Neljapäev, november 6, 2025

Monthly Archives: aprill 2018

Süüriast Soome elama tulnud mees: See pole meie sõda

NordenBladet — Süüriast Soome koos perega elama asunud mees räägib, et praegu käiv sõda pole süürlaste sõda, vaid suurte, see on USA ja Venemaa omavaheline mõõduvõtmine. Süürlane ei kiida heaks ei USA raketirünnakuid ega Venemaa osalemist, kuna need seavad ohtu kohalike inimeste heaolu.

Helsingis Mellunkyläs kloos naise ja lapsega elav Tameem Rajab räägib, et õnneks on ta pere Soomes turvatud ja neil on hea olla, vahendab Helsingin Sanomat.

Pere elab Helsingis kahetoalises korteris juba aasta aega ja nüüd õpitakse soome keelt, et Soomes hakkama saada. Tööl süürlased veel ei käi, kuna tööd on raske leida, aga plaan on avada Süüria restoran.

Soomes kodus jälgivad nad hoolega Süürias toimuvat ning pereisa pole rahul sellega, et suured riigid on teinud tema kodumaast omale mänguväljaku. „See pole meie sõda, see on mäng USA ja Venemaa vahel,” räägib Rajab, „Me ei usu enam poliitilisi lubadusi, kuna kõigil on olnud võimalik toetada süürlasi juba varem anda.”

Rajab märgib, et lahendus oleks see, kui kõik välised mõjutajad lahkuks Süüriast. Tal on lootus kunagi kodumaale naasta, aga praegu tähendaks see üsna kindlat surma.

Suurriikide ping-pong Süürias jätkub: Putin hoiatas kaose eest, kui Lääs veel ründab

NordenBladet — Venemaa president Vladimir Putin hoiatas kaose eest, kui Lääs peaks veel Süüriat ründama. USA saadik ÜRO juures Nikki Haley aga ütles, et USA ei vii oma vägesid Süüriast välja enne, kui eesmärgid on saavutatud.

Putin hoiatas kaose eest rahvusvahelistes suhetes, kui jätkuvad ÜRO põhikirja rikkuvad sammud Lääne poolt. Putin lisas, et USA, Briti ja Prantsuse rünnak oli vastuolus rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirjaga.

USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa korraldasid laupäeval raketirünnaku Süüria objektidele, kuna USA-l oli tõendeid, et Süüria valitsus on vastutav keemiarünnaku eest, mille tulemusel hukkus üle 40 inimese.

Soomes on lastega pered hätta jäänud, mistõttu kaalutakse lapsetoetuse hüppelist tõusu

NordenBladet — Võrreldes 1990ndate aastatega on Soomes lapsetoetused praeguses vääringus kolmandiku võrra madalamad. See on viinud lastega pered väga raskesse olukorda, mistõttu kaalutakse Soomes lapsetoetuste hüppelist tõusu.

Mannerheimi lastekaitseliidu (MLL) arvutuste kohaselt on lapsetoetused praegu oma väärtuselt 30 protsendi võrra madalamad kui 1994. aastal. Lapsetoetusi vähendati 2015. ja 2017. aastal, ent lapsetoetuse ostujõudu pole korrigeeritud lähtuvalt hinnatõusust. Eriti oluline on parandada üksikvanemate olukorda.

Soome lastekaitsevolinik Tuomas Kurttila on samuti nõudnud valitsuselt kohest reageerimist seoses lastega perede vaesusega.

MLLi hinnangul on lastega perede olukord seoses toetuste kärpimisega halvenenud eriti pärast 2015. aastat ja lastega perede vaesus on tõusuteel.

Aastal 2016 oli 10 protsenti ehk ligi 100 000 last statistikaameti andmetel väikse sissetulekuga peredes. Väike sissetulek tähendab seda, et ei jätku piisavalt raha toidu, liikumise ja huvialade jaoks. Tarbijamentaliteet on viinud selleni, et juba lapsed võrdlevad, kellel on paremad rõivad, asjad ja mängud kui teisel või mida tehakse puhkuste ajal. Väiksema sissetulekuga lapsed jäävad sageli kõrvale ning neid hakatakse kiusama. Üks näide – kui lapsel pole telefoni, millega saab mängida teatud mänge, siis jääb ta kohe kõrvale.

Samuti on elus suur tähtsus huvialadel. Kui lapsel pole võimalik tegeleda huvialadega, siis ei jää laps kõrvale ainult neist harrastustest, vaid üldse sotsiaalsest suhtlusest.

Soomes on nüüd võetud eesmärgiks tagada kõigile lastele võrdsed võimalused. Soomes ollakse arvamisel, et heaoluühiskond saab alguse lapsepõlvest, mistõttu on tähtis, et kõik lapsed saaksid võrdselt hea stardipositsiooni. Lastega perede vaesus on aga kõige ohtlikum vaesuse vorm.

Soomes on viimastel aastatel tehtud selliseid kärpeid, mis on kahjustanud laste olukorda. Nii näiteks pole lasteaiarühmade suurendamisel arvestatud selle kahjulikku mõju lastele. Samuti tuleks rohkem mõelda, kuidas teatud muutused mõjutavad väikse sissetulekuga perede olukorda.

Mannerheimi lastekaitseliidu eesmärk on, et Soomest saaks 2024. aastaks maailma kõige lapsesõbralikum ühiskond, kus laste huvid on esikohal ja lapased ning noored saavad hästi hakkama.

President Kaljulaid: teadusel ei ole rahvust, aga seda olulisem on teha teadust eesti keeles

NordenBladet — President Kersti Kaljulaid ütles 6. aprillil Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu preemiaid kätte andes, et ehkki tänapäeval võimaldab tehnoloogia teha eesti teadust ka välismaal, siis on seda olulisem, et teaduse kõrvalt oleks noortel ja võimekatel teadlastel jaksu ka õppetööle pühenduda ja arendada eestikeelset teadusterminoloogiat.

Noore teadlase preemia pälvis andmeteadlane Leopold Parts ja noore IT-teadlase preemia Tartu Ülikooli keeletehnoloogia õppetooli juhataja Mark Fišel. „Mul on hea meel, kui teadust tehakse. Ja eriti, kui taotlusi on oluliselt rohkem kui kahe preemia jagu. See näitab, et eesti teadus elab hästi,” ütles president Kaljulaid.

Andmeteadlane Leopold Parts ütles preemiat vastu võttes, et võimalus teha head teadust on privileeg, kui on olemas võimekad kaastöölised, lahked juhendajad ja vahendid. „Privileegiga kaasneb ka vastutus mitte ainult teadust teha, vaid ka midagi ära teha, millest ühiskonnal kasu on,” ütles Parts.

Noore teadlase preemia laureaat andmeteadlane Leopold Parts töötab korraga nii Suurbritannias kui Eestis. Ta juhib teadusrühma Wellcome Sanger Instituudis Suurbritannias ja teeb katseid maailma suurimas genoomikeskuses ning arendab samal ajal vanemteadurina andmeteaduse suunda Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis. Ta soovib oma uurimistööga saada aru, miks ikkagi on lapsed oma vanematele nii sarnased – pikkuselt, kaalult, iseloomult, aga ka raskete päritavate haiguste riskilt. Selleks kasutab Leopold Parts andmeteadust bioloogias, et matemaatilise täpsuse ja statistilise kindlusega kirjeldada rakkude talitust nii tervetes kui haigetes organismides. Praegu uurib tema juhitud teadusrühm Suurbritannias vähirakkude nõrku kohti ja seda, miks muutuvad bakterid antibiootikumidele resistentseteks. Tartus tegeleb ta sügavate neurovõrkude abil mikroskoobi piltide analüüsiga.

Noore IT-teadlase preemia saanud Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia õppetooli juhataja Mark Fišel on masinõppe ning tehisintellekti alaste meetodite juurutaja ja arendaja. Koos oma tudengitega on Mark Fišel loonud masintõlkeprogrammi Neurotõlge, mis kasutab tõlke võimalikult hea kvaliteedi tagamiseks tehisnärvipõhist lähenemist. Tema uurimisrühm tegeleb loomuliku keele masinõppega ning üritab muuta selle õpetamist veelgi automaatsemaks sel teel, et see õpiks tavateksti põhjal ning ei vajaks lisainfot ega lingvistilisi ressursse, mille loomine nõuab palju inimtööd.

Mõlemad välja antud preemiad on 5000 eurot. Noore teadlase preemiat rahastab Väino Kaldoja ja noore IT-teadlase preemiat Skype Eesti.

 

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Valimisperiood koondatakse tulevikus ühte nädalasse

NordenBladet — Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas valimisseaduste muudatusettepanekut, millega valimisperiood lüheneb alates 2021. aastast ühe nädala pikkuseks. Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda saaks kava kohaselt hääletada esmaspäevast neljapäevani, elektrooniliselt esmaspäevast laupäevani ja kodus hääletamise aeg pikeneb reedest pühapäevani.

Lisaks tahetakse muudatusega kasutusele võtta elektrooniline valijate nimekiri, mis laiendab valija hääletamisvõimalusi. Kuna valija andmed on olemas elektrooniliselt, mitte paberkandjal, saab valija edaspidi hääletada elukohast sõltumatult kõigis oma ringkonna valimisjaoskondades.

Põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants selgitas, et kehtiva seaduse kohaselt kestab hääletusperiood ühe nädala neljapäevast teise nädala pühapäevani. Selle sees on kolmepäevane auk enne valimispäeva, et väljaspool kodust valimisringkonda antud paberhääled kohale jõuaksid. Edaspidi sellise augu vajadus puudub, sest elektroonilise nimekirja puhul saab ümbrikuhääled arvesse võtta kohe valimisjaoskonnas. „Inimene ei ole niivõrd sunnismaine, sest ta ei pea enam minema konkreetsesse raamatukokku või rahvamajja, vaid saab hääletada kõigis oma valimisringkonna jaoskondades,“ sõnas Pomerants.

Komisjoni liikme Hanno Pevkuri sõnul ei ole opositsioon e-hääletuse lühendamisega nõus. “E-hääletuse lühendamine on risti vastupidine sõnum, mida peaksime tegelikult Riigikogust andma,” ütles Pevkur. Samuti on tema sõnul arusaamatu, miks koalitsioon soovib pikendada kodus hääletamise aega, kui seda võimalust kasutavad valijad üha vähem.

Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on planeeritud jõustuma 2021. aasta 1. jaanuaril.

Eelnõu (400 SE) algatasid möödunud aasta märtsis Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonid.

 

Allikas: Eesti Riigikogu