NordenBladet — Tartu Ülikooli teadlased on koostöös Eesti Maaülikooliga välja töötanud materjali, mis võimaldaks freesturbast ja põlevkivituhast printida 3D-printeriga energiatõhusaid maju. Kuni kahekorruselise majakarbi valmisprintimiseks kuluks 1–2 päeva.
Uus ehitusmaterjal võib vähendada eramaja ehituskulu umbes kümme korda. Peale selle on turbamaterjal väga vastupidav, tervisele ohutu, ei meeldi kahjuritele ja aitab lisaks kõigele ka loodust säästa.
«See on hingav materjal, mis ei vaja eraldi auru- ega tuuletõket. Mingit hallitust tekkida ei tohiks. Lisaks peab see meeletult hästi müra. Soomes tehakse turbast akustilisi paneele ja meie materjal sobib selleks sama hästi,» selgitab idee autor, doktorikraadiga keemik Jüri Liiv.
NordenBladet — Tartu Ülikool hakkab koos U4-võrgustikku koondunud Genti Ülikooli, Göttingeni Ülikooli, Gröningeni Ülikooli ja Uppsala Ülikooliga valmistama ette Euroopa ülikooli projektitaotlust Euroopa Liidu uue rahastusmeetme jaoks, tugevdades Euroopa Liidu Erasmus+ programmi tegevusi.
U4-võrgustik on asutatud 2008. aastal. See tugevaks ja jätkusuutlikuks kujunenud võrgustik toetab väga paljudes vormides ja valdkondades koostööalgatusi hariduse, teaduse ja institutsioonide juhtimise alal.
U4 pole üksnes uute algatuste koostööplatvorm, vaid selgelt uuenduste ja muutuste elluviimisele suunatud võrgustik. Erinevalt teistest ülikoolide ühendustest osalevad U4 tegevustes aktiivselt nii üliõpilased, teadlased kui ka ülikoolide juhid. Oma eksperditeadmisi ja ressursse jagatakse uuenduslike protsesside algatamiseks ning ühiskondlikele probleemidele lahenduste leidmiseks. Suurt tähelepanu pöörab U4 altpoolt tulevate algatuste toetamisele. Lisaks aitab U4 leida häid partnereid Erasmus+ hariduskoostöös ja „Horisont 2020“ teaduskonsortsiumites osalemiseks.
Tartu Ülikool kutsuti U4 algatatud Euroopa ülikooli projektis osalema viienda tugeva ja kõrgetasemelise partnerülikoolina. Tartu Ülikooli kaasamine tugevdab võrgustiku praegusi tegevusi ning võimaldab veelgi rohkem panustada Euroopa kõrgharidus- ja teadusruumi arendamisse, toetudes keelte, kultuuride ja keskkondade mitmekesisusele.
U4 seab koos Tartu Ülikooliga kõrge eesmärgi: olla tunnustatud tõelise Euroopa ülikoolina, pakkudes avatud, lõimitud ja piirideta keskkonda tipptasemel õppe- ja teadustööks, samuti võimaldades üliõpilastele ja töötajatele vaba liikumist võrgustikus osalevate asutuste vahel.
Viis tippülikooli soovivad pakkuda kõrgkoolide rolli ümberhindamiseks uute teadus- ja kõrgharidusstandardite abil pikaajalisi lahendusi.
Tartu Ülikoolis juhib koostööd U4-võrgustikuga arendusprorektor Erik Puura. Puura sõnul on Tartu Ülikoolil uhke tunne, et U4 ülikoolid on kutsunud meid osalema Euroopa ülikoolide võrgustikus.
„Meil on oma tugevatelt partneritelt palju õppida, samas saame nn uue Euroopa parima ülikoolina anda kindlasti ka ise suure panuse,“ rääkis ta ning lisas, et Uppsala, Gröningeni, Göttingeni ja Genti ülikool on teinud U4 nime all väga tihedat koostööd juba pikka aega.
„Võib öelda, et Tartu Ülikooli rahvusvahelistumine jõuab uude ajajärku, hakates suurendama meie üliõpilaste rahvusvahelise mobiilsuse võimalusi, toetab teaduskoostööd ning seob meid senisest palju tugevamini Põhjamaade ning Kesk- ja Lääne-Euroopaga,“ tõdes Erik Puura.
Euroopa ülikoolide projektitaotluste voor kuulutatakse eeldatavalt välja juulis ja taotluste esitamise tähtaeg määratakse 2019. aasta algusse.
NordenBladet — Soomes diagnoositakse igal aastal ligi 2000 uut jämesoolepõletikku ja Crohn’i tõbe, seda peamiselt noortel alla 35-aastastel inimestel. Haigestumise põhjus on teadmata.
Põletikulised soolehaigused on Soomes sagenenud alates 1990ndatest aastatest, aga plahvatuslikult on haigestumus suurenenud alates 2000ndatest aastatest. Samasugune trend on välismaal, aga haigestumine on kõige suurem just Põhjamaades.
Põletikulisi soolehaiguseid on kahte tüüpi: üks on haavandiline jämesoolepõletik ja teine Crohn’i tõbi. Nende ühisnimetus on IBD – Inflammatory Bowel Disease – põletikuline soolehaigus.
IBD puhkeb tavaliselt vanuses 15-35. Kõige tavalisemad vaevused on kõhulahtisus, verine väljaheide ja kõhuvalud.
Põletikuliste soolehaiguste puhul on kõht lahti mitu korda päevas, samuti võivad esineda krambilaadsed kõhuvalud. Tavaliselt langeb kehakaal ja üldine enesetunne kehveneb.
Vaevuste esinemisel soovitatakse pöörduda arsti poole.
Haiguse põhjusi veel ei teata. Põhjus pole geenides, sest geenid nii kiiresti ei muutu. Põhjust pole leitud ka toitumisest, kuigi inimeste toitumine on muutunud. Toit on puhastatud ja sellega koos süüakse sisse palju kemikaale.
Põhjuseks on peetud mingit välist mõjutajat, mille üks tagajärg on soolestiku reageerimine. Viimastel aastakümnetel on inimese elu kõvasti muutunud: käiakse mööda asfalti, ollakse põhiliselt siseruumides, tehakse närvesöövat tööd, ollakse stressis ning neelatakse antibiootikume, mis muudavad soole mikrofloorat.
Kela andmetel oli Soomes 2017. aasta lõpuks registreeritud 47 800 IBD juhtumit. Aastal 2007 oli neid ainult 30 000. Viimase 10 aastaga on igal aastal registreeritud ligi 1700 uut juhtu.
Soomes esineb IBD-d kõige rohkem Kainuus, Lapimaal ja Oulu piirkonnas, samuti Kagu-Soomes. Kainuus ja Lõuna-Karjalas võib IBD-d pidada juba rahvahaiguseks, kus seda põeb üle ühe protsendi rahvastikust.
NordenBladet —Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) asepresident ja Eesti delegatsiooni juht Marianne Mikko ning liige Jaak Madison osalevad ENPA vaatlejana presidendi- ja parlamendivalimiste vaatlusmissioonil Türgis, Mikko Diyarbak?ris ja Madison Erzurumis.
„Türgis pannakse meediakanaleid kinni ja valitsusmeelsed ettevõtjad ostavad neid üles. Riigis toimuva kajastamine veebis muutub samuti üha keerulisemaks,“ rääkis Mikko. „Suur hulk opositsiooni kuuluvaid parlamendiliikmeid on kinni peetud, kelle seas ka presidendikandidaat Selahattin Demirta?, samuti on kinni peetud ajakirjanikke ja inimõiguste eest võitlejaid,“ ütles Mikko. Ta osutas, et seda arvestades on oodata keerulist heitlust.
„Türgi on Euroopale ülioluline riik. Soovin kogu hingest, et Ankara ei kaldu kõrvale ei demokraatia ega õigusriigi põhimõtetest. Türgi raportöörina tean, kui palju on Türgis demokraate. Ei saa välistada, et valimised võiks võita demokraatlikud jõud,“ sõnas Mikko.
„Eelmisel aastal muutis Türgi põhiseadust nii, et pärast eesootavaid valimisi saab Türgist sisuliselt sultaniriik, kus praegusel presidendil Erdo?anil on ainuvõim,“ lausus Madison. Ta lisas, et vaatlemine on oluline, sest põhiseadusreformi tõttu vähendavad valimised tõenäosust, et ühinemisläbirääkimised Türgi ja Euroopa Liidu vahel õnnestuvad.
ENPA 33-liikmeline delegatsioon vaatleb valimisi koos Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) parlamentaarse assamblee ja OSCE inimõiguste teemadele spetsialiseerunud organisatsiooni (ODIHR) vaatlejatega. Delegatsioon kohtub enne valimiste vaatlemist ka valimiskomisjoni (SBE) esimehe ja liikmete, raadio ja televisiooni nõukogu (RTSC) ning meedia ja kodanikuühiskonna esindajatega.
Türgi erakorralised presidendi- ja parlamendivalimised toimuvad 24. juunil, pea poolteist aastat korralistest varem. Möödunud aastal toimus Türgis põhiseadusreform, mille tulemusel läheb pärast erakorralisi valimisi suur osa täitevvõimust presidendile ja kaob peaministri amet. Pärast valimisi vahetub Türgis parlamentaarne riigikord presidentaalse vastu. Türgis kehtib alates 2016. aasta riigipöördekatsest ja ka valimiste ajal endiselt eriolukord.
Alates 2014. aastast on Türgi president Recep Tayyip Erdo?an.
NordenBladet — Soome president Sauli Niinistö osaleb reedel, 22. juunil Eesti 100. aastapäeva pidustustel Tartus. Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi kutsel saabuvad Tartusse veel Islandi, Läti, Leedu, Poola ja Gruusia presidendid.
Päev algab Tartu linnapea Urmas Klaasi pakutava lõunasöögiga, edasi tutvutakse Tartu ülikooliga. Pärast ülikooli-turneed kohtuvad presidendid Ahhaa-keskuses üliõpilastega. Programmis on ka president Kersti Kaljulaidi pakutav õhtusöök.
Pidupäev kulmineerub tudengite laulu- ja tantsupeaoga Gaudeamus. See on Baltimaade suurim tudengite laulu- ja tantsupidu, mis toob Tartusse üle 4000 laulja ja tantsija.
Eesti Vabariigi ametlik sünnipäev oli 24. veebruaril 2018. aastal. Pidustused algasid juba 2017. aasta aprillis, kui möödus sada aastat eestlaste alade ühendamisest üheks tervikuks. Pidustused jätkuvad kuni 2. veebruarini 2020. aastal, mil möödunud 100 aastat Tartu rahulepingu* allakirjutamisest.
_____________________________
Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr XI 1922. aastal. Leping ratifitseeriti Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt 4. veebruaril ja Eesti Asutava Kogu poolt 13. veebruaril 1920. Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima. Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat.
Eesti esindajad läbirääkimistel olid Jaan Poska ja kindral Jaan Soots. Eesti esindajate juures olid eksperdid kindralstaabi polkovnik Victor Mutt, majandusteadlane Aleksander Oinas ja insener Karl Ast. Delegatsiooni asjadevalitseja oli vandeadvokaat Rein Eliaser ning sideametnik Vene saatkonna juures välisministri erasekretär leitnant William Tomingas.
Venemaa esindajad olid Kesktäidesaatva komitee liige Adolf Joffe, Vene SFNV posti- ja telegraafi rahvakomissar Leonid Krassin, Vene SFNV Välisasjade rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Maksim Litvinov, VK(b)P KK liige Karl Radek ja Vene SFNV Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Issidor Gukovski. Venemaa delegatsiooni sekretär oli Nikolai Klõško, sõjalised eksperdid kindralstaabi kindralid Fjodor Kostjajev ja Mihailov, mereväe ekspert krahv Konstantin Benckendorff, kantseleiülem V. Rasolts.
Tartus viibisid ka Soome, Ukraina, Valgevene ja Poola vaatlejad.
Läbirääkimised toimusid Tartus Aia tänava majas nr 35.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
