaluste kohta (nr 434).

Arupärijad tõid esile, et haldusreformi seadusega on sätestatud reformi eesmärk: kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse kasv, avalike teenuste hea kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine ning kulude kokkuhoid. Arupärijad soovisid teada, millisel määral on haldusreformi järel vähenenud halduskulude ja valitsemiskulude osakaal ühinenud omavalitsuste eelarvetes ning millistele faktikindlatele andmetele tuginedes saab väita, et tänu haldusreformile on paranenud põhiteenuste osutamine.

Mäggi kinnitas, et nii tema kui ka ametkond – valdkonna teadlased, eksperdid ning praktikud – on kogunud ja analüüsinud infot iga päev selle kohta, kuidas kohalike omavalitsuste sooritusvõime reformieelse ajaga võrreldes on paranenud. „Paraku on see aeg olnud suhteliselt lühike, napilt pool aastat, ning põhjalikke ja kaugeleulatuvaid järeldusi täna teha ei saa,“ ütles minister. Ta selgitas, et omavalitsused on tegelenud muutuste ettevalmistamise ja elluviimisega. „Me näeme seda, et mõnedes kohalikes omavalitsustes on see toimunud kiiremini ja paremini, teistes võib-olla veidi aeglasemalt. Üks põhjus on kindlasti ka inimeste vahelised ja isikutevahelised suhted. Need on paraku kaasa toonud ka sellise olukorra, kus haldusreformi terviklahendus võib-olla kahes kolmandikus või kolmes neljandikus on õnnestunud, aga mõnedes kohtades võib-olla mitte nii väga,“ ütles Mäggi. Tema sõnul vajame me jätkuvat protsessi, mis annaks sellise tulemuse, mida me reformi ette valmistades ootasime.

Minister rõhutas, et haldusreformi peamine eesmärk on omavalitsuste professionaalse võimekuse kasvatamine neile pandud ülesannete täitmiseks, mitte aga rahaline kokkuhoid. „On ootuspärane eeldada, et kui omavalitsusel on võimalik raha senisest efektiivsemalt kasutada, siis tekkinud ülejääk suunatakse teisteks vajalikeks tegevusteks,“ märkis Mäggi. Ta lisas, et kohalikul tasandil on piisavalt väljakutseid, mille lahendamine on seni seisnud rahapuuduse pärast ning mida haldusreformi järgselt on võimalik paremini lahendada. „Haldusreformi tulemusena on juba vähenenud oluliselt omavalitsuste haldusega seotud töötajate arv ja suudetakse teenuseid efektiivsemalt korraldada ning see trend jätkub. Efektiivsematest tegevustest avanevat ressurssi suunatakse põhitegevuste kvaliteetsemaks osutamiseks,“ selgitas minister. Tema hinnangul on faktiliste andmete esitamiseks vaja ära oodata vähemalt 2018. aasta lõpp, sest siis on kohalikud omavalitsused uues vormis saanud töötada ühe täisaasta ja siis saab teha ka täpsemaid järeldusi.

Rahandusminister Toomas Tõniste vastas arupärimisele bürokraatiat vähendava ettevõtluskonto käivitamise kohta (nr 435).

Vabas mikrofonis võttis sõna Märt Sults.

Allikas: Eesti Riigikogu