Pühapäev, juuli 13, 2025

Monthly Archives: august 2017

Tartu ülikooli rahvusvahelise suveülikooli programmid meelitavad Eestisse õppijaid pea 30 riigist

NordenBladet — Tartu ülikooli rahvusvahelise suveülikooli kaudu on alates 1998. aastast tutvustatud Eesti kõrgharidust ja teadust, sh Tartu ülikooli õppimisvõimalusi üle kogu maailma.

„Suveülikooli eesmärgiks käesoleval aastal on pakkuda rahvusvahelisele auditooriumile ainulaadseid Eestile, Läänemere regioonile keskendunud sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonna programme ning eesti keelt ja kultuuri tutvustavaid täienduskoolitusi. Sel aastal toimub kümme programmi, kus saab teadmisi omandada kultuurisemiootikast, Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest, Läänemere regiooni turvalisusest ning õppida eesti keelt,” tutvustab programmi rahvusvahelise suveülikooli peaspetsialist Laura Roop.

2017. aasta suveülikooli programmid toovad Eestisse erinevaid õppijaid Euroopast, Ameerikast ja Aasiast sh Lõuna-Koreast, Jordaaniast, Jaapanist, Ameerika Ühendriikidest, Venemaalt, Saksamaalt, Hiinast, Suurbritanniast, Soomest, Lätist jm. Õppetöö toimub Tartus, Tallinnas ja Pärnus, aga ka välismaal, sest koostööprogrammid väliskõrgkoolidega viivad osalejad Utrechti ja Riiga.

Tartu ülikooli rahvusvaheline suveülikool kestab juuli algusest augusti lõpuni. Hooaja avavad esmaspäeval, 3. juulil Läti ülikooliga koostöös korraldatav koolitus „Impeeriumi hukk“, mis tutvustab Ida-Euroopa riikide arenguid pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist ning traditsiooniline semiootika suvekool „Juri Lotman ja kultuurisemiootika“.

Suveülikooli programme, mis keskenduvad peamiselt Nõukogude Liidu pärandile ning selle väljakutsetele tänapäeva rahvusvaheliste suhete areenil, on võimalik omavahel sobitada. Õppijatel on võimalus valida suveülikooli kestust, asukohta ja teemasid. Kaugemalt tulijatele annab see aga erakordse võimaluse mitme nädala jooksul elada erinevates linnades ja riikides.

Eesti kõrgharidust aitavad teiste riikide tudengitele tutvustada välisministeeriumi ning SA Archimedes stipendiumid. Ministeeriumi arengukoostöö stipendiumiprogrammi raames saavad suveülikooli programmides võimaluse osaleda 19 üliõpilast Gruusiast, Ukrainast, Valgevenest ja Moldovast. SA Archimedes poolt koordineeritava „Riikliku välisriikide üliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude stipendiumide programmi“ raames toetatakse kuue üliõpilase õpinguid nii eesti keele kursustel kui kultuurisemiootika ja Euroopa Liidu – Venemaa suhete vallas.

Suvel toimuvad ĂĽlikoolis ka mitmed teised rahvusvahelised programmid, mida korraldavad ĂĽlikooli valdkonnad. Programmidega tutvumiseks kĂĽlastage rahvusvahelise suveĂĽlikooli kodulehekĂĽlge www.isu.ut.ee.

 

 

Allikas: Eesti TeadusinfosĂĽsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Luciferi soojus jõuab täna otsaga Soome

NordenBladet — Balkanil möllanud kuumalaine Luciferi soojus jõuab täna Soome, mil sooja tuleb 25 kraadi ringis.

Lõuna-Euroopa soojus jõuab lõpuks Soome, kuigi mitte täielikult. Juba täna on oodata kuni 24 kraadi sooja. Koos soojaga on oodata ka hoovihma, vahendab Ilta-Sanomat.

Lapimaal on sooja 20 kraadi ringis, sealgi on oodata äikest ja vihma.

Neljapäeval ja reedel on oodata samuti sooja kuni 24 kraadi. Nädalavahetusel aga soojalaine taandub ja järgmine nädal tuleb juba jahedam.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Tartu teadlased näitasid, et haiguste geneetilise riski hindamisel mängib olulist rolli inimese päritolu

NordenBladet — Tartu teadlased näitasid oma äsja ilmunud artiklis, et kui konkreetse inimese geneetilist päritolu arvesse mitte võtta, võib tema DNA põhjal saadud haiguse riski hinnang olla tegelikkusele vastupidine.

Paljude komplekshaiguste, näiteks südame isheemiatõve ja II tüüpi diabeedi puhul mõjutavad haiguse riski mitte üks või kaks, vaid tuhanded või lausa kümned tuhanded inimese pärilikkusaines ehk DNA-s leiduvad geenivariandid. Eraldi vaadatuna on neist igaühe mõju väike, kuid summeerituna märgatav.

Seetõttu on maailmas ja ka Eestis välja töötatud erinevaid matemaatilisi mudeleid, mis pĂĽĂĽavad arvesse võtta kõiki neid geenivariante, liita kokku konkreetse inimese riski suurendavad kombinatsioonid ning saadud summa – nn riskiskoori – põhjal määrata selle inimese haiguse riskiks madal, keskmine või kõrge.

„Näitasime oma artiklis, et riskihinnangu tegemiseks vajalikud lävendid ei ole universaalsed, vaid sõltuvad oluliselt inimese geneetilisest päritolust. Riskiskoor, mis eestlase jaoks tähendab suurt haiguse avaldumise tõenäosust, võib tähendada aafriklase jaoks madalat,” kirjeldas leidu artikli üks autoritest Sulev Reisberg. Reisberg lisas, et seetõttu on äärmiselt oluline enne riskihinnangu andmist skoori inimese päritolule vastavalt kohandada: „See võib osutuda keerulisemaks, kui inimene ei ole geneetiliselt tüüpiline selle rahva esindaja ning tema juured on segunenud. Tihtipeale inimene ise ei pruugi oma täpset päritolu teadagi.”

Kuidas riskiskoori täpselt kohandada, artikli autorid ei ĂĽtle – see on veel edasise uurimistöö teema. „Tähtis oli võimalikku mõju esmalt ĂĽldse hinnata. Teades, mis on probleem, saab hakata sellele lahendust otsima – kas siis välistades riskihinnangutest osa inimesi, et vältida neile vigase tagasiside andmist, või mugandades skoori nende geneetilisele taustale sobivaks,” täpsustas uurimisrĂĽhma juht professor Jaak Vilo.

Artikli autoriteks on teadlased Tartu ĂĽlikooli arvutiteaduse instituudist, Eesti Geenivaramust, Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskusest ja Quretecist.

Artikkel ilmus ajakirjas PLOS ONE ning artikli originaaltekst on kättesaadav siit: http://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0179238

 

Allikas: Eesti TeadusinfosĂĽsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala magister Felika Tuul: Vananev Eesti mees pole tingimata endasse tõmbunud ja kurvameelne

NordenBladet — Tartu ülikoolis kaitstud magistritööst selgus, et inimese suhtumist vananemisse ja uue olukorraga toimetulekut mõjutavad otseselt nii eelnevalt elatud elu kui ka ühiskonnas levinud hoiakud ja stereotüübid.

Värske sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala magister Felika Tuul, kes uuris, mil viisil eakad mehed vananemisega kaasnevate muutustega toime tulevad ning kuidas nad tõlgendavad oma vananemise kogemusi, vestles kolme Eesti üle 70-aastase mehega nende elukogemustest ja toimetuleku hetkeolukorrast. Uuringust selgus, vanema eaga seotud raskused on enamasti tingitud elumuutustega kohanemisest, nagu elukoha vahetus, laste iseseisvumine ja pensionile jäämine. Samuti avaldavad olukorraga toimetulekule mõju ühiskonnas levivad normid, hoiakud ja stereotüübid ning üldised arengud ühiskondlikus elus ja elu jooksul kogetu.

Vastupidiselt ühiskonnas levinud arvamusele, et suhted ja suhtlemine ei ole meeste jaoks olulised, peavad vanemaealised mehed teistega lävimist väga tähtsaks ja lai igapäevane kontaktide võrgustik on heaolu üks olulisemaid võtmetegureid. „On näha, et mehed, kes omavad suuremat sotsiaalset võrgustikku, saavad toetust, mis kasvatab nende enesekindlust ning aitab vanemas eas paremini toime tulla,“ rääkis Tuul.

Teine stereotüüp, mis uurimusest jõuliselt esile tuli, on tõsiasi, et ühiskonnas nähakse vanemaealist kui paratamatult haiget inimest. „Kuigi haigusi esines kõigil uurimuses osalenutel, ei keskendu eneseteadlikud mehed terviseprobleemidele, vaid püüavad pigem aktiivsete tegevustega oma terviseseisundit säilitada ja kontrollida ja seda nii füüsilise kui ka vaimse tervise puhul,“ vahendas Tuul uuringus osalenute mõtteid.

„Oli üllatav, et kuigi Eestis räägitakse palju vanemaealiste kasinatest elutingimustest, ei virise Eesti mehed rahalise kitsikuse pärast. Pigem tõdesid nad, et tulevad majanduslikult toime, kuna tarbivad vähe ja minimeerivad eluasemekulusid ning hindavad materiaalsetest väärtustes enam spirituaalseid,“ rääkis Tuul, kelle hinnangul tuleks eakatega tegelevatel spetsialistidel pöörata kõrgendatud tähelepanu just nende hingeelule.

Felika Tuul: „Vananemisega kohanemist mõjutab kogu inimese elutee, alates sellest, milline on meie lapsepõlv. Seega peaks ka tänapäevane lastekaitsetöö ja lapse heaolu tagamine olema suunatud just eelkõige vanemate toetamisele ja abistamisele. Kolme eluloo alusel on näha, kuidas lapsepõlves kogetud peresuhted mõjutavad inimese toimetulekut vanaduspõlves. Ebakindel vanemaealine on enim mõjutatud ühiskonnas levinud stereotüüpidest, mistõttu on äärmiselt oluline, et erialatöötajad teadvustaksid tervikliku vananemise käsitlust ja toetaksid inimeste iseseisvat toimetulekut. Me ei saa muuta inimeste elusaatust, kuid päriselt kuulates saame aimu nende tegelikest vajadustest,“ rääkis Tuul, kelle sõnul on olulisim selgitada välja vanemaealiste inimeste tegelikud vajadused, võimendada positiivset, suurendada suhtlemist, õppimisvõimalusi ja toetada nende osalust elus.

 

Allikas: Eesti TeadusinfosĂĽsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomes avastati tanklatest skimmerid

NordenBladet — Politsei on leidnud Tamperes kokku neljast tanklast automaatide külge pandud skimmerid, mille abil on võimalik maksekaartide andmeid kopeerida. Skimmerid leiti esmaspäeval ja teisipäeval, 7-8. augustil, edastab Sise-Soome politsei.

Politsei on võtnud seadmeid oma valdusse ja kurjategijatel pole õnnestunud kaardiandmeid omale saada.

Makseautomaadile kinnitatud seadme võib avastada selle järgi, et tavaliselt see ripub ja on plastikust, kui päris kaardiava on metallist ja tugevasti kinnitatud.

Kurjategijate poolt paigaldatud seadmel oli numbriklahvide kohal plaat, milles oli väike pilu kaamera jaoks.

Kui keegi avastab tanklas või mujal sellise seadme, tuleb sellest koheselt teatada häirekeskusesse või siis anda teada tanklasse.

Kuivõrd skimmeri abil jälgitakse sõrmede liikumist, soovitab politsei kaardiga makstes varjata tunnuskoodi sisestamist näiteks nii, et ühe sõrme asemel kasutatakse korraga kolme sõrme, mistõttu on hiljem koodi raskem kindlaks teha.

Lisaks paigaldatud skimmeritele lõhuti Tamperes ka tankla sularahaautomaat.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT