Laupäev, detsember 27, 2025

Monthly Archives: juuli 2017

Helena-Reet: Kasvatan, korjan ja kuivatan talveks taimi + VÄIKE õpetus kuidas erinevad ravimtaimeteed mõjuvad!

NordenBladet – Suviti käib mul agar valmistumine talveks. Mulle meeldib juua vaid neid taimeteesid, mida olen ise kasvatanud, ise korjanud ja ise kuivatanud. Nendel on eriline vägi. Kui suvel joon näiteks värsket (lehtedest, õitest või vartest) teed, siis talveks alati varun ja kuivatan taimi. Neid on siis hea ise päev-päevalt juua ning sõpradelegi pakkuda.

Minu lemmikud on pärnaõied, piparmünt ja kummel ent alati kogun ka vaarikalehti ja -varsi, mustsõstralehti ja astelpajulehti – neid kõiki saan oma koduaiast. Tänavu on korjamata veel kaselehed ja mustikalehed. Juuli on ravimteede korjamiseks parim aeg. Kui paljud taimesõbrad koguvad ja kuivatavad pigem mais ja juunis, siis mulle meeldivad taimed-lehed, mis on näinud küllaldaselt päikesevalgust ja päeva ning talletanud endasse rohkelt sooja ja valget energiat. Päev ravib! Isegi sellisel päeval, kus päikest väga ei paista, on suured ravivõimed!

Et taimeteede raviomadusi veelgi suurendada, on soovitav alati enne korjamist puu või põõsaga rääkida – ütle talle, et tuled heade kavatsustga, et temast on palju abi ning loomulikult täna teda toreda saagi eest. Ära ole kitsi ka vastuteenega – tee talle pai, naerata ja kiida!!

Siin aga väike õpetus, kuidas erinevad taimeteed ravivad:

Pärnaõied – Biokeemiliselt koostiselt sisaldavad pärnaõied peale rohkete vitamiinide suhkruid, flavonoide, parkaineid, fütontsiide, glükosiide, eeterlikke õlisid jm komponente. Pärnaõietee on tuntud üldise põletikuvastase toime poolest, rahustab ja lõõgastab ning pumpab kehasse tervist ning elujõudu. Seda kasutatakse rahvameditsiinis külmetuse, palaviku, gripi, valusa kurgu, bronhiidi ja köha ravimiseks. Mingil määral on teel ka rahustav, kergemaid seedehäireid ja silelihaste kokkutõmbeid lõõgastav ning nõrgalt põletikuvastane toime. Oma vanaemade tarkusest tean teile edasi pajatada, et pärnaõietee pikendab eluiga ning vanasti peeti pärnaõisi laialdaselt surematuse sümboliks. Muuseas kel unega probleeme, siis pange magama minnes oma silmadele pärnapuu lehed ning jooge õhtul lahjat pärnaõieteed! Pärna vägi rahustab teid ja toob magusa une!

Piparmünt – Piparmündilehed sisaldavad eeterliku õli, parkaineid (6–12%), karoteeni, flavonoide, ursool- ja oleanool­hapet. Piparmündi eeterlikest õlidest moodustab 40–70% mentool ja 10–25% mentoon. Lehtedes on veel triperteene, hesperidiini, betaiini, vaske, mangaani jt mikroelemente, mis kõik avardavad taime ravitoimet. Rahvatarkus on piparmünti soovitanud mitmete kõhuprobleemide puhul alates iiveldusest kuni menstruaalvaludeni, samuti aitab ärritunud soole sündroomi puhul. Piparmünditeel on rahustav ja valuvaigistav toime. See aitab neuroosi, unetuse ja liigse erutuvuse vastu. Samuti on piparmünditeed kasulik juua peavalu ja iivelduse korral.

Teekummel – Teekummeli õisikud sisaldavad eeterlikku õli, flavoonglükosiide, kumariini derivaate, hamasuleeni, koliini, C-vitamiini, karoteeni, mõru­ainet, rasvõli ja lima. Sisaldab antioksüdante, mis toetavad organismi kaitsevõimet. Eeterlik õli sisaldab veel bisabolooli (Bisabolool ja hamasuleen on põletikuvastase toimega). Kumariinisisalduse tõttu pärsib kummel vahel verevedeldusravimite (varfariini) toimet. Samuti võib takistada raua imendumist. Rahvameditsiinis on Kummel armastatud ravimtaim, mis aitab toetada seedetrakti normaalset funktsioneerimist ning on närvisüsteemi toetava toimega – alandab vererõhku, aeglustab südamelööke ja hingamist, vähendab pinget, suurendab rahulolu ja empaatiavõimet. Kummelitee joomine aitab säilitada hingamisteede tervist ja heaolu. Rahustava mõjuga kurgule, neelule ja häälepaeltele. Toetab organismi kaitsevõimet. Sisaldab antioksüdante. Aitab toetada lõõgastumist ning normaalset ja tervislikku und.

Vaarikalehed ja vaarikavarred – Vaarika lehtedes ja vartes on C- ja E-vitamiini, karotiini, frageriini ja fenoolkarboksüülhapet. Vaarikalehe ja/või vaarikavarre tee aitab pingesoleku ja närvilisuse vastu, aitab kõhulahtisuse korral, toimib higistama ajavalt, sobib juua külmetuse korral (leevendab köha, kurguvalu, valutavat suud), aitab nõrkade igemete ja suuhaavandite puhul, alandab paistetust, ravib nahavaevusi (paised), aitab valuliku menstruatsiooni korral ning hoiab naha kauni, elastse ja särvana. Rasedatel naistel leevandab hommikust iiveldust, kiirendab ja kergendab sünnitust ning stimuleerib piima tekkimist.

Mustsõstralehed ja mustsõstravarred – Mustsõstralehed sisaldavad C-vitamiini, fütotsiide, magneesiumit, mangaani, hõbedat, vaske, väävlit ja eeterlikke õlisid. Samuti aitab mustsõstralehtede ekstrakt liigset puriin- ja kusihapet organismist välja viia. Suure vitamiinisisalduse tõttu on mustsõstralehtedel toniseeriv, kosutav ja väsimust peletav efekt.

Aastelpaju lehed – Astelpajulehe tee tõstab immuunsust. Igemepõletike korral aga on abi kangest astelpajulehe teest. Kui soovite juukseid tugevdada, siis saate sama teed ka peapesuks kasutada. Astelpaju lehe- ja okste tõmmisega loputamine tugevdab juuksejuuri, aitab kõõma ja juuste väljalangemise vastu.

Kaselehed – Kaselehed sisaldavad eeterlikku õli, vaiku, C-vitamiini, saponiine, parkaineid, flavonoide ja värskelt ka tugeva antibiootilise toimega aineid. Kaselehetee soodustab uriini-, higi- ja sapieritust (soovitav juua neeru- ja sapikivitõve puhul). Kaselehetee äratab inimestes intuitiivseid jõude ning muudab nad sensitiivseteks – vabastab hirmust, kõhklustest ja muretsemisest. Kaselehetee aitab organismil mürkainetest puhastuda, sest tal on diureetiline (vett väljutav) toime.

Mustikalehed ja mustikavarred – Mustika lehtedes on palju C-vitamiini ja neomürtilliini, mistõttu on need suurepärased antioksüdandid. Mustikalehetee aitab vananemisega seotud füüsiliste muutuste ja krooniliste haiguste tõrjumiseks. Mustikalehetee on hea veresoonkonnale ning sel on seedimist toetav ning vere suhkrusisaldust vähendav toime.



2x Pärnaõied (Foto: Helena-Reet Ennet)


2x Vaarikalehed (Foto: Helena-Reet Ennet)

Mustsõstralehed (Foto: Helena-Reet Ennet)

Astelpajulehed (Foto: Helena-Reet Ennet)

 

 

 

Ratas: Eesti ja Horvaatia on pühendunud e-Tervise arendamisele Euroopas

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas avaldas reedel (25.juulil) Zagrebis Horvaatia kolleegi Andrej Plenkovi?iga kohtudes heameelt, et Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise plaane tutvustavad töövisiidid võtsid kokku kohtumised Horvaatias, kus on elav huvi Euroopa digiarengu vastu.

„Üks meie eesistumise eesmärke on Euroopas jõudsalt edasi liikuda e-Tervisega ehk terviseandmete digitaliseerimisega. Horvaatia ja Eesti koostöö terviseandmete vahetamise alustamiseks on sellel aastal eriti hästi sujunud. Lisaks on Horvaatia väga huvitatud digiretsepti kasutusele võtmisest Euroopa Liidus. See on väga konkreetne näide, kuidas digilahendused võivad muuta inimeste elu mugavamaks ja riigi töö tõhusamaks,“ ütles peaminister Ratas.

Ratas ootab Plenkovi?i nagu teisigi Euroopa Liidu liidreid 29. septembril Tallinnasse digitippkohtumisele, mis keskendub e-riigi teenustele, majanduse ja ühiskonna digiarengule ning küberruumi turvalisusele ja usaldusväärsusele.

„Olen eesistumise eel ja alguses ära kuulanud 27 liikmesriigi arvamused, ettepanekud ja mured rändekriisist Brexitini. Kõik need teemad on olulised ja mõistetavalt vajavad Euroopa Liidu riikide ühiseid pingutusi lahendusteks. Siiski ootavad inimesed ka inspiratsiooni ja visioone. Seda soovimegi septembri lõpul Tallinnas pakkuda – heidame pilgu tulevikku ning arutame, kuidas säilitada maailmas Euroopa juhtrolli digitaalses majanduses, tööstustes ja riigi e-teenustes,“ märkis peaminister Ratas.

Lisaks digiteemadele arutasid Ratas ja Plenkovi? Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, liidu laienemise väljavaateid, olukorda Lääne-Balkani piirkonnas, energeetikat ja kliimat puudutavaid küsimusi ning rändekriisi ohjamise võimalusi.

Peaminister tõdes pärast kohtumist, et Eesti ja Horvaatia huvid Euroopa Liidus on sarnased: konkurentsivõime, digitaalne ühisturg, turvaline ja kaitstud Euroopa.

Täna pärastlõunal kohtub peaminister Ratas Zagrebis ka Horvaatia parlamendi esimehe Gordan Jandrokovi?iga, kellega on kavas arutada lisaks eesistumise võtmeteemadele ka Eesti ja Horvaatia suhteid.

„Eestimaalased tunnevad eelkõige Horvaatia kaunist päiksepaistelist rannikut ja ajaloolisi kultuurimälestisi. Seda kinnitab ka statistika – viimase nelja aasta jooksul on igal aastal Eestist Horvaatiasse reisivate turistide arv suurenenud 20-25 protsenti. Pärast mullust Eesti riigivisiiti Horvaatiasse on siiski tihenenud ka ettevõtete ärisidemed,“ ütles Ratas lisades, et paljud ärivõimalused ootavad siiani avastamist.

Pilte peaminister Ratase töövisiidist Horvaatiasse näete SIIT

Fotogaleriid peaministri Eesti eesistumist tutvustavatest kohtumistest Euroopa Liidu kolleegidega näete SIIT


Fotod: Valitsuse kommunikatsioonibüroo (Riigikantselei/ Triin Oppi)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Tallinn – Rannapungerja (Peipsi) – Tartu – Tallinn (väljasõit lastega, ERM ja muud jutud…)

NordenBladet – Pakkisin teisipäeval taas kohvrid ning võtsin koos lastega suuna Peipsi äärde, kus meil on üks paljudest võimalikest suvituskohtadest. Lastele meeldib seal väga, sest maja on otse Peipsi rannas, kaks sammu ja ujuma. Tegelikult on seal krundil lausa kolm maja, nii et mõnus on teinekord ka suurema seltskonnaga aega veeta. Olen lastele talviti alati väga tiheda programmi kokku pannud – trennid, muusikaõpingud, keeltekoolid jne. – ükski päev peale laupäeva pole lühike ega kerge. Sama koormust olen rakendanud iseendale – töö, töö, töö ja lõputu tegelemine kodu ja lastega. Nüüd on aga graafik vabam ning seda tuleb mõnusalt ära kasutada!

Sõitsime kolmekesi Sakust (mina, Estella Elisheva ja Ivanka Shoshana) Peipsi äärde (seekord sõitsin rekordkiirusega – 2h 35min) ning olime teisipäevast kolmapäeva lõunani seal. Lapsed mängisid, sulistasid vees ning emme lasi koos vanema õega auru välja – rääkisin nii et hääl ära ning lasin õllel hea maitsta. Kolmapäeval tegid lapsed veel väikese suplusringi, ent ilm oli suhteliselt külm ja tuuline ning vesi eriti ei ahvatlenud. Otsustasime edasi Tartusse sõita.

Tartus oli tihe programm – Estella Elisheva sai sõbrannadega kokku. Nad käisid SPA-s, kinos ja Lõunakeskuses. Mina käisin aga mõlema õe (nii vanema kui nooremaga) ja Ivankaga ERM´is (Eesti Rahva Muuseum) rahvariiete näitust vaatamas (super lahe!) ning pärast käisime ka surnuaialt läbi. Galeriid rahvariietest vaata SIIT. Häbi tunnistada, et olin Tartu surnuaial esimest korda peale seda, kui vanaema Helmi-Irene (minu jaoks Mana) sinna 11-aastat tagasi maeti. ERM´is olin samuti esmakordselt ning tahan sinna kindlasti tagasi minna ning kogu majaga põhjalikult ja rahulikult tutvuda. Rahvariiete näitus oli huvitav, mulle meeldivad erinevad sümbolid, erinevad mustrid ning käsitöö – põnev oli näha nii kunstilise kui ka ajaloolisema poole pealt. Kuna vanem õde teeb väga põhjalikult nii ema kui isa poolset suguvõsauuringut, siis huvitasid mind esmajoones need rahvarõivad, mis kajastasid nii ema- kui isapoolsete eelkäijate sünni- ja elupiirkondi.


Aasta kultuurisündmus Eestis, Tallinnas: XII noorte laulu- ja tantsupidu 2017 + FOTOD!

NordenBladet – 30.juuni-02.juulil 2017.aastal peeti Eestis XII noorte laulu- ja tantsupidu. Laulupeo kontsert “Mina jään” tõi Tallinna Laululavale üle 70 000 pealtvaataja ning üle 26 000 laulja ja muusiku. Eesti laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses. Laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud.

Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon kanti 2003. aastal UNESCO eestvõttel koostatavasse inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.

Esimene üle-eestiline laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Alates kuuendast üldlaulupeost on üritus alati Tallinnas toimunud. Esimesed seitse pidu toimusid Tsaari-Venemaa koosseisus. Ilmasõdade vahelisel ajal toimus 4 üldlaulupidu ning Nõukogude okupatsiooni tingimustes 10 pidu. Üldlaulupeod toimuvad iga 5 aasta tagant.

Kohalike kooride ühislaulmisied leidsid aset juba enne I üldlaulupidu. Esimesed mitme eestlaste koori kooslaulmised toimusid 1855. ja 1857. aastal Põlvas. Esimene laiema kõlapinnaga laulupüha peeti 1863. aastal Ansekülas, kus osales 500 lauljat. Enne üldlaulupidu toimusid laulupäevad teadaolevalt veel Jõhvis, Simunas, Virumaal, Laiusel, Hiiumaal, Pärnu kihelkonnas ja Uulu mõisas.

Laulupidude tava juurdudes muutusid maakondlikud ja kohalikud laulupeod aina sagedasemaks. Nii toimus VI ja VII üldlaulupeo vahel teadaolevalt 23 laulupäeva Eestimaa eri paigus ning X ja XI peo vahel juba 104 laulupäeva.

1956. aastal peeti esmakordselt Baltimaade üliõpilaslaulupidu Gaudeamus. 1962. aastast peetakse iga viie aasta tagant noorte laulupidusid. Taasiseseisvumise eel toimusid öölaulupeod. 2000. aastal toimus Eesti-Soome ühislaulupidu. 2008. aastal toimus punklaulupidu ning seoses Eesti 90. juubeliaasta pidustusega öölaulupidu “Märkamisaeg”.

Järgmine laulupidu ja tantsupidu peetakse 5. – 7. juulil. 2019 (XXVII laulupidu ja XX tantsupidu).

NordenBladet toob teieni galerii laulupeost ja sellele eelnenud rongkäigust!











































Fotod: NordenBladet

Helena-Reet: Kas inimesed ütlevad nende kohta halvasti, kellele nad ise tegelikult sarnanevad? (president T.H. Ilvese juhtum minu puhul)

Foto: Erakogu Helena-Reet

NordenBladet – Kas inimesed ütlevad tihti nende kohta halvasti, kellele nad ise tegelikult sarnanevad (või võib-olla sarnaneda soovivad)? Kas see reaktsioon mis tekib on alateadlik käitumine või meelega mingi situatsiooni eitamine? Kuna ma tõlgin oma blogisid ju mitmetesse keeltesse siis on tihti nii, et täna teen blogi ja homme tõlgin – ent juba päevaga on paljud emotsioonid muutunud ja vahel tekitavad minus küsimusi – miks ma eile vaatasin sellele nii ja täna hoopis teisiti või miks ma ikkagi millegi kohta just sellist arvamust avaldasin?!

Püüan juba aastaid endast parimat anda, et näha inimestes head, ent selline rikutud nagu ma olen, näen endiselt ikka väga tihti halba just esimesena. See on midagi, millega kindlasti tegelema pean. Inimestele ei või anda hinnanguid! Hinnanguid võib äärmisel juhul anda nende tegudele, aga mitte inimestele. Ja pole vaja targutada ka teiste tegude üle. Miks? Sest absoluutselt kõik inimesed siin maailmas on selleks, et oma hinge järgmisele tasandile viia, et kasvada, et areneda, et saada oma õppetunnid millega lõpuks saadakse paremaks ja täiuslikumaks Kõige Kõrgema silmis. Hinnangute andmine on kõige madalam tegu, mida teha võib. Esiteks, elagem oma elu ning teiseks on igal inimesel siin elus oma eesmärk. Inimene tegutseb, käitub ja on just selline nagu ta on sellepärast, et tal on seda õppetundi elus vaja, talle on see ülesanne läbimiseks kõrgemalt antud.

Nüüd siis aga tulen mina, kes pahvatab esimese süljega suust välja (blogi SIIN), et endine presidendiproua on läbi lillede öeldes lits ning endine president pole suurem asi inimene – ülbe ja teab mida veel. No tule taevas appi! Neid mõtteid hiljem tõlkides jõudis minuni, et ma olen ise üks haige eit. Olen ma siis ise mingi kange moraalijünger?! Ei ole! Mu elus on korduvalt olnud juhtumeid, kus olen olnud just n-ö “samasuguse lõdva püksikummiga” nagu siin teisele ette heidan (ja veel avalikult meedias ning sajasse keelde tõlgituna). Ning kas eksponeerin ennast vähem, kui teeb seda Evelin Ilves?! Kindlasti mitte. President Toomas Hendrik Ilves valdab palju võõrkeeli (inglise, saksa, läti, hispaania), on näinud maailma ja suhelnud maailma võimsatega – olen ma kade? Mulle tundub, et olen. Säutsun ise samasuguse “amatsoonina” nagu teda kirjeldasin ning tihti on ka minu elus tänu sellele, et olen mõne koha pealt ehk mõnest rikkam ning parema hariduse ja keelteoskusega, tulnud ette, et olen teiste suhtes üleolev ja ülbe. Selle kohta öeldakse, et pindu teiste silmas näed aga palki enda omas mitte. Ühesõnaga… elagem oma elu ning nähkem ikka inimestes head. Selleasemel, et öleda “vaikiv, ülbitsev ja nätsu näriv üleolek” oleksin võinud leida viis positiivset omadust, mida lähemal vaatlusel kindlasti kergelt leiaks.

Tänase päeva mõtted: Olgem positiivsed, nähkem inimestes head, ärgem andkem hinnanguid! Elu on Kõige Kõrgema kink meile – see on püha! Hoidkem, armastagem ning leidkem selles vaid head! Elu on liiga lühike, et seda negatiivsetele emotsioonidele kulutada! Veel enam – headus kasvatab headust, see on ümberlükkamatu fakt! Armastuse energia on suurim – jagagem armastust! Kallistan teid!