Neljapäev, november 6, 2025

Monthly Archives: aprill 2018

Aleks Lepajõe (uue nimega Aleksander Pertel) avalikustas, kuhu sai Tillanderi juveeliärist varastatud saak

NordenBladet — Eesti päritolu kummipaadipõgenik Aleks Lepajõe sai Soomes tuntuks kui Tillanderi juveelipoe röövija ja nüüd avalikustas ta lõpuks, kuhu sai röövitud kraam.

Aleks Lepajõe kirjutab Eestis ilmunud raamatu Röövlinnud teises osas, et koos nõukogude Eestist põgenenud kamraadi Raivo Roosnaga röövisid nad 1985. aasta aprillis Tillanderi juveeliäri ja said saagiks 1,4 miljoni marga (praeguses vääringus ligi 240 000 euro) eest ehteid ja kelli.

Äärmiselt ohtlikeks peetud eestlased saadi kätte kolme päeva pärast Helsingist, aga varastatud kraam oli kadunud, vahendab Iltalehti.

Varem pole Lepajõe varastatud asjade saatusest rääkinud, aga nüüd ta teeb seda ja üsna ootamatul moel. Nimelt selgub, et ta peitis koos Roosnaga asjad sama maja pööningule, kust nad kätte saadi. Nad isegi ei peitnud seda, vaid tahtsid sellest lahti saada.

Lepajõe väitel jäi saak pööningule ja keegi ei osanud seda sealt otsida. Lõpuks võttis selle sealt ära ühe Soome vabakutselise ajakirjaniku vend.

Lepajõe oli kohtunud ajakirjanikuga vanglas ja ajakirjanik sai temalt teada asjade asukoha. Pärast seda saatis ajakirjanik oma venna asju ära tooma.

Ajakirjanik oli lõpuks asjad endale saanud, aga ei suutnud neid müüa. Selle asemel vahetas ta asjad kahe võistlushobuse vastu, kes aga raha sisse ei toonud.

Lepajõe ja Roosna ei saanud asjadest Lepajõe väitel midagi.

Lepajõe nimetab ajakirjanikku raamatus patukotiks ja ta olevat juba kaks aastat surnud. Raamatus kirjutab Lepajõe, et pole soovinud kraamist osa saada, vaid on tahtnud oma eluga edasi minna.

Lepajõe on 57-aastane ja kannab nüüd nime Aleksander Pertel. Raivo Roosna on 54-aastane kannab nüüd nime Daniel Ladion. Mõlemad tegutsevad ettevõtjatena.

 

Venemaa-ekspert Markku Kangaspuro hoiatab: olukord on väga plahvatusohtlik

NordenBladet — Soome Vene ekspert, Aleksandri instituudi juhataja Markku Kangaspuro peab praegust olukorda rahvusvaheliselt väga plahvatusohtlikuks ning USA ja Venemaa omavaheline sõjaline konflikt võib olla väga lähedal.

Donald Trump ütles eile varahommikul Soome aja järgi, et rünnaku sihtmärke oli kolm: keemiliste ja bioloogiliste relvade uurimisasutus Damaskuses ja kaks keemiarelvade ladu Homsi ligidal.

Süüria televisiooni andmetel tulistati alla 12 raketti ja kannatada sai ainult uurimisasutus Damaskuses. Süüria valitsuse andmetel tulistati kokku 110 raketti.

Pärast rünnakut on suur küsimus, kuidas reageerib sellele Venemaa. Vene välisminister Sergei Lavrov hoiatas võimalike rünnaku tagajärgede eest juba reedel ja ütles, et see võib kaasa tuua järjekordse põgenike laine Euroopasse.

Soome Aleksandri instituudi juht Markku Kangaspuro ütles, et ilmselt pidas Lavrov silmas seda, et kui Liibüas tõugati võmult Muammar Gaddafi, siis tuli võimule Isis ja äärmusislamistid ning kogu senine kord kukkus kokku. Liibüast hakkas pärast seda Euroopasse voolama pagulasi, tekkis pagulaste laine, mis kestab tänaseni, vahendab Iltalehti.

Venemaa loogika on selline, et kui nüüd Süürias kukutada Bashar al-Assad, siis juhtub sama Süürias ning sealt saab alguse uus põgenike laine.

Washington Posti kirjasaatja Moskvas Anton Troianovski aga loeb Putini läkituse ridade vahelt välja, et rünnak polnud piisavalt suur selleks, et Venemaa vastaks omapoolsete sõjaliste meetmetega. See oli suur kergendus neile, kes juba kartsid kolmanda maailmasõja puhkemist.

Kangaspuro väitel aga on Venemaa ja USA väga lähedal Süürias olukorrale, kus nad on vastamisi. Nüüd on küsimus, kuidas reageerib Venemaa, et säilitada oma mainet. Kangaspuro nimetab olukorda Venemaa vaatevinklist vaadatuna katastroofi lähedaseks.

Venemaa on arvatavalt hirmul, et liitlased võivad tahta Süürias maale tulla ja see muudab Venemaa olukorra ebakindlaks. Ilma venelasteta poleks al-Assad suutnud Isist alistada, aga nüüd võivad olla venelased hirmul, et kõik saavutatu võib kaduda.

Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni väitel kasutati Süüria keemiarünnakutes vähemasti kloori ja et seda tegi president al-Assad. Briti välisminister Theresa May ütles, et keemiarelva kasutamist ei saa lubada.

Venemaa on lükanud ümber väited võimaliku keemiarelva kasutamise kohta Süüria valitsuse poolt.

Kangaspuro sõnul oleks pidanud laskma Süüriasse kohale läinud keemiarelva ekspertidel oma töö lõpetada. Tema väitel oleks pidanud raketirünnakutele eelnema mingid kindlad tõendid. Lääneriikide rahvusvaheliste põhimõtetega vastuollu minevasse rünnakusse tuleb seetõttu suhtuda väga kriitiliselt.

Kangaspuro väitel ei saa siin rääkida ka mingitest Euroopa Liidu riikide ühistest väärtustest ja välispoliitikast, kuigi Prantsusmaa on Euroopa Liidu liige. Pigem on tegemist USA eraviisilise initsiatiiviga nagu olid Iraagi sõda ja osaliselt ka Gaddafi kukutamine Liibüas. Euroopa Liit on jäetud siin otsustamisest kõrvale ja Soomel pole samuti mingit sõnaõigust. Maailmas ülemvõimu pärast võitlemisel pole väikeriikidel võimalust kaasa rääkida.

Soome asjatundja: Rahvusvaheliste pingete olukorras otsib raha turvalist sadamat

NordenBladet — Süüria rünnakute ja rahvusvaheliste pingete olukorras otsib raha turvalist sadamat, ütles Soome Nordea panga peaökonomist Aki Kangasharju. „Süüria rünnakud ja president Trumpi ähvardused mõjutavad turge. See peegeldub rubla kursis ja ka Rootsi kroon võib nõrgeneda,” ütles Kangasharju Kauppalehtile. „Tavaliselt põgeneb raha sellistes olukordades turvasadamatesse ja dollar tugevneb. Samal ajal intressid langevad.”

Kangasharju lisab, et turud on juba toimuvaga arvestanud, kuna Trump hoiatas rünnakute eest ette oma Twitteri-kontol.

USA börside juhtivad indeksifutuurid pole toimuvale eriti reageerinud.

Soomlased on mures, sest USA rünnaku tagajärjel võivad mürgid Süürias laiali levida

NordenBladet — USA andis teada, et pommitas Süüria pealinnas Damaskuses asuvat tehast kus töötati välja, valmistati ja hoiti keemiarelvi. Soomes ollakse nüüd mures, sest pommitamise tagajärjel võivad mürgid laiali levida.

Kui Damaskuses pommitatud keemiatehases valmistati ja ladustati keemiarelva, nagu USA ja liitlased väitsid, siis lendasid mürgid pommitamise tagajärjel laiali. See tähendab Soome professori Paula Vannineni väitel, et see Damaskuse osa on pikaks ajaks mürkidega reostatud, vahendab Helsingin Sanomat.

Lisaks muule valmistati Damaskuse keemiatehases väidetavalt sariini, mis on väga tugevatoimeline närvimürk. Kuigi sariini hoitakse vedelal kujul ja sellisena see ei lendu, võis plahvatus tehases mürgid laiali paisata.

Seni pole veel teada, kas ja mida neil rünnatud objektidel üldse oli ja kas seal võis olla sariini, nagu väitsid USA ja liitlased. Keemiarelvade keelustamise lepingu instituudi Verifin juht, professor Paula Vanninen ütles, et isegi kui seal ei olnud sariini, võis seal olla sariini valmistamiseks kasutatavaid aineid, mis on samuti väga ohtlikud. Sariini valmistamiseks kasutatav isopropanool pole keskkonnale ohtlik, aga ülejäänud ained seda on.

Keemiatehase territoorium on Vannineni väitel väga ohtlik ja inimesi ei tohiks sinna lähedale lasta. Territoorium tuleks enne korralikult töödelda vastavate ainetega, ent ka need võivad olla keskkonnale ohtlikud. Teine võimalus on kogu kupatus betooniga üle valada.

Vanninen ütles, et sõjaolukorras võimalike keskkonnariskide peale ei mõelda, aga see piirkond võib olla plahvatuse tagajärjel aastateks reostatud.

Soome analüüs: USA-l ja liitlastel puudub Süüria osas selge plaan

NordenBladet — USA saadab Süüria teemal väga segaseid sõnumeid. President Donald Trump kord lubab väed välja tõmmata, siis räägib sõjategevuse jätkumisest. Laupäevast rünnakut nimetas Trump „täielikuks õnnestumiseks” ja „täidetud ülesandeks”. Ent keegi ei tea, kuidas olukord Süürias pärast laupäevaseid rünnakuid laheneb ja kuidas on võimalik vältida uut humanitaarkatastroofi.

USA liitlased Euroopas Suurbritannia ja Prantsusmaa on Süüria edasise arengu osas veidi eri meelt. Prantsusmaal vaadatakse tulevikku ja planeeritakse juba järgmisi samme, Suurbritannia jaoks oli aga tegemist pigem ühekordse juhtumiga.

Prantsuse president Emmanuel Macron oli juba enne Mirage ja Rafale hävitajate naasmist küsinud, mis edasi saab ja nõudnud vastuseid oma nõunikelt. Macron nimelt muretseb uue humanitaarkatastroofi puhkemise pärast Süürias, kus olukord on niigi pingeline ja valitsuse positsioon püsib juuksekarva otsas. Pole teada, kuidas on võimalik taastada kontakt Venemaa ja Iraaniga.

Prantsusmaa jaoks pole Süüria mingi ühepäeva-asi. Nimelt plaanis Prantsusmaa rünnata Süüriat juba 2013. aastal pärast keemiarelva kasutamist, aga siis hääletas Briti parlament rünnakute vastu ja USA toonane president Barack Obama hüppas viimasel hetkel alt ära. Nüüd õnnestus Prantsusmaal liitlased appi saada, aga Élysée palees ollakse juba mures, et USA huvi Süüria vastu raugeb.