Neljapäev, november 6, 2025

Monthly Archives: aprill 2018

Soome teedele tulevad mopoautode asemel traktorautod

NordenBladet — Soomes tahetakse järgmisest aastast lubada teedele noorte hulgas populaarsete mopoautode asemel turvalisemad traktorautod, mida juba kasutatakse Rootsis.

Mopo- ehk motoautod on väiksed ja kerged, aga liikluses äärmiselt ohtlikud. Rootsis on kasutusele võetud turvalisem lahendus: kiiruspiiranguga sõiduautod, mida kutsutakse traktorautodeks. Nüüd tahab Soome liiklusturvalisusamet Trafi järgmisest aastast lubada traktorautod Soome teedele. See tähendab, et mopoautode omanikel pole oma sõiduriistu enam kellelegi edasi müüa.

Soome noored kurdavad, et maksid kasutatud mopoauto eest 5000 eurot, aga nüüd pole seda enam kellelegi edasi müüa.

Mopoautode müük on Soomes kukkunud peaaegu nulli. Põhjuseks on vähene turvalisus ja varuosade kallidus. Prognoositakse, et traktorautode tulekuga kaovad mopoautod üldse ära.

Varem olid mopoautod üsna populaarsed. Kogu Soomes on mopoautode hulk viimase 10 aastaga viiekordistunud. Kokku on mopoautosid Soomes 8000 ringis. Linnadest on kõige rohkem mopoautosid Poris, järgnevad Tampere, Turku ja Seinäjoki.

Mopoauto on Soomes olnud lahendus noortele alates 15. eluaastast. Päris autot tohib juhtida alates 18. eluaastast.

Trafi andmetel saab mopoautodega juhtunud õnnetustes igal aastal vigastada 80-100 inimest. Traktorautode puhul oodatakse vigastatute arvu langust.

Traktorauto on tavaline sõiduauto, mis on ümber ehitatud nii, et sellel on kiiruspiiraja. Traktorauto sõidukiklass on T1. Auto ümberehitus traktorautoks maksab 700 euro ringis.

Praegu mõeldakse Soomes, kas kiiruspiirang peaks traktorautodel olema 40 või 60 km/h. Prognoositakse, et Soome teedele tuleb kokku kuni 41 000 traktorautot.

Digitaalse isikutunnistuse kehtivusaeg pikeneb kolmelt aastalt viiele

NordenBladet — Riigikogu võttis tänasel istungil 80 poolthäälega vastu seaduse, millega kehtestatakse digitaalse isikutunnistuse kehtivusajaks kolme aasta asemel viis aastat. Enne selle aasta 1. maid välja antud digitaalse isikutunnistuse kehtivust saab kauguuendamise teel pikendada kahe aasta võrra alates 1. novembrist.

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse (569 SE) eesmärk on muuta digitaalse isikutunnistuse kasutamine ja taotlemine senisest mugavamaks ja ühtlustada isikut tõendavate dokumentide kehtivusaegu. Seadus jõustub 1. mail.Digitaalne isikutunnistus ehk Digi-ID on ID-kaardiga analoogiline kiipkaart, millega saab elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja anda digitaalset allkirja.

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Kaitseliit jaguneb neljaks maakaitseringkonnaks

NordenBladet — Riigikogu võttis 77 poolthäälega vastu Kaitseliidu seaduse ja tulumaksu seaduse muutmise seaduse, millega riigikaitsekomisjoni ettepanekut arvesse võttes moodustatakse alates 2019. aastast neli maakaitseringkonda.

Teise lugemise ajal viidi riigikaitsekomisjoni ettepanekul eelnõusse sisse muudatusi, millest enamik on seotud Kaitseliidu uue vahejuhtimistasandi, maakaitseringkondade loomisega.

Riigikaitsekomisjoni ettepaneku tulemusel moodustatakse neli maakaitseringkonda, mis koordineerivad ja toetavad malevate tegevust. Malevad jäävad tegelema liikmeskonnaga ja kuni kompanii tasemel sõjaväelise väljaõppe ja ettevalmistusega. Seni Kaitseliidu ülema vahetus alluvuses olnud malevate pealikud hakkavad alluma tegevväelastest maakaitseringkonna pealikele. Loodavate maakaitseringkondade põhiülesanded on korraldada Kaitseliidu üksuste väljaõppe planeerimist, ettevalmistust ja varustamist.

Kaitseliidu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadusega (593 SE) viiakse sisse muudatused, mis puudutavad muu hulgas liikmeks astumise lihtsustamist, Kaitseliidu liikmete üle arvestuse pidamist, tervisekontrolli, noortejuhtide sotsiaalsete tagatiste laiendamist ja esmaabi osutamist Kaitseliidus.

Kaitseliidu noorteorganisatsiooni liikmeks astumisel vabastatakse poisid ja tüdrukud tervisekontrollist. Samuti ei pea edaspidi Kaitseliiduga liitumisel tervisekontrolli kordama inimesed, kellel on kehtiv relvaluba või kellele on tehtud tervisekontroll tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku või abipolitseinikuna ja kellel on seetõttu õigus kanda sõjaväe- või tulirelva.

Kaitseliidu liikmete üle hakatakse arvestust pidama andmekogus, mis liidestub X-teega ja saab andmeid riiklikest registritest. See parandab kogutavate andmete kvaliteeti. Kehtiva õiguse järgi peetakse liikmete arvestust Kaitseliidu ülema asutatud asutuse andmekogus, mille andmevahetus riiklike registritega on piiratud ja toimub üksikpäringute kaudu. Seaduses sätestatakse ka Kaitseliidu liikme kohustus teavitada organisatsiooni oma terviseseisundi halvenemisest, kui see ei pruugi enam vastata ettenähtud nõuetele.

Samuti nähakse ette täiendavad sotsiaalsed tagatised. Ravikulude hüvitamisele on õigus ka Kaitseliidu liikmel, kes on saanud vigastada teenistuskohustuse täitmisel, kaasatuna Kaitseliidu koosseisus päästesündmuse või hädaolukorra lahendamisse, politseitegevusse, riigikaitseobjekti vastase ründe või riigipiiri ebaseadusliku ületamise tõkestamisse. Kehtiva õiguse kohaselt kaetakse ravikulud vaid Kaitseliidu tegevliikmel, kes on saanud vigastada sõjaväelise väljaõppe ajal.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Nüüd saad kontrollida, kas sinu ja sõprade andmed on Facebookis lekkinud

NordenBladet — Facebook on varem lubanud kasutajaid informeerida, kas nende või sõprade andmed on lekkinud firmale Cambridge Analytica. Nüüd saabki igaüks ise kontrollida järgneva lingi kaudu, kas tema andmed on lekkinud.

Lingile klikkides antakse teada, kas sina või su sõbrad on teinud testi This is your digital life, mille kaudu andmed lekkisid.

Kokku on lekkinud ligi 87 miljoni kasutaja andmeid, neist enamus USA-s.

Soome saadab välja 25 aastat riigis elanud ja 20 korda vangis istunud somaallase

NordenBladet — Soome võimud olid lõpuks sunnitud välja saatma somaallase, kes oli 25 Soomes elatud aasta jooksul 20 korda vangis istunud. Viimase vanglasoleku ajal märgati mehe juures ühtlasi islamistlikku radikaliseerumist. Pärast väljasaatmise otsust on meest hoitud Lappeenrantas Joutseno väljasaatmiskeskuses. Mees pandi keskusesse, kuna kardetakse, et ta hakkab end muidu varjama, vahendab Yle.

Kokku on mees pannud 25 aasta jooksul toime 39 kuritegu. Aastatel 2000-2016 istus mees vangis 20 korda. Lisaks on mees võetud eri põhjustel vahi alla 140 korral.

Põhiliselt on mees vangis istunud röövimiste pärast. Viimane kahe aasta ja viie kuu pikkune vangistus lõppes möödunud aasta novembris ja pärast seda pandi mees väljasaatmiskeskusse.

Somaallase väljasaatmine ootab veel Somaalia võimude heakskiitu. Mees saadetakse välja kohe, kui heakskiit on saadud.

Viimasel ajal on Soome ja Somaalia suhted paranenud. Varem oleks väljasaatmine Somaaliasse olnud väga keeruline. Kui Somaaliast heakskiitu ei saada, jääb somaallane Soome.

Somaallane kolis Soome 1993. aastal oma pere juurde. Mehel on korter Espoos ja kaks alaealist last. Paljud tema sugulased elavad samuti Soomes. Samas aga tahetakse teda ikkagi tema kuritegeliku mineviku pärast Soomest välja saata.

Soomes on väga harvad juhud, kui pikka aega Soomes elanud välismaalased välja saadetakse. Möödunud aastal saadeti Soomest välja 905 isikut, kellest 20 protsendil oli põhjuseks kuritegevus. Väljasaadetutest väga vähesed on elanud Soomes pikka aega. Tavaliselt on väljasaatmise põhjuseks vägivalla või seksuaalsusega seotud kuriteod. Paljud väljasaatmised on seotud Soomes peresidemete katkemise või töökoha kaotusega, mille tõttu pole põhjust pikendada elamisluba.