Pühapäev, juuli 6, 2025

Monthly Archives: aprill 2018

Helena-Reet: Laste koolivaheaeg ning paar sõna autistliku lapse kasvatamisest

NordenBladet – Laste koolivaheaeg on möödunud kiirelt. Estella Elisheva (11) sõitis nädalaks iseseisvalt Saaremaale “Saare vanaema” juurde, Ivanka Shoshana (9) oli kodus. Niipea kui kui keegi kodust ära on, hakkab kohe kripeldama igatsus – juba enne kui päev möödas, tunnen, et midagi on puudu. Aga lapsed peavad muidugi iseseisvuma ka ning vaheldus teeb kõigile head. Mulle meeldis kuidas Estella pakkis asjalikult kõik oma asjad ise kaasa ning iseseisvalt bussiga Saaremaale sõitis. Tagasi tulles ĂĽtles, et talle tegelikult meeldib, kui päevad on hommikust õhtuni tihedalt sisustatud ja planeeritud (nagu kooliajal või teise vanaema juures olles) ning enam niisama pikalt puhkamine isegi ei meeldi.

Meil olid siin vaheldumisi vihmased ning päikeselised ilmad. Pakkusin Ivankale, et ta võiks teise vanaema juurde minna, et ka vaheldust saada, ent ta eelistas koju jääda. Käisime jalutamas, riisusime aias lehti, ma lõikasin põõsastel oksi ning planeerisin aeda. Piparmündid istutasin juba maha, maasikapeenar vajab tegemist. Sellised igapäevased asjad. Õhtul aga vaatasime multikaid ja Ivanka kolis oma magamise ümber minu tuppa ja tuli minu kaissu.

Ivanka on hakanud rohkem rääkima, selle ĂĽle on mul hea meel. Mõne aasta eest veel kartsin, et ta ei pruugi ĂĽldse rääkima hakata, aga nĂĽĂĽd “lobiseme” juba palju. Ta oskab lugeda ja enamasti saab loetust ka aru, aga vestlusega on olnud probleeme. NĂĽĂĽd tuli minu juurde ja ĂĽtles: “Emme sĂĽnnitas Ivanka 2008.aastal”, “2009.aastal oli Ivanka 1-aastane”, ning siis ĂĽtles: “2030 aastal sĂĽnnitab Ivanka Louvise ja Alexi”. Mul tõusid pisarad silma, sest järgides tema arengut olen elanud läbi peas igasuguseid stsenaariume – kõiki peale selle, et ta kunagi sĂĽnnitab. Tal on diagnoositud autism (paberite järgi sĂĽgav puue), ent ta on  oma spektrihäire skaala kirjelduste järgi erinenud väga paljudes asjades teistest autistidest. Tal ei ole näiteks sundtegevusi, tal ei ole olnud unehäireid, ta ei karda erinevaid materjale ega eelista ega vali värve või riideid, tal ei ole ka vägivaldsust. Samuti ta ei vaja ilmtingimata ĂĽksindust, ta tahab vägagi teiste lastega koos olla, ent ta ei oska kaasa mängida neid mänge, mida teised tihti mängivad.

https://www.instagram.com/p/BQTX4_sjrUk/?taken-by=ivanka.shoshana

Kui ta noorem oli, siis mulle tundus, et tal puudub empaatiavõime, ent mida aeg edasi, seda rohkem on näha, et enam see nii ei ole. Lasteaialapse iga oli kõige raskem – siis ta väljendas kõike läbi karjumise, veel nooremana tegi seda viskudes põrandale. Kõik see on tänaseks minevik – ma saan temaga rahulikult poes käia, linnas käia, asju ajada – ta kuulab sõna ning käitub korralikult. Vanaema (minu ema) oli nii julge, et vedas teda juba lasteaialapsest saadik erinevatele ĂĽritustele (teatrisse, kontserditele) – enamasti lõppes see kĂĽll poole ĂĽrituse pealt äratulekuga, aga lapse silmaringi arendas kindlasti. Mina nii suuri samme astuda ei suutnud. Minu piiriks oli see, kui tulin poest röökiv laps sĂĽles ja käru/ostukott poodi maha jäetud. Seda juhtus iga nädal! Aga ma ei tahtnud nii ka, et laps istub ainult kodus. Käisin temaga poes nii, et ostsin ĂĽhe asja korraga, sest järjekorras ta oodata ei tahtnud. Mulle öeldi regulaarselt, et mul on halvasti kasvatatud laps. Täna võin temaga poes veeta tunde, ta on sellest välja kasvanud. Samuti on ta õppinud tänu regulaarsele logopeedil käimisele tähti tundma, kirjutama, lugema ning see on avanud talle läbi interneti uue maailma. Ta veedab palju aega arvutis ning ma ei keela seda, sest seal ta õpib palju. Ta on iseseisvalt õppinud selgeks kõik maailma riigid, lipud ja pealinnad, ta googeldab palju ning kasutab google translate´i. Ta saab aru nii eesti kui inglise keelsest tekstist, sest millegipärast köidavad teda inglise keelsed videod. Ta valdab arvutit väga heal tasemel. Ja nĂĽĂĽd on tulnud ometi ka jutt!! Ta on hakanud nukudega mängides rääkima ning vastab suurepäraselt kĂĽsimustele ja kĂĽsib ise erinevaid kĂĽsimusi.

Ta ei ole kindlasti rumal, aga ta võib käituda teinekord nii, mis enamus inimestele tundub ĂĽllatav – enamjaolt väljendub see selles, et ta võib teha asju, mida “ĂĽhiskonna normid” ette ei näe ega õigeks ei pea. Ăśhiskonnanormid on paika seatud keskmise inimese järgi, aga keskmine ta pole. Kes meist ĂĽldse on? Igal ĂĽhel on meil midagi, mis on “normist väljas”. Mind on Ivanka õpetanud rohkem kui ĂĽkski kool – ta on mul nii palju silmi avanud ning väärtushinnanguid ĂĽmber korraldanud, et olen talle tänulik. Ta on siin, et anda õppetund ja aidata spirituaalselt end ĂĽmbritsevatel  inimestel kasvada – ta on uuest maailmast, sealt, kuhu poole terve ĂĽhiskond suundumas on ent mis täna on meile veel arusaamatu. Ma usun, et ta on targem, kui me kõik arvame. Igal juhul elan täna päev korraga – siiani on tulnud ainult ĂĽllatused  – positiivsed ĂĽllatused. Väga paljud asjad, mida ma olen arvanud, et ei juhtu mitte kunagi, on juba juhtunud. Ta on vaid 9-aastane. Kõik on võimalik. Autistliku lapsega tuleb elada päev korraga ning ei tohi kaotada lootust – kasvab laps, areneb arstiteadus ning kunagi ei tea, mis plaan KĂ•IGE KĂ•RGEMAL meile veel varuks on!

Tänast blogipostitust las jääda illustreerima need fotod – kas pole mitte imeilusad pilved? Nagu muinasjutust!



 

Helena-Reet: NordenBladet ja OHMYGOSSIP-lehed ei ole ega saa kunagi olema odavaks sillaks turundajate ja influencerite vahel. KUI PALJU MAKSAB korralik turundus?

NordenBladet  – See, kes otsib odavat turundust, teeb juba enne turundama hakkamist väga suure taktikalise vea. Odavat turundust pole olemas kui soovite reaalselt oma reklaamitavale tootele häid tulemusi, kasvavaid käibenäitajaid ning edu. On olemas head ja soodsamad lahendused, ent mitte kunagi pole see odav. Odavad asjad on ja jäävad odavaks (loe: kĂĽmnendajärguliseks ja mahajäetuks) ning kui lähete nö “odavat rada”, on ka teie toode ja teenus odav ning juba enne reklaamimist hukule määratud. Teie toode-teenus on kas nii hea, et ei vaja ĂĽldse reklaami või siis vajab professionaalset ja sihtgrupile suunatud reklaami, mis maksab.

Hakkame pihta päris algusest. Blogija/veebileht, kes pakub teile võileiva hinna eest teenuseid ei vii teid edule. Miks ei vii? Arvate, et SEO parandamiseks on link igas suvalises blogis teile plussiks. Kui nii arvate, siis registreerige endale mõnes odavas Ameerika veebimajutuses sadu domeene, tehke copy-paste lehti ja levitage oma linke. Odav – jah, mõttekas – ei. Sama mõttetu on enda reklaam isegi väikese raha eest mõnes suvalises blogis. Maailma valitsevad tippdomeenid, kellel on reaalsed järgijad ning suure Skandinaavia meediagrupi ning kahe väga suure, kĂĽmneid aastaid turul olnud ja mõjuvõimsa blogikeskkonna juhina võin teile kinnitada, et niipea see ka ei muutu. Kui vahepeal oli meediaväljaannetel tunne, et blogijad võivad nende võilevalt vorsti viia, siis täna on see möödanik – tugevamad blogijad on kasvatanud oma blogidest meediaettevõtted ja äriĂĽhingud (nagu näiteks Chiara Ferragni, Kenza Zouiten, TherĂ©se Lindgren, Isabella Löwengrip, Perez Hilton jpt), ent enamus lihtblogijaid, kel võib olla on ka mitmeid kĂĽmneid tuhandeid lugejaid, suurte meediate kannale ega isegi varjule ei astu.

Annan palju loenguid ning intervjuusid sotsiaalmeedia ning meedia alal. Esimene kĂĽsimus, mida minult alati kĂĽsitakse, on “kuidas ma olen saanud endale nii palju lugejaid ja sotsiaalmeedia järgijaid?”. Teine levinud kĂĽsimus on see, et “kas ma olen järgijad ostnud või mis ma järgijate ostmisest arvan?”. Kolmas kõige levinum kĂĽsimus on see, et “kuidas olen teinud OHMYGOSSIP-ist ka rõivabrändi ning lisaks veebidele suutnud seda turundada ka Ameerikas ja Brasiilias?”.

Olen nendele kĂĽsimustele nii palju vastanud, aga kordame selguse mõttes ĂĽle. Kui te soovite, et teie toodet/teenust ostetakse, et teie kaup läheb kaubaks ja toob teile sisse, siis nr.1 huvitab teid ainult kindel sihtgrupp ning orgaanilne ehk reaalne järgija. Number kellegi Facebooki/Twitteri/Instagrami konto taga on väärt ainult siis, kui need järgijad on päris – mitte robotid, ega libakontod – vaid reaalsed inimesed. Seega igasugune järgijate ostmine on absurd, täiesti mõttetu. Samuti on rumal arvata, et need, kellel on palju reaalseid järgijaid, hakkavad teile heast peast tasuta/poolmuidu reklaami tegema. Neid, kel reaalne järgijanumber, nagu näiteks NordenBladet´il ja OHMYGOSSIP – lehtedel, on suur, need ei mĂĽĂĽ teile ei bännerreklaami ega reklaamartiklit olematu või poolmuidu summa eest. Mis summa on see, millest Skandinaavias/Põhjamaades reklaamartiklite hinnad algavad? Numbrid on erinevatel meediaväljaannetel erinevad, aga reklaamartiklite hinnad Rootsis/Norras/Taanis algavad umbes 2500 EUR per lugu ja Soomes/Eestis 1500-2000 EUR per lugu.  See on põhi, lae hinnad pole määratletud, sest iga firma teab ise kui kõrgeks ta ennast hindab ja kui kõrgelt lennata soovib (kui palju soovib reklaampilte, reklaamlinke, kajastust sotsiaalmeedias jne). Meie pakume tavaliselt kompleksset diili, meil ilmuvad enamus artiklid automaatselt neljas keeles (vahel viies), ning soodsaimad hinnad algavad 100 000 SEK´ist ehk siis umbes 9600 eurost.

Järgijaid saada ja lugejanumbreid kasvatada ei ole kerge – see on aastatepikkuse  töö tulemus. Tõsised ettevõtjad teavad seda ning on nõus kvaliteetste lugejanumbrite eest ka maksma. Minu sõnum siinkohal on järgmine – kui soovite tõesti reaaalset tulemust, käige ausat rada. Järgijad  ei kuku taevast ning kui soovite endale reklaami, siis see ei kuku ka taevast – selle eest, et keegi teine teie äri poputaks ja promoks, tuleb ausat hinda maksta. Kui keegi lubab seda teile poolmuidu, siis ta petab teid. Igal asjal on oma hind ning alla omahinna te väärt asja ei saa.

Varsti on aeg taotleda maksusoodustusi – pane tähele neid kolme asja

NordenBladet — Tähtsamad palgasaajaid puudutavad maksusoodustused Soomes on komandeeringukulu-, kodumajapidamise- ja tulu teenimiseks tehtud kulutuste arvestamine. Missugused kulud lähevad arvesse? See on aktuaalne küsimus, kuna maksudeklaratsiooni viimane tagastamise päev on lähedal.

Möödunud, 2017. aasta kohta eeltäidetud deklaratsioonid on inimestele aprillikuu jooksul posti teel A4 suurusega ümbrikutes kodudesse laiali saadetud.

Deklaratsiooni viimane tagastuse tähtaeg on sel aastal 8. või 15. mai. Täpse kuupäeva saab igaüks oma maksuteatisest järgi vaadata.

Maksuamet arvestab juba ise suure hulga soodustusi, mistõttu neid pole vaja eraldi kirja panna. Mõned soodustused tuleb aga endal meeles pidada ja osata neid taotleda.

Tähtsamad palgasaajaid puudutavad maksusoodustused on komandeeringukulu-, kodumajapidamise- ja tulu teenimiseks tehtud kulutuste arvestamine. 2016. aastal taotles nende põhjal soodustusi kokku 1,5 miljonit palgasaajat.

1. Igapäevase elukoha ja töökoha vahelise transpordiga seotud kulutused saab tuludest maha arvata kõige soodsama transpordivahendi tariifi alusel, mis tähendab põhiliselt ühistransporti.

Kodu- ja töökoha vahelise transpordi kogukulu maksimaalne määr on 7000 eurot ja omavastutus 750 eurot. Maksimummääras saab soodustust siis, kui töölesõidu kulu on 7750 eurot.

Pea meeles: kui oled olnud aasta jooksl töötu, siis vähendatakase omavastutust 70 euro võrra iga kuu kohta. Omavastutus on sel juhul vähemalt 140 eurot.

2. Remontisid kodu või parandasid suvila sauna? Siis võid saada kodumajapidamisega seotud tööde eest soodustust määras kuni 2400 eurot. Soodustuse omavastutus on 100 eurot.

Kodumajapidamise soodustust saab taotleda ka näiteks kodu koristamise või lastehoiu eest.

3. Iga palgasaaja saab automaatselt 750 eurot soodustust tulu teenimisega seotud kulutuste eest. Kui tulu teenimisega seotud kulud on suuremad, tuleb need endal deklaratsioonile märkida.

Tulu teenimisega seotud kulud puudutavad palgatööga seotud kulusid. Sellised kulud on näiteks kodukontor, oma töövahendid, erialane kirjandus ja veebiühendus.

Kuidas soodustust taotleda? Maksuamet soovitab sisestada andmed veebi kaudu. See teenus nõuab netipanga koodide olemasolu.

Tšekke ja muid kulutõendeid pole vaja deklaratsioonile lisada, need tuleb endal alles hoida. Maksuamet nõuab vajadusel nende ettenäitamist.

Kliima soojenemine lihtsustab ligipääsu Arktika rikkalikele maavaradele

NordenBladet — Globaalne kliima soojenemine lühendab Põhja-Jäämeres uute mereteede avanemisel transpordiaega Aasiast Euroopasse ning lihtsustab ligipääsu sellistele Arktika rikkalikele maavaradele nagu maagaas ja nafta ning erinevad mineraalressursid.

Homme, 28. märtsil kohtuvad Eesti Teaduste Akadeemias teadlased, kelle kireks on polaaruuringud ning polaaruuringute mõju majandusele, poliitikale ning teadusele.

Avaliku seminari teemaks on väikeriikide roll ja võimalused osaleda polaaruuringutes.

Ăśritust korraldavad Tallinna TehnikaĂĽlikooli ja Horisont2020 projekti EU-PolarNeti teadlased.

TTÜ geoloogia instituudi teadlase Rein Vaikmäe kinnitusel on polaaruuringud äärmiselt olulised, kuna kliima soojenemine on mõjutamas drastilisemalt just polaaralasid, sealseid ökosüsteeme ning ka inimtegevust.

Vaikmäe sõnul väheneb suvine merejää Arktikas lähema 30-40 aasta jooksul rohkem kui 40%, mille tõttu avanevad uued laevateed, muutuvad kättesaadavaks uued kalapüügipiirkonnad ning lihtsustub ligipääs sealsetele rikkalikele maavaradele. „Ka Soome huvi Helsingi-Tallinn tunneli ja Rail Balticu vastu on suuresti seotud põhja meretee potentsiaaliga. Just see on põhjus, miks on viimastel aastatel märgatavalt tõusnud riikide majanduslik ja poliitiline huvi Arktika-uuringute vastu,“ lisas Vaikmäe.

Polaaralade jääkilpidesse on sadade tuhandete aastate jooksul salvestunud kliima-ja keskkonnamuutuste informatsiooni ning selle dešifreerimise tulemustest on saanud üks olulisim uus polaarvaldkonna teadusharu.

Jääpuursüdamike teadus on viimastel aastakümnetel andnud vastuseid mitmetele olulistele küsimustele. Näiteks ei ole viimase 700 000 aasta jooksul kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris olnud kunagi nii kõrge kui tänapäeval, mis veenvalt  kinnitab inimtegevuse mõju globaalsele kliima soojenemisele

TTÜ ja EU-PolarNeti polaaruuringute sümpoosionil 28. märtsil vahetavad teadlased mõtteid Euroopa Liidu ning ka Eesti prioriteetide üle polaaruuringute alal. Näiteks Andres Tarand ja Maarja Kruusmaa tehnikaülikoolist arutlevad väikeriikide rolli ja võimaluste üle polaaruuringutes osaleda.

Sümpoosionile on oodatud on kõik polaarteemade huvilised, töökeeleks on inglise keel.

 

Allikas: Eesti TeadusinfosĂĽsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome ettevõtja Ville Högman toob Vene hõljukid Tallinna ja Helsingi vahelisele liinile juba tuleval aastal

NordenBladet — Soome ettevõtja Ville Högman loodab tuua Vene päritolu vee kohal liikuvad hõljukid Tallinna ja Helsingi vahelisele liinile juba paari aasta jooksul. Kui testid õnnestuvad, siis võivad Sea Wolf Expressi hõljukid jõuda liinile juba 2019. aasta suvel. Soome liiklusohutusamet Trafi ei näe põhjust selliste laevade liikumise takistamiseks, vahendab Iltalehti.

Hanko mehel Ville Högmanil tekkis hõljukite liinile toomise mõte pärast seda, kui tööreisid olid veninud pikale, seda nii laeva kui lennukiga. Lennureis, kui sinna sisse arvestada sõit lennujaama ja turvakontrollid ei ole lühem kui paari-kolme tunnine laevareis.

Sea Wolf Expressi eesmärk on katta vahemaa Helsingi ja Tallinna vahel poole tunniga  kiirusega paarsada kilomeetrit tunnis. Tegemist on lennuki ja laeva hübriidiga. Aluse tiivad on teistsugused kui lennukil. Alus õhku ei tõuse, aga tiivad loovad õhkpadja. Seetõttu on selline alus eriti efektiivne võrreldes tavalise laeva või lennukiga.

Hõljuk liigub 1-5 meetri kõrgusel veepinna kohal. Suurema lainetuse puhul jäetakse reisid ära. Soome lahel on väga harva üle 5 meetriseid laineid. Alus suudab liikuda ka üle 4 meetriste lainete korral. Tuul pole samuti probleem. Hõljuki kiirus on ligi 200 km/h.

Uus ettevõte sihib Copterline’ist tühjaks jäänud turgu. Copterline vedas inimesi kopteritega. 2005. aastal aga oli ühe kopteriga õnnetus ja see kukkus vette ning kõik pardal olnud 14 inimest hukkusid.

Sea Wolf Express on mõeldud eelkõige neile, kel on äri või muul eesmärgil vaja saada teisele poole lahte võimalikult ruttu. See pole mõeldud neile, kes tahavad tuua Eestist kaasa võimalikult palju alkoholi. Vodkaturistid pole sihtgrupp, aga kui soovi on, siis neile ära ei öelda.

Hind saab olema kallim kui laeval, aga odavam kui lennukil. Hind võib olla 100 euro ringis ühe suuna eest, edasi-tagasi reisi puhul saab soodustust.

Suurtel laevadel on oma turg. Hõljukiga ei saa näiteks sõidutada autosid ja suuremat pagasit. Hõljukisse mahub mugavalt istuma 12 inimest.

Högmani sõnul võivad hõljukid jõuda liinile 2019. aasta suvel, aga tõenäolisem on 2020. aasta.

Viivitus on põhjustatud sellest, et ettevõte pole olnud rahul aluse aerodünaamiliste omadustega. Sõidu ajal on kõik ok, aga õhku tõusmine ja laskumine on olnud ebamugavad. Firma tahab, et kogu sõit oleks reisijale mugav.

Ligi miljon eurot maksvad alused valmistatakse Venemaal Nižni Novgorodis. Selline hõljuk on Venemaal leiutatud 1950ndatel aastatel. Venemaal tuntakse seda ekranoplaani nime all. Valmistajafirma RDC Aqualines soovib nüüd nõuka-aegse tehnoloogia äris ära kasutada.

Sea Wolf Express on sõlminud lepingu 15 aluse peale, mis toimetatakse kohale järk-järgult. Firmal on paanis ka muid liine peale Helsingi ja Tallinna. Kuigi ettevõte on registreeritud Eestis, hakkavad laevad seilama tõenäoliselt Soome lipu all.

Soome liiklusturvalisusamet ei näe takistusi selliste hõljukite kasutusele võtmiseks, vajalikud load tuleb veel hankida Eesti poolelt.