Pühapäev, juuli 13, 2025

Monthly Archives: mai 2018

SĂĽgisel tuleb suur Soome-Rootsi-Norra sõjaline ĂĽhisõppus “Trident Juncture 18”

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Sügisel, oktoobris ja novembris korraldatakse Soomes, Rootsis ja Norras ühine sõjaline õppus, kus osaleb Soomest ligi 2000 sõjaväelast. Õppuse nimi on Trident Juncture 18 ja see toimub vahemikus 25.10.–7.11.2018. Tegemist on NATO õppusega, mida juhib Norra ja kus osalevad ka Rootsi ja Soome sõjaväelased, edastas Soome kaitsevägi.

Soome osaleb õppusel kui partner. Soome eesmärk on õppusel parandada rahvusvahelist kaitse- ja koostöövõimet.

Soomest osaleb kokku 2000 sõjaväelast kõigil tasanditel. Maaväest osaleb muu hulgas Pori brigaadi jäägrikompanii, mis osaleb Rootsi brigaadi koosseisus.

Õppus on ühtlasi osa Soome-Rootsi sõjalisest koostööst.

Merejõududest osaleb nii laevastiku- kui rannakaitseüksusi, samuti Uusimaa brigaadi rannajäägrikompanii.

Õppuse lennutegevus toimub peamiselt Norra õhuruumis, aga osaliselt ka Rootsi ja Soome kohal.

Trident Juncture 18 on NATO õppus, mida korraldatakse iga kolme aasta tagant. Õppusel osaleb kokku 35 000 sõjaväelast 30 riigist.

Eelmine õppus korraldati 2015. aastal Hispaania, Portugali ja Prantsusmaa territooriumil. Tol korral osales Soomest hävitajaüksus ja eriüksuslasi, kokku ligi 160 inimest.

Samal ajal toimuvat Soome-Rootsi õppust Northern Coasts juhib Soome ja seda korraldatakse Soomes kolmandat korda.

Soome koolides loobutakse kirjatehnika nõudest, see asendub teksti sisestamisega

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Praegustes Soome õppekavades pole enam kirjatehnika õppe nõuet, selle asemel õpetatakse koolides teksti arvutisse sisestamist. Isegi käsitsi kirjutatud allkiri on vajumas ajalukku.

Nelikümmend aastat tagasi õpetati koolides veel täielikult ilukirja. Pärast seda on norme leevendatud kuni selleni välja, et laste käekirjast pole enam võimalik aru saada.

Lapsed ei õppinud enam korralikult kirjutama ja siis otsustati, et korda tuleb muuta ja nõudeid leevendati. Esimene leevendus toimus 1980ndate aastate lõpus ja siis 2004. aastal kuni kaks aastat tagasi loobuti kirjatehnika nõudest täielikult arvutite kasuks.

Nüüd õpivad soome lapsed teksti sisestamist juba esimeses klassis ja teises hakatakse juba rohkem tekste kirjutama. Selle kõrvalt ei jää enam aega ilukirja õpetamiseks.

Murettekitav on Soomes see, et et isegi õpetajaks õppijatele ei õpetata ilukirja õpetamist. Eeldatakse, et kõik oskavad seda, kui on koolid läbi käinud.

Kuigi käsitsi kirjutamist jääb elus üha vähemaks, nõuab seadus ometi veel passis  allkirja käsitsi kirjutamist. Varem kirjutati nimi passi ilukirjas. Praeguste noorte allkiri meenutab rohkem trükitud teksti.

Tulevikus asendab käsitsi kirjutatud allkirja digitaalne allkiri. Soome seaduse järgi on digiallkiri olnud juba aastaid sama õiguspärane kui käsitsi kirjutatud.

Soome Cheerleadingu liit: Soome tantsutĂĽdrukud tulid maailmameistriks + VIDEO!

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome tantsutüdrukud tegid ajalugu, kuna edestasid esimest korda senist liidrit USA-d ja tulid maailmameistriks. Ühendriikides Orlandos toimunud cheerleaderite MMil jäi Soome möödunud aastal hõbedale ja seekord tuli kuldmedal.

Kokku on Soome võistkonnas 32 sportlast vanuses 15-25. Neist enamus on Helsingist. Korraga on laval 24 tüdrukut, edastas cheerleaderite liit.

Tegemist oli juba järjekorras kümnenda cheerleaderite MMiga, kus osales 8 maad. Võistlused toimuvad USA-s, kus see ala on väga populaarne.

USA on tantsutüdrukute sünnimaa ja parimad on alati olnud seal. Seetõttu on ajalooline sündmus, et võistluse võidab keegi teine.

Soome Cheerleadingu liitu kuulub kokku 52 klubi, kus liikmeid on kokku 10 000 ringis. Cheerleadingu populaarsus on Soomes aasta-aastalt kasvanud.

MMi tulemused olid võistlusklasside kaupa järgmised:

Cheer, naised

  1. Soome, 707,5 p.
  2. USA, 703 p.
  3. Rootsi, 657,5 p.

Tants

  1. USA, 615 p.
  2. Jaapan, 586,5 p.
  3. Mehhiko, 580 p.
  4. Soome, 561,5 p.

Cheer, segavõistkonnad

  1. USA, 726,5 p.
  2. Taiwan, 704,5 p.
  3. Kanada, 637 p.
  4. Soome, 597 p.

Naisten maajoukkueelle MM-kultaa

Suomalaisjoukkueet ovat jälleen pärjänneet loistavasti cheerleadingin MM-kilpailuissa. Naisten maajoukkue voitti kultamitalin, jota voisi kutsua historialliseksi: ensimmäistä kertaa naisten sarjan voitti joku muu kuin USA. “Tätä on tavoiteltu monta vuotta. Viime vuonna näytettiin, että kyllä meistä olisi tähän ja tänä vuonna toistettiin taas. Kaksi hyvää ohjelmaa riitti tänä vuonna” iloitsee naisten maajoukkueen valmentaja Maria Wahlroos.

 

 

Raskustes Linda Line lõpetas Helsingi-Tallinna liinil tegevuse – katamaraanid müüdi Kreekasse ja Koreasse

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Viimased 20 aastat Tallinna ja Helsingi vahel kiirlaevaühendust pidanud väike laevafirma Linda Line lõpetas tegevuse ning firma kasutuses olnud katamaraanid müüdi Kreekasse ja Koreasse.

Linda Line’i eelis oli just kiirus: katamaraanid ületasid lahe 1,5 tunniga ehk pool tundi kiiremini kui konkurendid. Sel kevadel aga katamaraane enam välja ei ilmunud. Klientidele pole ka midagi teatatud. Laevafirma kodulehel on vaid teade, et tegevuse jätkamine hilineb, vahendab Helsingin Sanomat.

Vanu pileteid saab kasutada Eckerö Line’i laevadel, mis sõidavad 45 minuti võrra kauem.

Linda Line’i juht Enn Rohula sõnab, et liinile tahetakse tuua suurem katamaraan, mis võtab peale 600 reisijat ja autosid. Laev tahetakse liinile tuua tipphooajaks – juunikuu keskpaigast kuni augusti lõpuni.

Uue autokatamaraani eelis oleks jätkuvalt kiirus, kuna see ületab lahe pooleteise tunniga.

Praegu on olukord aga väga ebakindel, kuna Linda Line’il pole ühtegi laeva. Vanad katamaraanid müüdi eelmisel aastal seoses ettevõtte saneerimisega: Karolin Kreekasse ja Merilin Koreasse.

Klientidele pole Rohula sõnul teavet jagatud seetõttu, et läbirääkimised katamaraani liiniletoomiseks on alles pooleli.

Viimati katsetas autokatamaraani möödunud suvel Viking Line. Viking FSTR aga ei tasunud end ära. Põhjusena tõi firma välja sõltuvuse ilmast, tehnilised probleemid ja konkurentide hinnasurve.

Väike Linda Line on pidanud hakkama saama suurte firmade Tallink Silja, Viking Line’i ja Eckerö Line’i vahel. Seni on firma hakkama saanud, viimati lahendati võlaprobleemid.

Kas on ĂĽldse kindel, et Linda Line naaseb ĂĽldse liinile? Kindlat pole siin midagi, vastas Rohula. Kindel on siin, kui lepe on allkirjastatud.

Teised firmad ei näe Tallinna-Helsingi liinil enam kasvuvõimalust. Suurem tung on tipptundidel ja Soome turiste on asendamas välismaalased. Konkurents on väga kõva.

Eckerö Line’i juht Taru Keronen märgib, et kliendid tahaksid kiiremat laeva, aga see ei pruugi end ära tasuda, kuna kiirem alus võtab rohkem kütust. Üha rohkem kliente reisib koos autoga, mistõttu on oluline auto kaasavõtmise võimalus.

Seminar „Tööstusomandi kaitse ja kasutamine Eestis“ 30. mail Tartus + AJAKAVA

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eesti Teadusagentuur korraldab seminari, et tutvustada RITA tegevus 4 raames käimasolevat uuringut „Tööstusomandi kaitse ja kasutamine Eestis: majanduslik ja õiguslik perspektiiv“ ning arutada uuringu käigus tõstatunud teemasid.

Seminarile on oodatud nii valdkonna eksperdid kui ka kõik tööstusomandi teemast huvitatud.

Registreerumine

Registreerumise lõpptähtaeg on 21. mai.

Ajakava ja aruteluteemad

13:00-13:15 registreerumine ja tervituskohv

13:15-13:20 seminari avamine

13:20-14:50 Tööstusomandi roll Eesti teadmuspõhises majanduses nutika spetsialiseerumise kontekstis (Prof. Tõnis Mets ja Dr. Riin Rebane)

Senine majandusareng on toimunud suuresti tänu otsestele välisinvesteeringutele. Paraku ei ole senised välisinvesteeringud toetanud eestimaist teadmusloomet, mis peaks olema innovatsiooni mootoriks, vaid on olnud orienteeritud odavale tööjõule. Kuna Eesti tööjõud ei ole enam odav, on viimase 7-8 aasta jooksul otseste välisinvesteeringute saldo olnud negatiivne. Samas on oluliselt muutunud välisinvesteeringute iseloom – investeeritakse Eesti päritolu idufirmadesse (peakorteriga väljaspool Eestit), mis ei kajastu otsestes välisinvesteeringutes. Suur osa iduettevõtlusest ja selle rahastamisest toimub IT valdkonnas või valdkondades, milles patendikaitse ei ole esmatähtis. Leiutiste patendikaitse on olulisem uudsete toodete ekspordi tagamiseks. Üksikud tootmisalased edulood näitavad puudujääke nii Eesti teadus- kui ka innovatsioonipoliitikas ning sellest tulenevalt ka majanduskeskkonnas. Ettevõtete ja ülikoolide koostöö on tagasihoidlik ja ei vasta teadmuspõhise majanduse sisule. Need asjaolud kajastuvad senises patenteerimise statistikas ja üksikute ettevõtete edulugudes. Probleemistikku käsitletakse traditsiooniliste ja uute majandussektorite näidetel. Ettekandes tuuakse välja senise praktika kitsaskohad ja kavandatakse lahendusteid edasise uuringu käigus.

14:50-15:20 Kohvipaus

15:20-16:20 Ärisaladuse roll teadmuspõhise majanduse kontekstis (Prof. Aleksei Kelli)

Ettekanne on pühendatud ärisaladuse temaatikale. Vaatluse all on ärisaladus kui kogu intellektuaalse omandi (IO) süsteemi lähtepunkt. Sellest saab alguse ka leiutise õiguskaitse. Madala patendistatistika taustal on ärisaladus hinnanguliselt Eesti ettevõtjate jaoks üks olulisemaid IO instrumente. Ärisaladus on oluline komponent kogu IO strateegias. Seda kombineeritakse teiste IO instrumentidega (nt patendikaitsega). Ärisaladus jaguneb laias laastus tehniliseks (tootmisprotsessid) ning äriliseks (äriprotsessid ja kliendid) teabeks. Kohtupraktika pinnalt saab järeldada, et Eesti ettevõtjate jaoks on oluline äriline teave ning seda ei suudeta alati selgesti määratleda. Käsitlust leiab ka klientidega seonduva ärisaladuse ja isikuandmete kaitse regulatsiooni seosed. Ettekandes defineeritakse probleeme ning otsitakse neile vastuseid.

16:20-16:50 Arutelu

Ajakavas võib toimuda väiksemaid muudatusi

 

Allikas: Eesti TeadusinfosĂĽsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...23242526Page 24 of 26