OHMYGOSSIP – “Ikka ja alati on konkurents, ükskõik millises valdkonnas töötada. Seda tuleb võtta kui võistlust iseendaga. Ebaõnnestumistel, mida tuleb modellidel ette rohkem kui muudel erialadel, tasub meeles pidada, et see on lihtsalt äri ja ei midagi isiklikku,” räägib modell Brititta Liivak ajakirjale Mood, vahendab OHMYGOSSIP.
Brigittale meeldib modellitöö juures kõige enam spontaansus ja võimalus pidevalt reisivalmis olla ning seigelda ja uusi maid avastada. Samuti ei tee ta saladust sellest, et soovib rikkaks saada, ning mõnedel väljavalitutel see modellinduses õnnestubki. Kui temalt küsida, mis on kolm asja tema to do list´is, siis põrutab noor naine julgelt: “Õppida ära veel üks keel, sünnitada kolmikud, saada rikkaks nagu troll.”
“No eputada mulle meeldib ka, see on ikka hea tunne kui saad hea töö, kus proffide poolt üles tuunitakse, lisaks veel muheda seltskonnaga aega veeta ning tagatipuks endast ilusaid pilte ka. Kõlab nagu unistus ja seda see ongi. Selle nimel tasub need lõputud tulemusteta castingud ja paar keerulist klienti ära kannatada.”
Austatud poliitiliste gruppide juhid,
Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni liikmed,
Juulis 1979 pidas esimese kõne esimese otsevalitud Euroopa Parlamendi ees Louise Weiss, kelle järgi see maja on oma nime saanud. Oma kõnes viitas Weiss – tollal 89-aastane „Euroopa Vanaema“ – Hermann Keyserlingi loomingule. Keyserling oli Eestis sündinud filosoof, kes juba 20. sajandi alguses omas visiooni ühtsest Euroopast.
Euroopast, kus riigid töötavad koos, aga säilitavad oma unikaalsuse.
Euroopast, mis on tugev just oma mitmekesisuse tõttu. Samal istungil presidendina oma esimese kõne pidanud Simone Veil – keda just neil hetkil Pariisis viimsele teekonnale saadetakse – rõhutas, et ainult Euroopa dimensiooni kaudu on võimalik leida lahendus kolmele suurele väljakutsele: rahule, vabadustele ja heaolule. See on endiselt nii.
38 aastat hiljem on mul au seista siin, et esitleda esimese Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise prioriteete.
Keyserling’i ja Weiss’i ajaga võrreldes on palju muutunud, kuid idee Euroopa rahvaste liidust on püsima jäänud.
Euroopa Liit ei ole üksnes idee – 500 miljoni inimese jaoks on EL nende igapäevane reaalsus.
Eurooplased soovivad ja väärivad tugevat, otsustusvõimelist ja lahendusi pakkuvat liitu.
Selle saavutamiseks tuleb meil tagada, et kõigi seisukohad kuulatakse ära, ning leida Euroopas õiglane tasakaal erinevate traditsioonide, huvide ja arvamuste vahel.
Just seetõttu on Eesti eesistumise tunnuslauseks„Ühtsus tasakaalu kaudu“.
Enne meie plaanidest kõnelemist sooviksin märkida, et ükski eesistujariik ei saa olla edukas üksinda.
Me teeme teiega, Euroopa Parlamendi auväärsete liikmetega, tihedat koostööd tagamaks, et kodanikud on kõigi meie tegevuste keskmes.
Vajame teie teadmisi ja sisendit kõigi meie programmis olevate teemade kohta.
Oleme tänulikud Maltale nende suurepärase töö eest, mis on sillutanud teed nii meile kui ka meie eesistujariikide kolmiku partneritele Bulgaariale ja Austriale.
Bratislavas, Maltas ja Roomas arutasime siiralt ja ausalt seda, mis seisus me oleme ning mida meil tuleks teha eesseisvate väljakutsetega toime tulemiseks ning neist tugevamana väljumiseks.
Meie ühises tegevuskavas on konkreetsete lahenduste leidmine meie kodanike kõige pakilisematele probleemidele, nagu töötus, julgeolek ja ränne, ning Euroopa kodanikele lähemale toomine.
Eesti ELi nõukogu eesistumise peamine eesmärk on liikuda edasi ELi positiivse tegevuskavaga.
Neli prioriteeti, millele järgmise kuue kuu jooksul keskendume, peegeldavad neid arutelusid ning on kantud Rooma deklaratsiooni vaimust.
Nendeks prioriteetideks on:
· avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa
· kaasav ja kestlik Euroopa
· turvaline ja kaitstud Euroopa ning muidugi
· digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine.
****
Avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa prioriteedi kohaselt aitab tugev ja konkurentsivõimeline Euroopa majandus kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele.
See aga muudab omakorda võimalikuks meie plaanid ja visioonid kõigis teistes poliitikavaldkondades.
Ühtne turg on üks suurimaid ELi väärtuseid ning kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vabast liikumisest saame kasu me kõik.
Sellest hoolimata ei ole ühtne turg veel valmis. Osa selle potentsiaalist on endiselt kasutamata.
Meie eesistumise prioriteediks on luua uuendusmeelne Euroopa sotsiaalne turumajandus, mis on avatud muutustele, väljakutsetele, vabale ja õiglasele kaubandusele ja originaalsetele ideedele.
Selleks, et ettevõtted oleksid edukad, peab ettevõtluskeskkond olema läbipaistev, lihtne ning bürokraatiavaba.
Keskendume stabiilse pangandussektori tagamisele, liikudes edasi teenuste paketiga, ning oleme valmis ELi äriühinguõigust reformima.
Konkurentsivõimelise Euroopa majanduse samavõrd oluline osa on ka arukam, puhtam ja kulutõhusam energiasüsteem, kus tarbijal on suurem roll, ning sellise majanduse poole ka püüdleme.
*****
Meie järgmine prioriteet on kaasav ja kestlik Euroopa.
Tugev majandus peab loomulikult põhinema Euroopa põhiväärtustel – kaasamisel ja kestlikkusel.
EL ei ole üksnes vähestele, samuti ei ole EL mõeldud pakkuma vaid lühiajalisi lahendusi.
Soovime tagada, et iga Euroopa kodanik saaks edaspidigi nautida kaunist, kestlikku, vaba, jõukat ja ohutut Euroopat.
Praeguse poliitikute põlvkonna üks suurimaid väljakutseid on tehnoloogilised muutused.
Olen veendunud, et suudame neid kujundada.
Ühiskonnas aset leidvate muutuste ning tehnoloogia mõjul on muutumas ka töö olemus.
Kaugtöö digitaalmajanduses tähendab, et tööandja ja töötaja ei pruugi kunagi silmast-silma kohtuda.
Koos automatiseerimise ja tehisintellektiga on selle näol tegemist n-ö neljanda tööstusrevolutsiooniga
Sellest johtuvalt tuleb meil kohandada oma sotsiaalkindlustussüsteeme ning reageerida majanduskeskkonnas toimuvatele muutustele.
Oskused peavad vastama tulevaste töökohtade vajadustele, olgu nendeks siis isejuhtivate autode ehitamine või virtuaalreaalsuse kogemuste disainimine.
Oma eesistumise ajal keskendume viisidele, kuidas EL saab pakkuda inimestele võrdseid võimalusi ja tingimusi nii nende koduliikmesriigis kui ka teises liikmesriigis töötades ja elades.
Samuti on Pariisi kliimakokkuleppe täitmine ning kestlikkuse seadmine kõigi Euroopa poliitikate keskmesse midagi, mille võlgneme nii oma tulevastele põlvkondadele kui ka planeedile.
Hoolimata sellest, et Ameerika Ühendriigid otsustasid kokkuleppest taganeda, ei kavatse me oma võetud kohustustest loobuda.
****
Meie järgmine prioriteet on turvaline ja kaitstud Euroopa.
Kahe verise maailmasõja purustustest sündinuna tuli Euroopa uuesti kokku ja ühines.
Euroopa turvalise ja kaitstuna hoidmine on meie suurim kohustus.
Me ei tohi selles ebaõnnestuda.
Lubage mul seda parlamendile toonitada.
Me ei tohi 21. sajandil aktsepteerida Euroopa riigi vastu suunatud rünnakut ega selle territooriumi osade ebaseaduslikku annekteerimist ja okupeerimist.
Ilma Euroopa Parlamendi 1983. aasta resolutsioonita Nõukogude Liidu okupeeritud Eesti, Läti ja Leedu kohta ei seisaks ma võib-olla täna siin teie ees.
Ma mäletan, milline oli elu suletud piiridega ajal, mil raudne eesriie – Berliini müür – lahutas Euroopat. Meil ei lubatud välisriike külastada. Isegi Eesti saared olid range valvega piirialad, mida võis külastada ainult eriloaga. Mäletan, kuidas mu vanemad vaatasid Soome televisiooni ja kuulasid Raadio Vaba Euroopat, mis olid ainsaks aknaks vabasse maailma.
Tean, mida tähendab soovida vabadust ja demokraatiat.
Usun, et pole võimatu, et ühel päeval seisab siinse parlamendi ees, samas rollis kui mina täna, Ukraina president. On selge, et Euroopa Liit peab võtma rohkem vastutust julgeoleku eest nii Euroopas kui ka selle ümber.
Ükski riik ei suuda üksi vastu astuda meie ees seisvatele ohtudele ega leida üksi neile lahendusi.
ELi üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia, ELi ja NATO ühisdeklaratsioon ning arutelu kaitsevaldkonna tuleviku üle seavad kõrged sihid.
Nende ambitsioonikate lubaduste täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks tuleb meil kulutada kaitsele rohkem ja paremini.
See tähendab vajalike võimekuste ühist arendamist.
Samal ajal peame täiel määral ära kasutama olemasolevaid ja uusi mehhanisme, nagu lahingugrupid, alaline struktureeritud koostöö ning Euroopa Kaitsefond.
Harjutamine teeb meistriks, seega peame korrapäraselt läbi viima koordineeritud kriisiohjeõppuseid.
ELil on laialdaselt vahendeid tööstusest küberkaitseni ja strateegilisest kommunikatsioonist lahingugruppideni.
ELi välispiir vajab paremat kaitset ja rangemat kontrolli nii ebaseaduslike sisserändajate kui ka ebaseaduslike kaupade liikumise üle.
Õiguskaitse vallas on koostööks ja teabe jagamiseks vaja sihtotstarbelisi vahendeid.
Paraku on mitmed hiljutised terrorirünnakud näidanud, et sageli ei sea meie turvalisust ohtu mitte puudujäägid kohapeal, vaid ebapiisav teabe jagamine.
Seega tuleb meil jätkata kiiret teabevahetust võimaldavate kaasaegsete IT-lahenduste väljatöötamist.
Meil tuleb parandada infosüsteemide koostalitlusvõimet ja andmevahetuse kvaliteeti.
Kui inimeste elu on ohus, ei saa me endale lubada teada-tuntud „tundmatuid tegureid“.
Jätkuv rändekriis on endiselt viimaste aastakümnete kõige pakilisem probleem. Meie ülesanne mitte ainult eurooplaste, vaid ka inimestena on abistada neid, kes Süüria sõjakoleduste tõttu Euroopas varjupaika otsivad.
Jällegi – ükski liikmesriik ei lahenda kriisi üksinda.
Me saame hoida Euroopa ohutuna vaid siis, kui tegutseme koos solidaarsuse ja vastutuse vaimus.
EL ei saa vaadata ainult sissepoole. Meil tuleb vaadata ka välja, abistades aktiivselt nii meie ida- kui ka lõunanaabruses asuvaid riike.
Peame taaskinnitama idapartnerlusega seoses võetud poliitilist kohustust, et kõigi partnerite ambitsioonidele paremini vastata.
Lisaks idapartnerluse tippkohtumisele panustame ka ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna tippkohtumise ning ELi-Aafrika tippkohtumise ettevalmistustesse.
Kokkuvõtvalt – meie kodanikud ootavad turvalisust ja kaitstust ning meil tuleb seda pakkuda. Koos ja ilma kõhklusteta.
*****
Meie järgmine prioriteet on digitaalse Euroopa loomine ja andmete vaba liikumine.
Eestis peetakse andmete vaba liikumist Euroopa Liidu viiendaks vabaduseks. Seega algatame Euroopas selle üliolulise vabaduse üle poliitilise arutelu.
Digitaalne revolutsioon on kõikide praeguste Euroopa väljakutsete ja võimaluste keskmes.
Koos Bulgaaria ja Austriaga, kes kuuluvad meiega ühte eesistujariikide kolmikusse, soovime jõuda 2018. aastal digitaalse ühtse turuni.
Peame siiski vaatama veelgi kaugemale, mistõttu ongi peaaegu igal meie eesistumise programmi osal digitaalne mõõde, alates kalandusest ja lõpetades kosmosega. Kõigi nende algatuste aluseks on andmete – digiühiskonna tooraine – kasutamine.
Piiriüleste teenuste ja e-kaubanduse areng pakuvad ELi kodanikele käegakatsutavaid eeliseid.
Internetis kaupade ja teenuste ostmine, armastatud kodumaiste telesaadete vaatamine või e-retseptide kasutamine teistes Euroopa riikides peaks olema võimalik ja lihtne.
Selleni aitab meil jõuda geoblokeerimise ja audiovisuaalsete meediateenuste teemaliste kõneluste lõpuleviimine ning autoriõiguse reformiga edasi liikumine.
Digitaalse ühiskonna toimimise oluline osa on usaldus.
Euroopa peaks olema turvaline paik, kus privaatsuseeskirjadel, andmekaitsel ja meie digiidentiteedil on keskne tähtsus. Nagu hiljutised küberrünnakud kõikjal maailmas näitasid, peame Euroopa turvalisuse hoidmiseks tõhusamalt tegutsema.
Sellise digitaalse ühiskonna toetamiseks on Euroopal vaja kiiret, sujuvat ja alati kättesaadavat ühenduvust.
Euroopa peab olema 5G ning uute ühendatud toodete ja teenuste kasutusele võtmisel esirinnas.
Neid eesmärke aitab täita telekommunikatsioonivõrgustiku õigusraamistiku ajakohastamine.
Andmepõhine majandus ja neljas tööstusrevolutsioon nõuavad ka digitaalset valitsust.
Kõik inimesed Euroopas peaksid saama valitsusega suhelda lihtsalt ja muretult.
Eesistujana toetame IT-lahenduste kasutamist igapäevaelus, sealhulgas tervishoiu-, õigus- ja finantssüsteemides.
Uskuge mind – kui olete juba kord täitnud oma tuludeklaratsiooni kõigest kolme minutiga, istudes ise kenal pühapäeval kusagil jõe ääres, ei taha te enam kunagi paberimajanduse juurde tagasi pöörduda… Paberihunnikud, mida Eesti valitsus igal kuul kokku hoiab, on Eiffeli torni kõrgused.
Septembris tervitan rõõmuga riigipäid, valitsusjuhte ja institutsioonide juhte Tallinnas toimuval digitaalvaldkonna tippkohtumisel, et neid olulisi küsimusi ja võimalusi arutada.
Enne lõpetamist soovin puudutada veel ühte teemat – Brexitit.
Me oleme kurvad, et Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust.
See on kaotus meie riigile, Euroopa Liidule ja Ühendkuningriigile. Ma olen kindel, et Ühendkuningriik jääb lähedaseks sõbraks.
Kõnelused tuleb viia lõpule konstruktiivses vaimus, käsitledes kõigepealt kodanike õigusi, rahalist kokkulepet ja Iirimaa piiri.
Kuid eesistujariigi ülesanne on kanda hoolt, et 27-liikmeline EL toimib edasi ja täidab lubadusi.
Me ei lase Brexiti kõnelustel meie tööd varjutada ega luba sel takistada tulemuste saavutamist.
Kokkuvõtteks, lugupeetud parlamendiliikmed, loodan ma, et meie eesistumist meenutatakse selle järgi, et Euroopa sai kriisid seljataha jätta ja taas optimistlikult tulevikku vaadata.
Nagu on öelnud suur iiri luuletaja Seamus Heaney, võib see olla elus ainulaadne hetk, kus lootus ja ajalugu riimuvad.
Minu rahval ja riigil on väga vedanud.
Meie lootused ja ajalugu on vähem kui sajandi jooksul riimunud lausa kaks korda – pärast Esimest maailmasõda ja pärast külma sõda.
Kaks korda on meile antud „ajahetk“, mil meil on olnud võimalik iseseisvuse poole püüelda, ja kaks kord on see meil õnnestunud.
Nii oleme teatud mõttes „ juhuse kasutamise “ asjatundjad.
Ma olen kindel, et me ei ole ainsad, kes tunnevad, et muutused on tulemas.
Iga põlvkond peab Euroopat enda jaoks uuesti määratlema, et see kohaneks ja inspireeriks.
Helmut Kohl oli üks Euroopa peamisi arhitekte. Kõigest mõne päeva eest saatsime ta siitsamast saalist viimsele teekonnale.
Ta on öelnud: „ Eilsed unistajad on tänased realistid “.
Ma usun, et otse meie silme all toimub asju, mida me kunagi võimalikukski ei pidanud.
Seega ei saa kuidagi õigustada tegevusetust, tagasihoidlikke püüdlusi.
Me muudame homset reaalsust vastavalt oma soovidele.
Täna on teie ülesanne hakata looma seda unistust, seda reaalsust.
NordenBladet —Riigikogu võttis vastu seaduse, mis viib seaduse tasandile riigiettevõtete nõukogude liikmete valimise nimetamiskomitee kaudu ning suuremad riigi ettevõtted hakkavad järgima börsifirmade info avalikustamise reegleid. Riigikogu liikme Märt Sultsi sõnul vähendab selline seaduse muudatus riigiettevõtete korrumpeerumise võimalust.
„Nõukogudesse pädevate inimeste määramine on võtmeteguriks äriühingute tõhusaks ja läbipaistvaks toimimiseks,“ märkis Sults, kelle sõnul on riigivaraseaduses sätestatud üldised nõuded riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmete kompetentsusele, huvide konflikti puudumisele, valimise ja tagasikutsumise põhimõtetele ning nõukogu liikmete tasustamisele. „Siiski on senise nõukogu liikmete korralduse puudusteks otsustusprotsessi läbipaistmatus ning ebaselgus nõukogu liikmeks nimetatavate inimeste sobivuses vastavatele positsioonidele,“ lisas Sults.
Riigikogulase sõnul soovitavad ka rahvusvahelised head tavad rakendada nõukogude moodustamiseks selgeid põhimõtteid, millele nõukogu liikme kandidaadid vastama peavad. Selleks võetigi Sultsi sõnul vastu otsus luua alaline nimetamiskomitee, kuhu kuuluvad neli liiget erasektorit ning kaks riigi esindajat. „Nimetamiskomitee rolli ja potentsiaali realiseerimiseks tühistatakse rahandusministrile antud õigus teha ettepanek poolte riiki esindavate nõukogu liikmete nimetamiseks,“ lisas Sults.
„Suuremad riigi osalused äriühingud peavad info avalikustamisel edaspidi jälgima samu põhimõtteid kui börsil olevad äriühingud,“ rääkis Sults riigi ettevõtete läbipaistvuse suurendamiseks kasutuselevõetud meetmetest. Tema sõnul on riigile kuuluvatel ettevõttetel edaspidi kohustus kvartaalselt avalikustada oma andmeid samamoodi nagu praegu teevad seda börsiettevõtted. „Nii muudame riigi äriettevõtete tegevuse läbipaistvamaks.“
Avafoto: Märt Sults (Riigikogu fotoarhiiv/ Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet — 6.juulil peetud valitsuse istungil otsustati, et ühinemisettepanekutest nelja Lääne-Virumaa valla vahel loobutakse ning omavahel liituvad Haljala ja Vihula vald ning Rakvere ja Sõmeru vald, kes juba eelmise aasta lõpuks samasugused omapoolsed ettepanekud esitasid. Riigikogu liikme Siret Kotka-Repinski sõnul peegeldab valitsuse otsus rahva tahet.
Lääne-Virumaa piirkonna juhatuse liikmena on Kotka-Repinski rõõmus, et valitsus ei otsustanud silmaklappidega 5000 elaniku piiri püüdma minna, vaid lähtus reaalsest piirkondlikkust olukorrast. „Ka Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna juhatus oli pigem seisukohal, et tekiksid kaks eraldi omavalitsust,“ sõnas riigikogulane. „Omavalitsused korraldasid pärast rahandusministeeriumist tulnud ühinemisettepanekut oma elanike hulgas küsitluse, mille tulemusena oldi kategooriliselt hiigelvalla loomise vastu,“ lisas Kotka-Repinski, kelle sõnul polnud kellegi huvides see, et tekiks suur Harjumaalt Ida-Virumaani ulatuv omavalitsus.
„Sellisel kujul oleks neljal omavalitsusel puudunud ühised huvid ja koostööpunktid, mistõttu oleks ühiste vallana töö alustamine olnud väga keeruline,“ märkis Kotka-Repinski, kes leidis, et selliste erandite abil antaksegi haldusreformile sisu. Tema sõnul on Keskerakond olnud kogu haldusreformi vältel selle vastu, et sundliitmistel lähtutaks ainult inimeste arvust. Valitsuse otsus näitab, et valitsus arvestab kohaliku kogukonna seisukohtadega.
Istungil otsustati, et lõpetatakse viimase nelja lahtiseks jäänud ühinemisettepaneku menetlemine ning sellisel kujul neid lõpuni ei viida. Erandi said seega Haljala ja Vihula vald, kes koonduvad Haljala valla nime alla ning elanike arvuks on 4389. Rakvere ja Sõmeru vald koonduvad Rakvere valla nime alla ning seal on elanikke 5583.
Omavalitsuste piiride ja nimede muudatused jõustuvad pärast kohalike valimiste tulemuste väljakuulutamist oktoobris 2017.
NordenBladet — Esmaspäeval, 17. juulil kell 9 algavad sisseastumiskatsed maa-, mere- ja õhuväe õppesuundade kandidaatidele kaitseväe ühendatud õppeasutuste peahoones (Tartu, Riia 12).
„Kui kandidaadid on kõrgemasse sõjakooli kandideerinud ja langetanud otsuse saada ohvitseriks, siis on nad juba väga hästi ette valmistunud. Mina soovin kõigile jaksu ja edu ning kohtume katsed edukalt läbinutega juba algaval õppeaastal,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste õppeosakonna juhataja Nele Rand.
Katsetele tulijad peavad sooritama akadeemilise testi, läbima kutsesobivusvestluse ning sooritama tegevteenistusse astumise nõudena üldfüüsilise testi. Need, kes on testi viimase 180 päeva jooksul läbinud, saavad lasta arvestada saavutatud tulemust. Kell 9.00 algab registreerimine ja kandidaatide majutamine eelregistreerimise alusel kõrgema sõjakooli ühiselamusse, seejärel antakse täpsem ülevaade eesootavatest sisseastumiskatsetest.
Sisseastumiskatsete tulemused ja pingereas vastuvõetavad õppurid avaldatakse sisseastujate infosüsteemis (SAIS) 24. juulil kell 17. Neile, kes ei jõudnud õigel ajal kandideerida, kuid soovivad samuti kõrgema sõjakooli sisseastumiskatsed läbida, kestab 24. juulini täiendav vastuvõtt läbi SAISi. Täiendava vastuvõtu sisseastumiskatsed kõrgemasse sõjakooli toimuvad 31. juulil.
Katsetele tulles on kandidaatidel vajalik kaasa võtta isikut tõendav dokument (ID-kaart või pass). Sisseastumiskatsete nõuete kohta leiab täpsemat teavet kõrgema sõjakooli kodulehelt http://www.sojakool.ee/sisseastujale/. Täiendavaid küsimusi on võimalik esitada e-posti aadressil sojakool@mil.ee või telefonil 717 6304.
Kõrgem sõjakool tagab parima juhtimisalase kõrghariduse Eestis. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
