NordenBladet — Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis kaitstud magistritöös uuris Käthlin Vahtel, millised on meeste kogemused perekeskse sünnitusabiga. Selgus, et sünnitusel osalemine võib mehe jaoks olla nii füüsiliselt kui vaimselt väga kurnav, kuid edasise pereelu ja suhte toimimiseks vajalik kogemus.
Juba ligi 40 aastat on räägitud perekesksest sünnitusest, sest sünnitustoas ei sünni mitte üksnes uus ilmakodanik, vaid sünnib perekond, kelle kõik liikmed vajavad olulise muutuse hetkel toetust. „Teadlased usuvad, et perekeskne sünnitusabi on pere kui terviku seisukohalt väga oluline, sest kui sünnitusel osalejad ei koge piisavalt toetust või mõnd pereliiget sootuks eiratakse, võib see viia lahkhelideni peresuhetes ja pere lagunemiseni. Ühtlasi usutakse, et kui mees osaleb sünnitusel, toimib perekond hiljem paremini,“ rääkis Vahtel, kes usub, et meeste osalemine sünnituses aitab peresuhteid tugevdada.
Uurimuses osalenud rääkisid, et nende nägemus perekesksest sünnitusest erines sageli ämmaemanda omast. „Mõned mehed kogesid ämmaemandate mõningast üleolevat suhtumist ja oleksid soovinud rohkem privaatsust kui neile pakuti. Nad tundsid ka, et oleksid sünnituse ajal tahtnud toimuva kohta saada rohkem infot, kuid informatsioon, mida personal andis, oli napp ja kohati arusaamatu, kuna meditsiinialased terminid ja personali kehv eesti keele oskus ei võimaldanud kõike öeldut mõista.“ Probleeme tekitas ka meditsiinitöötajate ja sünnitama tulnud perekondade endi umbkeelsus, kuna hooldustöötajatele jäid arusaamatuks pere soovid ja äsja lapsevanemaks saanud inimesed ei mõistnud ämmaemandate juhiseid ja soovitusi sünnitusjärgseks ajaks.
Tervishoiutöötaja julgustav hoiak innustab mehi sünnitusel tegutsema. „Mehed tunnistasid, et tundsid sünnituse käigus nii rahutust kui iiveldust, aga ka väsimust ja nälga. Neil oli raske pealt vaadata naise valusid ja samas kuulda teiste sünnitajate hääli. Sellises olukorras osutus suureks abiks just tervishoiutöötajate julgustav hoiak ja toetus kogu perele. Meeste jaoks oli väga tähtis, et nad saaksid sünnituse ajal pidada personaliga läbirääkimisi ja olla otsustesse kaasatud. Tunti, et kui tervishoiutöötajad julgustasid tulevasi isasid nii sünnituse ajal kui ka sünnituse järgselt hilisematel koduvisiitidel tegutsema, tekkis neil kindlustunne nii oma naise kui vastsündinuga toimetamisel,“ rõhutas Vahtel tervishoiutöötajate rolli meeste positiivsete sünnitusel osalemise kogemuste tekkimisel.
Uurimusse kaasati 12 meest, kes olid osalenud sünnitusel Lääne-Tallinna Keskhaiglas või Lõuna-Eesti haiglas. Uurimuse tulemused ei ole üldistatavad kõigile sünnitusel osalenud meestele, kuid annavad ülevaate LTKHs ja LEHs sünnitusel osalenud meeste kogemustest.
NordenBladet — Soomes tööl käiv eestlane tunneb end nädalalõpul koju naastes miljonärina. Nii käib Eestist Soomes tööl ligi 20 000 inimest. Iga nädal käib Tallinnast Lõuna-Soome Järvenpääle tööle ehitusmaaler Jan Kaljura. Ta on käinud nõnda Soomes tööl juba kümme aastat. Pere elab Tallinnas ja kodus käib mees nädalalõppudel, vahendab Yle.
Kaljura räägib, et teeb Soomes nädala või kaks tööd ning siis võib tunda end Eestis kui miljonär. Kui naaseb Soome, siis sööb kaks nädalat makarone ja rabab tööd teha.
Kaljura lisab, et see on öeldud naljaga pooleks, sest selline on ettekujutus neist eestlastest, kes Soomes tööl käivad. Soomes suhtutakse eestlastesse eelarvamusega, kuna leitakse, et nad võtavad ära soomlaste töö. Samas lisab Kaljura, et Soomes on nii palju teha, et pigem on tegijatest puudus.
Kodu on Kaljural kahes kohas. Nädala sees elab ta Helsingis Malminkartanos koos kahe teise eestlasega ja teeb tööd Soome maalrifirmas. Nädalalõpud veedab Tallinnas, kus elavad naine ja 9-aastased kaksikud poisid. Eesti ja Soome vahet käivad laevad on saanud tuttavaks. Laevareis on kiire ja Tallinna sadamast kestab kojusõit vaid 10 minutit.
Kaljura on tüüpiline eesti külalistöötaja: noor pereinimene, kes töötab ehituse alal. Lisaks käivad niimoodi pendeldades tööl arstid, koristajad ja teenindajad. Täpset arvu, kui palju niimoodi inimesi Eestist Soomes tööl käib ei osata öelda, aga neid arvatakse olevat 10-20 000 vahel. Pendeldajad elavad ametlikult Eestis, aga käivad tööl Soomes. Tegelikkuses on paljudel Soomes korter, kuna pidev edasi-tagasi sõit muutub tüütuks.
Eestist saadud andmete põhjal käib Soomes tööl ligi 15 000 inimest. Tartu ülikooli ja Ida-Soome ülikooli teadlase Keiu Telve arvates on see number pigem 20 000 ringis. Telve väitel on see number kasvanud pidevalt 2010-ndate aastate jooksul. Tänu sellisele pendeldamisele on kasvanud Helsingi sadamat läbivate reisijate arv.
Soome töö- ja majandusministeeriumi andmetel on aga Soomes tööl käivate eestlaste arv püsinud muutumatuna alates 2009. aastast. Ministeeriumi andmetel käib Eestist Soomes tööl ligi 10 000 inimest.
Statistikaameti andmetel elab Soomes püsivalt ligi 50 000 eestlast.
Valdavas osas on Soomes tööl käijad pärit Pärnumaalt. Põhjus on selles, et pärast 2008. aasta kriisi kadusid Eesti äärealadel paljud töökohad.
Soomes tööl käijate väitel pole nende jaoks vahet, kas minna tööle Tallinna või Soome. Kui töö on Helsingi lähedal, siis pole töölesõit oluliselt pikem. Tallinnas töötamiseks peaks nad hankima nagunii omale korteri, sest töölesõit oleks muidu iga päev käimiseks liiga pikk ja väsitav.
Põhiline põhjus, miks Eestist Soome tööle minnakse on raha. Palgad on Soomes Eesti omadest kõrgemad. Kuivõrd aga palgad Eestis tõusevad, siis tulevikus on Telve arvates Soomes tööl käijaid vähem.
Jan Kaljura samas tunnistab, et raha polnud peamine põhjus, miks ta Soome tööle läks, vaid hoopis seiklushimu. Nüüd on aga kahe maa vahel käimisest saanud kümne aasta jooksul elustiil.
Kaljura räägib, et tuli 19-aastaselt Soome ajutiselt. Ta oli noor ning noored tahavad seigelda, kui piirid on lahti. Aga raha polnud põhjus, sest Eestis tol ajal majandus kasvas ja oleks võinud samuti hästi teenida.
Telve on oma uurimuses välja toonud, et reisimise põhjused aja jooksul muutuvad. Algul võib olla motiiviks parem elatustase, aga siis hakatakse hindama Soome töökeskkonda ja ühiskonda. Soomes hakatakse tähele panema ja hindama väikseid asju nagu paremad töötingimused. Soomes on kindlad tööajad ja kindel puhkus, samuti õigus haigus- ja lapsepuhkusele.
Soomes tööl käivad eestlased aitavad kujundada Eesti ühiskonda. Nad toovad Soomest kaasa uusi teadmisi ja väärtushinnanguid. Nii näiteks on hakanud murenema Eesti vanad soorollid.
Seni oli Eesti peremudel küllalt arhailine, kus naine tegi kõik kodused tööd. Soomes tööl käivad mehed on hakanud rohkem pere-elus osalema. Tavaline on see, et nad töötavad kaks nädalat Soomes ja on siis nädala Eestis pere juures. Nad veedavad rohkem aega koos lastega ja panustavad rohkem suhetesse lastega, räägib Telve.
Kahe maa vahel käimisega on seotud oma probleemid. Eestist pärit töötajaid näiteks kasutatakse tihti ära mustal tööturul või mängitakse palgaga. Viimastel aastatel on hakatud Soomes rääkima Eestist pärit nn sotsiaalturismist.
Kaljura on samuti täheldanud negatiivset suhtumist eestlastesse. Tal endal pole probleeme olnud, aga mõne töötaja peale on vaadatud viltu, kui ta sõidab objektile Eesti numbrimärkidega autoga. Paljudel soomlastel on jäänud arvamus, et Soomes tööl käivad eestlased maksavad makse Eestis. Ja et nad käivad nädalalõppudel Eestis ning ostavad toidu ja muu vajaliku sealt. Soomlased arvavad, et kogu raha läheb Eestisse ja Soome ei jää midagi, aga see pole tõsi.
Tegelikkuses elavad Soomes tööl käivad eestlased omamoodi topeltelu: neil on autod nii Eestis kui Soomes, samuti korterid mõlemas riigis. Makse makstakse samuti nii Soomes kui Eestis. Soomes tehakse süüa ja Eestis süüakse koos perega. Kaljura arvates teeb see kokku kenakese summa.
Lõviosa eestlastest töötab Helsingis ja selle ümbruses Uusimaal. Osa aga sõidab kaugemale, isegi Lapimaale välja. Kaljura ise töötas varem samuti Jyväskyläs.
Kuigi eestlasi töötab Soomes tuhandeid ning nad on suurim välismaalt Soome tööle käiv rahvusrühm, siis ei paista nad Soomes eriti välja. Paljude jaoks on Soome vaid töökoht ning nad kaovadki töökohale ära. Nad käivad ainult kodust tööle ja töölt koju ning vaba aja veedavad Eestis. Seetõttu ei paista eestlased Soomes nii välja nagu paljud teised rahvusrühmad.
Kaljura jagab end siiani kahe maa vahel ja ei usu, et pere kunagi Soome elama kolib. Lapsed käivad koolis ja naisel on Tallinnas hea töökoht. Lihtne aga elu kahe maa vahel siiski ei ole, kuna naine kasvatab lapsi sisuliselt üksi. Samas tundub see lahendus praegu kõige parem.
Mees tunnistab, et oli 11 kuud Eestis tööl, aga Eesti töökultuur on sedavõrd erinev. Mitte igal pool, aga mõnes töökohas on nii, et osa palka makstakse kohe ja osa alles nädala pärast. Eestis tehakse palju musta tööd. Soomes aga kõik laabub, tõdeb Kaljura.
NordenBladet — Otsekohese ütlemise poolest tuntud Soome kala- ja loodusemees Pentti Linkola ütles intervjuus Helsingin Sanomatele, et Aafrika plahvatusliku rahvastikukasvu ärahoidmiseks tuleks piirid kinni panna, arenguabi lõpetada ning aafriklastel lasta surra.
Vahemerel hätta jäänud Aafrika pagulastel tuleb samuti lasta surra, ütles Linkola. Ta märkis, et pisar tuleb silma, kui mõelda, milline mõttetus on inimeste päästmine.
Linkola ütles sellega välja mõtte, mida osa soomlastest jagab, aga mida keegi ei söanda välja öelda. Paljudel ei lastagi selliseid mõtteid välja öelda, kuna selliseid vaateid peetakse natslikeks, aga 84-aastane Linkola on Soomes suur erand.
Loodusmehe sõnul on tal lapsepõlvest hea näide suur-kirjurähni näol. Lindude populatsioon kasvas plahvatuslikult, kuni tuli torm ja tuhanded rähnid hukkusid. Kõik rannad olid surnud linde täis. Hiljem on ta mõelnud, et see oli õige. Ellu jäänud rähnid olid elujõulised ja suutsid elu edasi kanda. Samamoodi pole julm aafriklaste hukkumine, kui inimese jaoks on oluline inimkonda maamunal säilitada.
Linkola tunnistab, et jagab selles osas Põlissoomlaste erakonna vaateid, mille järgi tuleks migrantide vastuvõtmine lõpetada. Linkola sõnul on tema vaated veel radikaalsemad kui Põlissoomlaste juhil Jussi Halla-Ahol.
Linkola sõnul on maailma kõige suurem probleem rahvastiku kiire juurdekasv ja seda tuleb hakata pidurdama. Praegu kasvab rahvastik kiirusega, mis on väljakannatamatu.
Rahvastiku kasvu piiramiseks tuleks hakata piirama sündivust. Selleks tuleb lõpetada eelkõige arenguabi Aafrikale, kus sündivus on kõige suurem. Tasuta võiks Linkola arvates jagada Aafrikas ainult kondoome.
Selleks, et Euroopat migrantide tulva eest kaitsta, tuleks piirid kinni panna. Vastasel korral ujutatakse Euroopa lihtsalt migrantidega üle. Lähima paarikümne aastaga kasvab Aafrika rahvaarv mitme miljardi võrra ja Euroopasse on oodata sadu miljoneid pagulasi.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Tehnoloogia areng hävitab Soome pensionisüsteemi, kuna tehnoloogia ja tehismõistuse tõttu kaovad paljud töökohad ja suureneb tööpuudus. Töökohtadest sõltub aga pensionide väljamaksmine.
Pensionisüsteemi ees seisvate probleemide eest hoiatavad Soome pensioniturvakeskus ja rahandusministeerium. Kui palgad ei tõuse ja suureneb tööpuudus, siis suureneb surve maksude tõstmiseks ja see omakorda piirab majanduskasvu võimalusi.
Tööpuudus tuleneb kaasajal tehnoloogia ja tehismõistuse arenemisest, mistõttu paljud töökohad on kadunud või kadumas. Julmalt väljendatuna võib tehnoloogia areng kukutada kokku pensionisüsteemi, sest pensionide maksmine sõltub töötavate inimeste arvust ja nende sissetulekust, vahendab Helsingin Sanomat.
Soomes on läbi mängitud stsenaarium, mis juhtub, kui majandus enam ei kasva ja pensionifondide tootlus hakkab langema. See toob kaasa maksutulu vähenemise, mille tõttu peaks pensionide väljamaksmiseks palgast võetavaid pensionimakseid suurendama 4 protsendipunkti võrra.
Teise stsenaariumi kohaselt kaoks Soomes tööpuudus, sellisel juhul võiks pensionimakseid hakata hoopis vähendama. Samuti tähendab tööpuuduse kaotamine pensionide tõusu.
Kolmanda stsenaariumi puhul suureneks ettevõtjate hulk. Selle stsenaariumi kohaselt pensionide osas võrreldes praegusega midagi ei muutuks.
Neljanda stsenaariumi kohaselt suureneks võrreldes praegusega veelgi inimeste varanduslik ebavõrdsus, aga ka see mingit mõju pensionidele ei avaldaks. Lihtsalt osa inimesi saab teistega võrreldes oluliselt suuremat pensioni.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Kantar Emori hiljutine ülikoolide maineuuring kinnitas, et Eesti mainekaim kõrgkool on jätkuvalt Tartu ülikool.
85% tänavu uuringus osalenud inimestest pidas Tartu ülikooli Eesti kõige mainekamaks ülikooliks, mis näitab, et TÜ maine on läbi aastate püsivalt kõrge ja järjepidevalt kasvanud. Lisaks nimetas koguni 90% 15-74 aastastest elanikest esimese meenuva kodumaise kõrgkoolina Tartu ülikooli. Kõrge mainetulemus ja spontaanne tuntus näitavad TÜ kõikumatut liidripositsiooni Eesti kõrgharidusmaastikul.
Tartu ülikool on enim hinnatud kõrgetasemelise hariduse poolest. Väga oluliseks pidasid küsitluses osalenud erinevate vanusegruppide esindajad jätkuvalt tööturul kõrgelt hinnatud TÜ lõpudiplomit ja ülikooli usaldusväärsust. Hea maine olulise alustalana on ära märgitud ka Tartu ülikooli edukad vilistlased, kelle tegevus praegustel ametialadel peegeldab Tartu ülikoolis omandatud teadmisi ja oskusi.
Õppesuundade pingerea tipus püsivad kindlalt arvutiteadused ja jätkuvat populaarsuse kasvu näitavad tehnikaalad. Viimasel viiel aastal esiviisikus olnud tervishoid/arstiteadus, õigusteadus ning ärindus, majandus hoiavad oma kõrget kohta ka tänavu.
„Mul on väga hea meel, et Tartu ülikool tegeleb aktiivselt moodsate tehnoloogiasuundadega nagu arvutiteadused ja informaatika, IT-õigus, ettevõtlus ja innovatsioon, geenitehnoloogia ja materjaliteadus, mida ka Eesti elanikud tervikuna tunnetavad kõige potentsiaalikamate õppesuundadena. Sellest, et TÜ neisse valdkondadesse üha enam panustab, annab tunnistust ka 2019. aasta sügisel valmiv majandusteaduskonna, arvutiteaduse instituudi ning matemaatika ja statistika instituudi uus ühine õppe- ja teadushoone Delta,“ rääkis Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma.
Tänased ja homsed ülikooli astujad näevad Tartu ülikooli kindla ja turvalise tulevikuvalikuna, mis lisaks kõrgetasemelisele haridusele pakub mitmekesist tudengielu, tudengivaimu ja ühtekuuluvustunnet.
Kantar Emori maineuuring on ülikoolide oodatuim uuring. Tänavu osales uuringus 1372 inimest vanuses 15-74 aastat.
