Laupäev, juuli 12, 2025

Monthly Archives: oktoober 2017

Soome firma uus autovaha pĂĽsib peal 6 aastat

NordenBladet — Soome firma Korrek uus imevaha püsib autol peal kuni kuus aastat. Korreki info kohaselt kaob peale vahatamist vajadus uue töötlemise järele 2-6 aastaks ja samal ajal väheneb oluliselt ka auto pesemise vajadus. Esialgu tegelevad sellise vahatamisega ainult profid, vahendab Kauppalehti.

Lisaks kerele töödeldakse revolutsioonilise ainega ka auto aknad ning kummi- ja plastikosad, pärast mida muutuvad nad mustust hülgavaks ning saavad uv-kaitse. Kasutatud auto töötlemine võtab aega umbes tööpäeva ja seejärel kuivab pind veel umbes 12 tundi.

Uus aine jätab auto pinnale õhukese klaasja kile ja hoiab ära edasise pinna kahjustumise. Pärast töötlemist on pind 2-3 korda tugevam kui autolakk ning pinnal on värvi tugevdav peegelefekt.

Praegu koolitab Korrek Soomes välja umbes 50 vahatajat. Järgmisel aastal hakatakse toodet müüma välismaale ja esimeses järjekorras on Hispaania, Saksamaa ja Rootsi.

Hispaania on firma jaoks huvitav turg uv-kaitse katsetamise tõttu. Saksamaa on omakorda autotootmise kuningas ning Rootsi on huvitav seetõttu, et sealsed keskkonnanõuded on karmimad kui Soomes. Seetõttu ei tohi Rootsis autot koduhoovis pesta ja autopesulatel ning vahatajatel on rohkem tööd.

Viie aasta jooksul peaks ka Soomes autode pesu ning pinnatöötlus minema üle töökodadesse. Võimalik on ka see, et Korrekil on tulevikus oma pesulakett. Firma uus tehnoloogia suudab võistelda ükskõik kellega ning lisaks Euroopale vaatab Korrek oma toodetega maailma vallutamise poole. Nii näiteks on eesmärgiks jõuda USA-sse ja Venemaale.

Õhukese kile tehnoloogia (Thin Film Coating, TFC) leiutaja on Soome keemik Lauri Ylikorpi, kes varem on mõelnud välja katteid ookeanilaevadele ja värvipindadele. Läinud aastavahetusel müüs Ylikorpi pere ettevõte TFC-tehnoloogia edasi Berneri gruppi kuuluvale Korrekile ja Korrek müüb seda nüüd edasi. Esimesed TFC-kemikaalid ja tooted valmisid Soomes Heinävesi tehases juba tänavu kevadel ja tehas on valmis tootmist laiendama.

Korreki tootegrupi juht Tomi Laitila ütles, et Korreki tehas on Põhjamaades kõige moodsam. Ettevõttes tehakse kohapeal kõik ise ning toodete ja purkide-pudelitega ollakse võimelised rahuldama Euroopa turu vajadused. Tehase võimsus on kümneid tuhandeid pudeleid kuus ning praegust tootemahtu saab vajadusel kolmekordistada.

Lähiaastate eesmärk on Korrekil tõusta pinnakatete juhtivaks tootjaks Soomes ja olla kohal kõikjal Euroopas. See toob Lõuna-Savos asuvale Heinävesile juurde uusi töökohti.

Ettevõte tootele patenti ei taotle, kuna tooteid on nii keeruline valmistada, et keegi seda vaevalt suudab järgi teha. Teiselt poolt on patente raske taotleda ning keeruline nende järele valvata. Samamoodi tegutseb ilma patendita tuntud joogitootja Coca-Cola.

Soome toote eelisteks on kõrged keskkonnastandardid. Näiteks konkureerivad tooted Ceramic Pro ja Nanolex on väga hämara taustaga: keegi ei tea, kus neid toodetakse ja kus asuvad ettevõtete peakontorid. Võib arvata, et need tooted jõuavad Soome kusagilt Indoneesiast, Taimaalt, Lõuna-Koreast või mujalt Kaug-Idast.

Korrek on osa Berner Oy-st, mille tehased asuvad Soomes ning tütarettevõtted tegutsevad Rootsis ja Baltimaades. Berneri käive oli möödunud aastal 314,4 miljonit eurot ja ärikasum 16,3 miljonit eurot. Ettevõttes töötab 546 töötajat.

Heinävesi tehas valmistab ligi miljon toodet aastas. Pinnatöötluse valdkonnas tulevad tehasest näiteks Lasol-klaasipesuvedelikud, Korrek-vahad ning Herbina XZ šampoonid ja palsamid.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome kiirabitöötajad ja tuletõrjujad saavad suurenenud ohu tõttu kuulikindlad kiivrid ja vestid

NordenBladet — Soome siseministeerium on andnud korralduse varustada päästekeskuste töötajad kaitsevahenditega. Ühtlasi soovitatakse päästetöötajatel vabal ajal vältida vormirõivastuse kandmist. Käesoleva ja järgmise aasta jooksul varustatakse kõik kiirabi ja tuletõrje töötajad kuulikindlate kiivrite ja vestidega, vahendab Yle.

Põhjuseks on ametiisikute vastu suunatud vägivald ja vägivalla oht nii Soomes kui terves Euroopas. Tegutsema sunnib politsei koostatud ohuhinnang.

Päästetöötajad on juba varem puutunud kokku olukordadega, kus objektil tuleb tegeleda päästetöötajate vastu suunatud vägivallaga. Turus juhtunu on osa Euroopa uuest reaalsusest, millega peab arvestama.

Helsingi päästekeskuses Kallios on olnud kaitsevestid juba kasutusel ja neid on vaja läinud umbes korra nädalas. Nii näiteks läksid kiirabitöötajad patsiendi juurde ja neid rünnati noaga. Töötajatel õnnestus põgeneda kiirabiautosse ja sulgeda uksed.

Vormirõivaste kandmisest soovitatakse vabal ajal hoiduda, samuti ei soovitata vormirõivastega kasutada ühistransporti. Mujal Euroopas on politseitöötajad ja sõjaväelased langenud korduvalt rünnakute ohvriks just oma vormirõivaste tõttu.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Maaelukomisjon korraldas kohtumise Euroopa Toiduohutusameti juhtidega

NordenBladet — Riigikogu konverentsisaalis toimus eile, esmaspäeval, 2. oktoobril kell 14 kohtumine Euroopa Toiduohutusameti peadirektori Bernhard Urli ja teda saatva kõrgetasemelise delegatsiooniga.

Viimastel aastatel on Eestis teravalt päevakorras olnud mitmed toiduohutusega seotud teemad, nagu glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamine ja nende mõju toidule, GMOd, mesilaste tervis ning Sigade Aafrika katk.

Maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk märkis, et Eestis aktuaalsed toiduohutuse tagamise küsimused on kavas tõstatada eesseisval kohtumisel. Maaelukomisjonis on järjepidevalt tähelepanu keskmes toiduohutusega seotud teemad, et tarbijatele oleks tagatud tervislik toit.

Euroopa Toiduohutusameti langetatud otsused on sageli kutsunud esile laiaulatusliku diskussiooni, sest tihti ei olda piisavalt kursis kasutatud uuringute sisu ja nende aluseks olevad andmetega. Kohtumisel soovime saada teavet, kuidas sünnivad riskihinnangud toiduainetele,“ ütles Kokk.

„EFSA juhid eesotsas peadirektori Bernhard Urliga annavad poliitikutele ja huvigruppidele selgitusi ameti tegevuse põhimõtete, riskide hindamise protsessi ning kommunikatsiooni korralduse kohta.

EFSA peamiseks ülesandeks on anda sõltumatuid teadusuuringutel põhinevaid nõuandeid toiduga seotud riskide kohta. Need nõuanded on aluseks toiduohutuse valdkonna Euroopa õigusaktide, eeskirjade ja poliitika kujundamisel ning nende nõuannete eesmärk on aidata kaitsta tarbijaid toiduga seotud riskide eest.

Maaelukomisjoni kutsel osalevad kohtumisel EFSA tööga seotud ja sellest huvitatud isikud, organisatsioonide ja ühenduste esindajad. Nimetatud kohtumisel osalemine annab hea võimaluse otseallikast teada saada miks, kellele ja kuidas EFSA teaduslikke riskihinnanguid koostab, kuidas tagab nende sõltumatuse, teaduslikult kõrge taseme ja usaldusväärsuse.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Ahistaja jälitas naist Espoos ööbussi peal ja ründas maja koridoris

NordenBladet — Politsei otsib taga seksuaalset ahistajat, kes ründas laupäeva ja pühapäeva vahelisel ööl Espoos noort naist. Kahtlustuse kohaselt hakkas mees naist jälitama bussis nr 150N, järgnes naisele maja trepikotta ja ründas seal naist.

Politsei teatel toimus asi Espoonlahtis Ruorimiehenkatul trepikojas pühapäeval kell 03.45. Samas bussis oli olnud ligi 50-aastane mees, kel oli seljas valge jakk ja jalas tumedad teksad. Mees oli kiilas, tal oli habe ja kehaehituselt tugev. Mees järgnes naisele trepikotta ja ahistas naist seksuaalselt. Naine pääses põgenema.

Asja kohta midagi teadvaid või seda pealt näinud inimesi palutakse võtta ühendust politseiga telefonil +358 295 413 031 või e-posti aadressil vihjeet.espoo@poliisi.fi.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Koduabiline üritas 99-aastaselt Espoo naiselt välja petta 100 000 eurot

NordenBladet — Koduabiline, kes oli juba varem 99-aastase Espoo naise arvelt välja võtnud üle kümne tuhande euro, üritas võtta pangast välja veel 100 000 eurot. Pangakontori töötajad said asjale viimasel hetkel jaole.

Pettuses süüdi mõistetud 65-aastasele koduabilisele mõistis Espoo kohus tingimisi aastase vanglakaristuse. Ühtlasi mõistis kohus süüdlaselt välja pettuse teel saadud raha, vahendab Helsingin Sanomat.

Praegu on ohver juba üle 100-aastane. Teo toimepanemise hetkel oli ohver 99-aastane ja talle pakkus koduabilise teenust Lähimmäisapu ry kaudu tellitud koduabiline.

Ametlikult oleks koduabiline pidanud koristama ja käima poes.

Kuriteole saadi jälile, kui koduabiline läks 2015. aastal Helsingis Ålandsbankeni Bulevardi kontorisse ja esitas avalduse, mille kohaselt oleks ohvri pangaarve suletud ja sellel olnud raha üle 127 000 euro kantud koduabilise isiklikule arvele.

Panga töötajad polnud aga nõus sellist tehingut tegema ja koduabiline lahkus pangast tühjade kätega. Mõne aja pärast saabus ta uuesti pangakontorisse koos 99-aastase naisega. Nüüd esitas koduabiline avalduse, mille alusel oleks pandud kinni ohvri teine arve ja kantud seal olnud 100 000 eurot koduabilise arvele. Pangatöötajad hakkasid taas kahtlema ja tundsid huvi, kas 99-aastane naine tõesti soovib sellist ülekannet teha.

Panga töötajad polnud võimelised vanadaamiga rääkima, kuna kuuldeaparaat ei töötanud korralikult. Koduabiline oli aga olnud väga aktiivne ja ei põhjendanud ülekannet. Lõpuks keeldusid panga töötajad sellise tehingu tegemisest.

Pärast pangaskäiku määrati 99-aastase naise esindajaks tema sugulane. Siis tulid välja varasemad ülekanded, kolmel korral kokku summas 10 900 eurot. Koduabiline oli raha kandnud nii enda kui oma tütre arvele. Siis tehti politseile teade. Vanadaam rääkis hiljem, et oli oma allkirja andnud avaldustele, kus polnud märgitud summasid.

Süüdistuse kohaselt kasutas koduabiline ära vana naise abitut seisundit ja teenuse pakkumise käigus tekkinud usaldust. Vanainimesed nägemine ja kuulmine olid samuti väga kehvad.

Kohus jäi süüdistust uskuma, mõistes koduabilise süüdi pettuses ja pettuse katses. Otsus pole veel jõustunud ja seda on võimalik edasi kaevata.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT