NordenBladet — Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas konsensuslikult saata esimesele lugemise uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõu, mis reguleerib isikuandmete kasutamist, töötlemist ja järelevalvet.

25. maist hakkab isikuandmete kaitse õigust reguleerima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ning eelnõu eesmärk ongi seda Eesti õiguses rakendada. Isikuandmete kaitse üldpõhimõtted ei muutu.

„Ehkki isikuandmete kaitse seadus pole mingi lihtne lugemine, on põhimõte see, et inimeste andmed peavad olema piisavalt kaitstud ja reeglid on ühetaolised üle terve Euroopa Liidu,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants.

Üldmäärus annab tugevama kontrolli oma isikuandmete üle. Juurdepääs enda kohta käivatele andmetele lihtsustub ja inimest tuleb põhjalikumalt ning selgelt teavitada sellest, kuidas tema andmeid töödeldakse. Kui inimene ei soovi enam lasta oma andmeid töödelda ja nende andmete säilitamiseks puudub ka õiguslik alus, siis andmed kustutatakse. Näiteks võib nõuda Google’ilt, telefonisideoperaatorilt või postimüügiportaalilt oma isikuandmete töötlemise lõpetamist ja kustutamist. Ettevõtjad ja organisatsioonid kohustuvad ka teavitama inimest tema isikuandmete ründamisest. Samuti peavad nad teavitama Andmekaitse Inspektsiooni.

Vastutus rikkumiste eest läheb suuremaks ja maksimaalne trahv isikuandmete töötlemise põhimõtete eiramise eest võib olla kuni 20 miljonit eurot või kuni neli protsenti juriidilise isiku käibest.

Üldmäärusega on liikmesriigile jäetud võimalus täpsustada isikuandmete kasutamise erijuhtumeid. Selle kohaselt on näiteks alaealise isikuandmete töötlemise lubatud alampiir vahemikus 13-16 eluaastat. Eestis on eelnõu kohaselt lapse isikuandmete töötlemine lubatud juhul, kui laps on vähemalt 13-aastane.

Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (616 SE) esimene lugemine on kavandatud Riigikogu täiskogu 9. mai istungile.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas vastas Riigikogu liikmete Külliki Kübarsepa, Jüri Adamsi, Krista Aru, Monika Haukanõmme, Artur Talviku, Andres Herkeli ja Ain Lutsepa 22. märtsil esitatud arupärimisele Vabariigi Valitsuse liikmete kokkulepete kohta OÜ Est-For Investiga (nr 431).

Arupärijad viitasid „Pealtnägija“ saates toodud faktidele, et valitsusel on olnud pikaajaline koostöö OÜ Est-For Investiga, et luua Tartumaale tselluloositehas. Kohtumised, kirjavahetus ja kokkulepped leidsid aset 2017. aasta veebruaris. Saates toodud faktide kohaselt osalesid tehingutes kõiki koalitsioonipartnereid esindanud ministrid. Arupärijate hinnangul oli tegevus koalitsiooniülene ja koordineeritud.

Arupärijad soovisid teada, kuidas valitsus on seal fikseeritud soove täitnud, millised tegevusplaanid on seatud ning millised eelarvevahendid on antud koostööleppe alusel kulutatud ja palju on plaanis veel kulutada.

Ratase selgituse kohaselt arutasid 2017. aasta veebruaris aset leidnud kohtumisel asjassepuutuvad valitsuse valdkonnaministrid Urve Palo, Kadri Simson, Mihhail Korb ja Marko Pomerants ning erainvestori Est-For Invest OÜ esindajad investoripoolseid ettepanekuid. „Kohtumine ei ole olnud salastatud,“ toonitas peaminister. Ta lisas, et tegemist on ja peakski olema tavapraktikaga, kus riigi jaoks võimaliku suurinvesteeringu kavandamisel püüab valitsus leida võimalusi investori ettepanekud ära kuulata. „Antud kohtumisel arutati ettepanekuid, kuid ei fikseeritud ega sõlmitud koostöölepingut Est-For Invest OÜ ja valitsuse vahel. Kohtumisel räägitu kohta on asjaosalised andnud oma kommentaarid nii avalikkusele kui ka ajakirjandusele,“ ütles Ratas.

Ratas märkis, et planeeringu koostamisest huvitatud isiku ehk taotluse esitanud Est-For Invest OÜ sõlmitud koostöökokkulepe Rahandusministeeriumiga allkirjastati 10. juulil 2017. Tegemist on riigi eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise läbiviimise koostöökokkuleppega, mille kohaselt kannab Est-For Invest OÜ planeeringu koostamise ja mõjude hindamisega seotud kulud.

„Selle avaliku koostööleppe punkti 5.3 kohaselt võib huvitatud isik kokkuleppe üles öelda, kui huvitatud isik loobub puidurafineerimistehase rajamisest või on ilmselge, et puidurafineerimistehast ei ole võimalik planeeringuga kaetud alale rajada,“ selgitas peaminister. Ta rõhutas, et valitsusel kui planeeringu koostamise algatajal ja kehtestajal on igal hetkel õigus planeeringu koostamine põhjendatult lõpetada. Põhjendamata jätmise korral võib järgneda kohtuvaidlus riigi ja Est-For Invest OÜ vahel ning tuleneda nõue tehtud kulutuste hüvitamiseks.

„Tänaseks ei ole Est-For Invest OÜ tasunud ühegi planeeringu koostamise käigus tehtava tegevuse eest,“ kinnitas Ratas. Ta viitas, et koostööleppe võib leida Rahandusministeeriumi koduleheküljelt. „Riik on tänaseks kandnud tagasihoidlikke kulusid seoses puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu konsultandi, planeeringu mõjude hindamise ja teadaolevate uuringute teenuse tellimiseks vajaliku riigihanke väljakuulutamise teavitusega,“ ütles Ratas.

Peaministri sõnul otsustas valitsus, et eriplaneeringu protsessis on vajalik tagada kohaliku omavalitsuse üksuste kaasamine planeeringu koostamisse vastavalt planeerimisseadusele. „Samuti otsustasime üksmeelselt, et vajaduse korral kaasame väliseksperte. Esiteks olen öelnud, et keskkonna arvel seda tehast ehitada ei saa. Keskkonnaministeerium on seisukohal, et ilma uuringuteta ei ole alust väita, et tehase rajamine takistas veemajanduskavades seatud eesmärkide saavutamist. Kui aga kavandatava tehase keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusena selgub, et tehase rajamine takistab veeseaduse eesmärkide saavutamist, siis heitvee juhtimiseks sellistel tingimustel tehasele keskkonnakompleksluba väljastada ei ole võimalik ning tehast piirkonda rajada ei saa,“ märkis Ratas. Ta toonitas, et omavalitsustel on planeerimisprotsessis ülioluline roll. Seda kinnitab ka valitsuskabineti otsus.

Kultuuriminister Indrek Saar vastas arupärimisele Eesti Koorijuhtide Liidu, Eesti Kooriühingu, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning Eesti Muusikaõpetajate Liidu pöördumise kohta (nr 426).

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson vastas arupärimisele mandri ja Hiiumaa vahelise parvlaevaliikluse kohta (nr 432) ning arupärimisele ühenduste kohta saartega (nr 433).

Allikas: Eesti Riigikogu