Reklaam:

Halb hingeõhk vaevab üha enamaid soomlasi. Asjatundja selgitab, millest see tuleb ja mida selle vastu teha annab

Halb hingeõhk vaevab üha enamaid soomlasi. Asjatundja selgitab, millest see tuleb ja mida selle vastu teha annab

NordenBladet Möödunud aastal läbi viidud rahvusvahelise uuringu põhjal vaevab halb hingeõhk ehk halitoos iga kolmandat inimest. Probleem süveneb seoses elanikkonna vananemisega. Varem arvati, et halb hingeõhk tuleb kõhust või soolestikust. Nüüd teatakse, et 80 protsendil juhtudest on põhjus palju lähemal – suus. Mõnel juhul võib põhjuseks olla krooniline haigus, vahendab Helsingin Sanomat.

Viimasel ajal on üha levinum ka pseudohalitoos – nimelt inimestele tundub, et neil on halb hingeõhk. Raskematel juhtudel kujuneb foobia – haiglaslik hirm.

Halb hingeõhk on hommikuti peaaegu kõigil, selgitab Acta Amsterdami oraaldiagnostika professor Marja Laine. Tegemist pole aga halitoosiga, kuna suu kuivab öö jooksul ja kui sülge pole, siis bakterite hulk kasvab. Seetõttu hommikul suu haiseb.

Hollandis professorina töötav Laine lisab, et halitoosist saab rääkida siis, kui halb hingeõhk on terve päeva jooksul. Enamikel juhtudel on põhjus suu mikroobides. Bakterid lagundavad suus olevaid toidu ja sülje valke aminohapeteks ja lenduvateks väävliühenditeks.

Mikroobide poolt toodetavad gaasid on näiteks metüülmerkaptaan ja vesiniksulfiid. Esimesena mainitul on väljaheite, mädakapsa või põlenud kummi lõhn, teisel mädamuna lõhn. Pole niisiis meeldiv, kui suus tekivad sellised gaasid.

Kõige tavalisemalt on halva hingeõhu põhjustajaks keele pinnal olevad bakterid. Keele pind koosneb kidadest, mille vahele jäävad kinni toidujäätmed ja bakterid.

Ajapikku võib keele pinnale tekkida kiht, mis on nagu kile. See on bakterite jaoks soodne pinnas, kus nad koguvad toitu ja levitavad halvalõhnalisi gaase.

Keelest tingitud halitoosi vastu aitab keele puhastamine. Sellega tuleb olla ettevaatlik – keel võib suurest kaapimisest viga saada.

Kõigepealt tasub minna hambaarsti juurde, et halva hingeõhu põhjused välja selgitada. Hambakatt, igemepõletikud, hambajuurepõletikud ja kaaries võivad samuti põhjustada bakterite paljunemist ja halba hingeõhku.

Koduste vahenditega saab vältida halba hingeõhku suuhügieeniga. Hambaid on soovitav pesta kaks korda päevas ja hambavahesid puhastada tikuga korra päevas.

Abiks võivad olla halva hingeõhu vastased suuveed. Need sisaldavad tsinki, mis seob bakterite toodetavad väävliühendid ja moodustuvad soolad. Nõnda haisu ei teki.

Lisaks on tsingil bakterivastane toime. Kloorheksidiini kasutatakse samal otstarbel.

Uuritud on ka probiootikumide ehk nn heade bakterite nagu laktobatsillide kasutamist halitoosi ravis, aga selle kohta pole veel piisavalt tõendeid. Suu mikrofloora on väga mitmekesine ja keele pinnal olevate bakterite koostist on keeruline muuta. Antibiootikumidest pole samuti abi – need annavad ainult lühiajalise efekti.

Kui põhjus pole suus, siis võib olla tegemist nina-, neelu- ja kurguhädadega. Need esinevad umbes kümnendikul juhtudest. Sellised vaevused on viirused, tolmuallergiad, neelu- ja põskkoopapõletikud – hais tekib lima ja bakterite vohamisest.

Neelus võivad lisaks põletikele tekitada halba lõhna neelukäikudesse kinni jäänud toidupalad. Sellisel juhul põhjustavad halba hingeõhku väävliühendid.

Halba hingeõhku tekitavad ka maksa- ja neeruhaigused, alkoholism, kasvajad ja diabeet. Paljudel juhtudel on põhjuseks süljeerituse vähenemine seoses haiguste või ravimitega, aga on ka muid põhjuseid.

Näiteks alkohol suurendab maos soolhappe eritumist, samal ajal nõrgeneb söögitoru sulgumine. Tulemuseks on tagasivool, mis annab tunda hingeõhus. Lisaks kuivab suu ning osa alkoholist muutub suus bakterite mõjul halvalõhnalisteks gaasideks.

Neeru- ja maksahaiguste puhul ei eraldu jääkained verest korralikult – tulemuseks on lõhn, mis tuleneb muu hulgas ammoniaagist.

Ravimata diabeedi puhul lõhnab hingeõhk puuviljaste ketoonide järele, kuna rakud ei saa piisavalt suhkrut ja organism hakkab põletama rasva energia saamiseks.

Halba hingeõhku põhjustavad ka kasvajad. Näiteks kopsuvähi puhul on hingeõhus 1-butanooli, metüületüülketooni ja heksanaali. Neil gaasidel on iseloomulik lõhn.

Kuivõrd koerad tunnevad hästi lõhna, siis on uuritud nende võimet hingeõhust vähki avastada. Koolitatud koerad suudavad lisaks kopsuvähile tuvastada rinna- ja soolevähki.

Hüpokoerad aitavad diabeetkuid – nad annavad märku, kui veresuhkru tase langeb.

Möödunud aasta lõpus kirjutas ajakiri Nature Genetics, et halva hingeõhu põhjuseks võib olla geneetiline eripära. Geenimutatsiooni tõttu on inimese veres palju väävliühendeid, metüülmerkaptaani ja dimetüülsulfiidi. Need ained vabanevad kopsude kaudu hingeõhku.

Halb hingeõhk võib omakorda põhjustada sotsiaalseid probleeme. Sellest veel hullem on aga pesudohalitoos ehk paaniline hirm halva hingeõhu pärast. Pseudohalitoos on väga levinud vaimne häire. Professor Lainel on olnud patsiente, kes ei suuda üldse vaadata teise inimese poole. Nad keeravad pea seina poole, kuna kardavad oma hingeõhu pärast. Raskematel juhtudel kujuneb välja halitofoobia – paaniline hirm. Selle puhul ei aita enam hambaarsti soovitused. Inimene on sellisel juhul veendunud, et tema hingeõhk haiseb. Sellisel juhul on abi psühholoogi või psühhiaatri sekkumisest.

Mõned patsiendid pole oma halva hingeõhu kartuse tõttu käinud aastaid sünnipäevadel ega muudel üritustel. Üks patsient oli firmajuht, aga suhtles ainult telefoni või videokonverentsi teel. Selline hirm võib elu mõjutama hakata.

Professor Laine kasutab oma töös samuti enda nina, mis on enamasti parim indikaator.

 

Avafoto: NordenBladet
Allikas: Eestinen.fi

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT



error:
Copyright © NordenBladet 2008-2018 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service


blog.tr.ee