NordenBladet — Soome kodanik taotles Soomest varjupaika ja tal õnnestus saada 5000 eurot vastuvõturaha. Nüüd kahtlustatakse inimest kuriteos. Üle 20 aasta Soome kodanik olnud Iraagi päritolu mees taotles 2016. aastal Soomes varjupaika. Meest kahtlustatakse nüüd pettuses, edastas Soome piirivalve.
Piirivalve andmetel sai mees Soome kodanikuks 1993. aasta detsembris. Enne seda oli mees mitu aastat Soomes elanud. Piirivalve info kohaselt on mees Soomes elanud kokku ligi 30 aastat.
Varjupaika taotles mees Kotkas 2016. aasta juulikuus. Siis rääkis mees, et saabus Soome Türgi ja Venemaa kaudu Iraagist. Mees varjas oma tegelikku isikut ja Soome kodakondsust. Piirivalve andmetel esitas mees võltsitud dokumendid.
Mees sai aasta ja viie kuu jooksul kokku üle 5200 euro vastuvõturaha. Kui asi välja tuli, rääkis mees, et tegi seda majanduslikel põhjustel.
NordenBladet — Helsingi politsei korraldab täna, 18. aprillil kell 6 algava ööpäevaringse kiirusemõõtmise maratoni.
Mõõtmismaratoni ajal on tänaval eriti palju politseipatrulle ja automaatvalveseadmed on kasutusel, edastas politsei.
Politsei info kohaselt mõõdetakse põhiliselt kiirust, aga silma hoitakse peal ka muudel asjadel. Politsei hoiatab, et kuigi ilm on juba suvine, tuleb sõidukiirus hoida mõõdukas ja lubatud piirides.
Mõõtmismaraton on osa Euroopa liikluspolitsei TISPOLi ettevõtmisest Operation Speed. Selles osaleb üle 20 Euroopa maa.
NordenBladet — Majanduskomisjoni eestvedamisel toimub täna ühes keskkonnakomisjoni, riigikaitsekomisjoni ja maaelukomisjoniga avalik istung. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajate, akadeemikute ja Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) ekspertidega koos arutatakse energiavarustuse teemal.
Majanduskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ütles, et energia varustuskindluse suurendamine on üks prioriteete nii Euroopa Liidu kui ka Eesti jaoks, kuivõrd see on palju enam kui majandusjulgeolek. „Meie peamised eesmärgid on kiirem liitumine Euroopa energiavõrgustikuga ehk sünkroniseerimine, samuti taastuvenergia osakaalu järkjärguline suurendamine, et vähendada veelgi sõltuvust importenergiast,“ lausus Kivimägi. Ta lisas, et üheks suuremaks väljakutseks on Narva Elektrijaamade vanade blokkide tööea ammendumine ja sellega kaasnev energiatootmise oluline vähenemine.
Istungile on kutsutud JRC energiaturvalisuse osakonna juht Marcelo Masera ning energia turvalisuse, varustuse ja turundusega tegeleva üksuse esindajad Arturs Purvins ja Nicola Zaccarelli. Masera tutvustab avaliku arvamuse uuringut energiajulgeolekust EL riikides, Purvins kõneleb Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimisest Euroopaga ja Zaccarelli gaasituru toimimise riskianalüüsist ja sammudest varustuskindluse suurendamiseks.
Eesti energiasüsteemi sünkroniseerimise perspektiivide ning Eesti gaasituru tulevikuvajaduste teemal on kavas ka arutelud, mida alustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman.
Istung on seotud JRC sarjaga „Science Meets Parliaments“, mille eesmärk on suurendada kontakte rahvusparlamentide saadikute ja teadlaste vahel.
Istung toimub Riigikogu konverentsisaalis täna algusega kell 14 ja ülekannet sellest saab jälgida Riigikogu kodulehel.
Samal teemal toimub täna kell 10 Teaduste Akadeemias eesti- ja ingliskeelne konverents, millest on samuti veebiülekanne.
NordenBladet — Ajaloolise aprillipleenumi 30. aastapäeva tähistamiseks täna Riigikogu saalis toimunud arutelupäeval kõnelesid sõnavõtjad riigist kui kunstiteosest.
Arutelupäeva avanud Riigikogu esimees Eiki Nestor avaldas heameelt, et Eesti rahvas ei pidanud kinni ühest oma kunagisest lubadusest ja ei hakanud sööma kartulikoori. „Kuna inimesed keeldusid kartulikoori söömast, siis ongi see vabadus olnud Eestile edukas,“ ütles Nestor oma tervituskõnes. Nestori sõnul on täna toimuvad vaidlused Rail Balticu, metsade raiemahu, maksude ja kõige muu üle, normaalne osa vabadusest.
Professor Marju Lauristini sõnul ei ole veel aeg olla väsinud oma riiki pidevalt üles ehitada. „Meie riik ei ole veel siiski valmis,“ ütles Lauristin ja lisas, et kunagised riigi ülesehitajad võivad riigi kerge südamega üle anda noortele, kes tööd jätkavad.
Helilooja ja dirigent Rasmus Puur ütles riigist rääkides, et väikesel riigil on lihtsam olla kunstiteos kui suurel. Puuri sõnul eeldab riik nagu ka muusika, kunst ja loodus taastootmist.
Arutelupäeva noorim esineja, 17-aastane löökpillimängija Tanel-Eiko Novikov ütles lõpusõnades, et kui me kuulame üksteist, õpime üksteise vigadest ja õpime üksteist austama, siis on meie riigi tulevik heades kätes.
Eesti Kultuuri Koja korraldatud arutelupäeval „Riik kui kunstiteos“ mõtisklesid Eesti tuleviku üle veel Riigikogu liikmed Toomas Jürgenstein ja Peeter Ernits, Veiko Spolitis Läti parlamendist, Enn Põldroos, Heinz Valk, Ignar Fjuk, Ike Volkov, Mark Soosaar, Ene Ergma, Helle Tiikmaa, Ilmar Raag, Jaan Elken, Maarja Kruusmaa, Mati Hint, Pille Lill, Siiri Sisask, Seppo Zetterberg, Toomas Kiho jt.
NordenBladet — Enne kui satelliit orbiidil tööd alustab, tuleb maal peensusteni läbi mõelda kõik, mis teadlaste ja inseneride käeulatust väljas võib juhtuda. Tartu observatooriumi osalusega uues projektis „HYPERNETS“ luuakse optilise kaugseire satelliitidele maapealse tugimõõtmise instrument. Tugimõõtmisseadmetest moodustatakse ülemaailmne ühtse andmetöötluse ja -haldusega võrgustik.
„Optilise satelliitkaugseire kaks suurt probleemi seisnevad selles, et satelliitsensorit saab optikalaboris kalibreerida ainult enne orbiidile saatmist ning maapealseid objekte mõõdetakse läbi segava atmosfääri – kes on reisilennuki aknast välja vaadanud või kasvõi üle suure põllu sinakat metsa näinud, peaks probleemist aru saama,“ selgitas Tartu observatooriumi kaugseire osakonna vanemteadur Joel Kuusk.
Seetõttu ongi satelliitkaugseire puhul vaja maapealseid tugimõõtmisi, millega satelliidiandmeid võrrelda. Sel viisil saab kontrollida atmosfäärikorrektsiooni kvaliteeti ja jälgida satelliitsensori kalibratsiooni võimalikku muutust aja jooksul. Erinevalt satelliitsensorist saab maapealset tugimõõtmisaparatuuri laboris perioodiliselt kalibreerida.
Projekti käigus loodavat uut tüüpi autonoomset spektromeetrit testitakse kõige äärmuslikemas maapealsetes tingimustes: Antarktikas, Namibi kõrbes, Argentiina vihmametsas, Põhjamerel ja muidugi ka meie koduse Järvselja keskkonnaobservatooriumi testaladel. Seda on vaja, et kindlustada keerulise optika ja mehaanika ning neid töös hoidva tarkvara tõrgeteta töö.
„Seda tüüpi autonoomsed seadmed on nagu väikesed nutikad robotid, kes peavad igas olukorras iseseisvalt hakkama saama ja edastama teadlastele nii mõõteandmed kui ka info oma seiskorra kohta,“ ütles Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna vaneminsener Viljo Allik, kes kuulub ka EstCube’i juhendajate hulka. Allik konsulteerib „HYPERNETSi“ projekti partnereid elektroonika, tarkvara ja elektromagnetilist ühildumist puudutavate katsetuste osas.
Observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja Riho Vendt märkis, et observatooriumi roll on projektis kriitilise tähtsusega. Observatooriumi optilise radiomeetria laboris on juba aastaid põhjalikult uuritud kaugseireaparatuuri eri parameetreid ja kalibreerimisvõimalusi nii Euroopa Kosmoseagentuuri tellimusel kui ka Euroopa Liidu koostööprojektide raames. Seetõttu on observatooriumil suur kogemus nii instrumentide ehitamise kui ka võimalike mõõtevigade, neid põhjustavate tegurite ja korrektsioonialgoritmide osas. „See annab võimaluse soodsamaid komponente kasutades maksimaalselt hea tulemus saada ja sel viisil taskukohase hinna eest kvaliteetseid andmeid pakkuda,“ sõnas Vendt.
„HYPERNETSi“ projekti koordineerib Belgia Kuninglik Loodusteaduste Instituut. Projektipartnerid on kokku kuuest riigist: peale Eesti veel Prantsusmaalt, Argentiinast, Itaaliast, Saksamaalt ja Ühendkuningriigist.
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Horisont 2020 teadus- ja innovatsiooniprogrammist grandilepingu nr 775983 raames.
Lisainfo: projekti koduleht (http://www.hypernets.eu/)
