NordenBladet — Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) toetas kooskõlas keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni arvamusega ELi määruse eelnõu uutele sõiduautodele ja uutele väikestele tarbesõidukitele kehtestatud heitenormide ülevaatamist ja rangemate heitenormide kehtestamist aastateks 2025 ja 2030.
Eesmärk on kiirendada Euroopa Liidus heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõtmist ja kütusesäästlike tehnoloogiate arendamist,“ ütles komisjoni esimees Toomas Vitsut. „Selleks tuleb kulutõhusalt vähendada CO2-heidet. Nii saab keskkond puhtam ja tarbijate jaoks väheneb seeläbi kütusekulu.“
Vitsuti sõnul on oluline tähele panna, et need normid kehtestatakse vaid uutele sõiduautodele ja kaubikutele, mitte kogu sõidukipargile. „Kohustus määratud sihttaset täita kehtib autotootjatele uute autode ja kaubikute turule laskmise korral,“ rääkis ta. „Automüüjatel tekib kohustus see informatsioon tarbijatele teatavaks teha, kuid ostuvalikut see ei piira. Kui inimene soovib suurema kütusekulu ja CO2-heitega autot osta, siis on neil see võimalus jätkuvalt.“
2020. aastaks on ELi sõidukipargile kehtestatud CO2 heitenorm sõiduautode puhul 95 g/km ja väikeste tarbesõidukite puhul 147 g/km.
Alates 2025. aastast arvutatakse need lähtuvalt kehtestatud vähendamismäärast. Seega pärast 2025. aastat turule lastavate uute autode ja kaubikute heitenorm on 15 protsenti väiksem kui see oli aastal 2021 ning alates aastast 2030 turule lastavate uute autode ja kaubikute heitenorm on 30 protsenti väiksem kui aastal 2021. Aasta 2021 väärtus ei ole praegu teada.
Tuginedes 2016. aastal kogutud andmetele on Eestis müüdud uute autode CO2 heide kõige suurem Euroopas. Kui 2016. aastaks kehtestatud CO2 heitenorm uutele autodele oli 130 g CO2/km, siis Eestis oli see 134 g CO2/km. Järgnesid Läti (129 g CO2/km) ja Saksamaa (127 g CO2/km). EL-i keskmine oli 118 g CO2/km.
NordenBladet — Lisaks Prisma Kaarile, mis on ööpäevaringselt avatud juba poolteist aastat, on veel 3 Prismat Helsingi piirkonnas, mis avatud 24/7 – Itäkeskuses, Keraval ja Olaris. Kokku elab nelja Prisma teeninduspiirkonnas ligi miljon inimest. Kaubad, mida inimesed öisel ajal ostavad on üllatavad – näiteks käivad mehed öösiti omale riideid valimas, vahendab S-Kanava.
Samuti meeldib öine töö paljudele töötajatele. Müüjad peavad öist tööd rahulikumaks ja vaheldusrikkamaks. Öine töö võimaldab olla päevasel ajal vaba.
Poolteist aastat lahti olnud Kaari Prismast on öisel ajal ostetud põhiliselt valmistoitu, kiirtoitu ja jooke, eriti energiajooke. Öisel ajal müüakse palju autodega seotud tooteid, samuti meeste valmisriideid. See näitab, et mehed armastavad šopata, aga tahavad seda teha rahulikumas keskkonnas.
Lisaks neljale Prismale on ööpäevaringselt avatud veel viis S-marketit ja 9 Alepa poodi.
NordenBladet — Helsingis esinenud USA heavy metali legend Metallica annetas Hursti toiduabikeskusele 25 000 eurot. Raha läheb Veikko ja Lahja Hursti heategevusorganisatsiooni arendamiseks, vahendab Yle.
Selline kingitus üllatas Hurstide heategevusorganisatsiooni tegevust jätkavat Heikki Hurstit. Tema sõnul on Metallica heategevuses aktiivne ja igas kohas, kus esinevad, toetavad ka mõnda heategevusorganisatsiooni. Metallica oli kusagilt saanud Hurstide kohta infot ja tahtsid toetada just seda tegevust. Hursti väitel läheb raha organisatsiooni tegevuse toetuseks.
NordenBladet — Soomlaste jaoks pole tirts enam varsti ainult kui torukübaraga rohutirts Samu Disney multifilmist – nimelt kavatseb Espoo ettevõte Entocube tuua tirtsud söögiks kaupluselettidele. Kaubamärgi nimi on Samu.
Ritsikad Samu kannavad Hyvää Suomesta märki, mis tähendab, et nad on sündinud, kasvanud ja tapetud Soomes ning neile laienevad sarnased õigused teiste toiduainetega, vahendab Uusi Suomi.
Entocube on teatanud, et kõigepealt ilmuvadki müügile Samu kodutirtsud. Müügile tulevad praetud ja külmutatud tirtsud.
Otaniemis tegutsev Entocube on Põhjamaade suurim putukafarm. Soome kiitis heaks putukate kasutamise toiduks eelmisel sügisel. Sellega on Soome üks esimesi maid Euroopa Liidus, kus selline asi on seadustatud. Varem müüdi ja kasutati putukaid kui toidulisandit.
NordenBladet — Möödunud aastal läbi viidud rahvusvahelise uuringu põhjal vaevab halb hingeõhk ehk halitoos iga kolmandat inimest. Probleem süveneb seoses elanikkonna vananemisega. Varem arvati, et halb hingeõhk tuleb kõhust või soolestikust. Nüüd teatakse, et 80 protsendil juhtudest on põhjus palju lähemal – suus. Mõnel juhul võib põhjuseks olla krooniline haigus, vahendab Helsingin Sanomat.
Viimasel ajal on üha levinum ka pseudohalitoos – nimelt inimestele tundub, et neil on halb hingeõhk. Raskematel juhtudel kujuneb foobia – haiglaslik hirm.
Halb hingeõhk on hommikuti peaaegu kõigil, selgitab Acta Amsterdami oraaldiagnostika professor Marja Laine. Tegemist pole aga halitoosiga, kuna suu kuivab öö jooksul ja kui sülge pole, siis bakterite hulk kasvab. Seetõttu hommikul suu haiseb.
Hollandis professorina töötav Laine lisab, et halitoosist saab rääkida siis, kui halb hingeõhk on terve päeva jooksul. Enamikel juhtudel on põhjus suu mikroobides. Bakterid lagundavad suus olevaid toidu ja sülje valke aminohapeteks ja lenduvateks väävliühenditeks.
Mikroobide poolt toodetavad gaasid on näiteks metüülmerkaptaan ja vesiniksulfiid. Esimesena mainitul on väljaheite, mädakapsa või põlenud kummi lõhn, teisel mädamuna lõhn. Pole niisiis meeldiv, kui suus tekivad sellised gaasid.
Kõige tavalisemalt on halva hingeõhu põhjustajaks keele pinnal olevad bakterid. Keele pind koosneb kidadest, mille vahele jäävad kinni toidujäätmed ja bakterid.
Ajapikku võib keele pinnale tekkida kiht, mis on nagu kile. See on bakterite jaoks soodne pinnas, kus nad koguvad toitu ja levitavad halvalõhnalisi gaase.
Keelest tingitud halitoosi vastu aitab keele puhastamine. Sellega tuleb olla ettevaatlik – keel võib suurest kaapimisest viga saada.
Kõigepealt tasub minna hambaarsti juurde, et halva hingeõhu põhjused välja selgitada. Hambakatt, igemepõletikud, hambajuurepõletikud ja kaaries võivad samuti põhjustada bakterite paljunemist ja halba hingeõhku.
Koduste vahenditega saab vältida halba hingeõhku suuhügieeniga. Hambaid on soovitav pesta kaks korda päevas ja hambavahesid puhastada tikuga korra päevas.
Abiks võivad olla halva hingeõhu vastased suuveed. Need sisaldavad tsinki, mis seob bakterite toodetavad väävliühendid ja moodustuvad soolad. Nõnda haisu ei teki.
Lisaks on tsingil bakterivastane toime. Kloorheksidiini kasutatakse samal otstarbel.
Uuritud on ka probiootikumide ehk nn heade bakterite nagu laktobatsillide kasutamist halitoosi ravis, aga selle kohta pole veel piisavalt tõendeid. Suu mikrofloora on väga mitmekesine ja keele pinnal olevate bakterite koostist on keeruline muuta. Antibiootikumidest pole samuti abi – need annavad ainult lühiajalise efekti.
Kui põhjus pole suus, siis võib olla tegemist nina-, neelu- ja kurguhädadega. Need esinevad umbes kümnendikul juhtudest. Sellised vaevused on viirused, tolmuallergiad, neelu- ja põskkoopapõletikud – hais tekib lima ja bakterite vohamisest.
Neelus võivad lisaks põletikele tekitada halba lõhna neelukäikudesse kinni jäänud toidupalad. Sellisel juhul põhjustavad halba hingeõhku väävliühendid.
Halba hingeõhku tekitavad ka maksa- ja neeruhaigused, alkoholism, kasvajad ja diabeet. Paljudel juhtudel on põhjuseks süljeerituse vähenemine seoses haiguste või ravimitega, aga on ka muid põhjuseid.
Näiteks alkohol suurendab maos soolhappe eritumist, samal ajal nõrgeneb söögitoru sulgumine. Tulemuseks on tagasivool, mis annab tunda hingeõhus. Lisaks kuivab suu ning osa alkoholist muutub suus bakterite mõjul halvalõhnalisteks gaasideks.
Neeru- ja maksahaiguste puhul ei eraldu jääkained verest korralikult – tulemuseks on lõhn, mis tuleneb muu hulgas ammoniaagist.
Ravimata diabeedi puhul lõhnab hingeõhk puuviljaste ketoonide järele, kuna rakud ei saa piisavalt suhkrut ja organism hakkab põletama rasva energia saamiseks.
Halba hingeõhku põhjustavad ka kasvajad. Näiteks kopsuvähi puhul on hingeõhus 1-butanooli, metüületüülketooni ja heksanaali. Neil gaasidel on iseloomulik lõhn.
Kuivõrd koerad tunnevad hästi lõhna, siis on uuritud nende võimet hingeõhust vähki avastada. Koolitatud koerad suudavad lisaks kopsuvähile tuvastada rinna- ja soolevähki.
Hüpokoerad aitavad diabeetkuid – nad annavad märku, kui veresuhkru tase langeb.
Möödunud aasta lõpus kirjutas ajakiri Nature Genetics, et halva hingeõhu põhjuseks võib olla geneetiline eripära. Geenimutatsiooni tõttu on inimese veres palju väävliühendeid, metüülmerkaptaani ja dimetüülsulfiidi. Need ained vabanevad kopsude kaudu hingeõhku.
Halb hingeõhk võib omakorda põhjustada sotsiaalseid probleeme. Sellest veel hullem on aga pesudohalitoos ehk paaniline hirm halva hingeõhu pärast. Pseudohalitoos on väga levinud vaimne häire. Professor Lainel on olnud patsiente, kes ei suuda üldse vaadata teise inimese poole. Nad keeravad pea seina poole, kuna kardavad oma hingeõhu pärast. Raskematel juhtudel kujuneb välja halitofoobia – paaniline hirm. Selle puhul ei aita enam hambaarsti soovitused. Inimene on sellisel juhul veendunud, et tema hingeõhk haiseb. Sellisel juhul on abi psühholoogi või psühhiaatri sekkumisest.
Mõned patsiendid pole oma halva hingeõhu kartuse tõttu käinud aastaid sünnipäevadel ega muudel üritustel. Üks patsient oli firmajuht, aga suhtles ainult telefoni või videokonverentsi teel. Selline hirm võib elu mõjutama hakata.
Professor Laine kasutab oma töös samuti enda nina, mis on enamasti parim indikaator.
