Pühapäev, november 2, 2025

Monthly Archives: juuni 2017

Polaarmaratonide ja -ultrajooksude koguja Mart Maasikrand osales Norras mägisel The Arctic Triple Ultra Trail jooksul

NordenBladet — Polaarmaratonide ja -ultrajooksude koguja Mart Maasikrand osales 3. juunil Norras 50 miili ehk 80 km pikkusel The Arctic Triple Ultra Trail jooksul, mille läbimiseks kulus tal ligi 15 tundi.

Maasikrand ise mainis, et pool distantsist oli rohkem mägironimine, sest tõusumeetreid kogunes lõpuks 3500 ehk sama palju võis tulla ka laskumist, mis lõppkokkuvõttes asja kergemaks ei teinud. “Raja tehnilisust näitab seegi, et võitja, maailmas tuntud ameeriklase Rob Krari kulutas raske distantsi peale 9 tundi ja 43 minutit,” rääkis Maasikrand ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.

Eestlase enda lõpuajaks kujunes 14:55.45, mis andis 22 startinud ultrajooksja seas 11. koha. “Eks ta raskeks muidugi läks, eriti lõpuosa, kuid katkestama ei kippunud. Eks ma olen ultrajookse teinud ka juba, samuti neid, mis rohkem aega võtavad. Seekordse jooksu tegid raskeks just tõusumeetrid ja laskumised ning lumi,” kirjeldas Maasikrand. Ta kogub polaarjoone taga jookstavaid maratone ja ultraid. Kokku on Maasikrannal polaarmaratone nüüd seitse.

Enne paari nädalat Mart Maasikrand tõsisemat jooksmist ette ei võta, sest organism vajab nii pikast ja raskest ultrajooksust taastumiseks aega. “Paari nädala pärast ehk teen pikema jooksuotsa, seni käin ujumas, sõidan jalgrattaga ja sörgin kergelt. Igapäevaste toimetustega saab juba paari päeva pärast vabalt hakkama,” sõnas Maasikrand. Kas selline raske katsumus jooksuisu ära ei võta? “Natukeseks ajaks on rahu majas ja mingisuguseid hulle maastikujookse ei taha niipea teha,” tunnistas Maasikrand.

Sama ultrajooksu raames avanes osalejatel oma võimeid proovida ka 100 miili ehk ligi 161 km pikkusel ja 24 km pikkusel distantsil. 100 miili jooksu võitis norralane Hallvard Schjølberg ajaga 21:47.01. 24 km jooksu võitis norralane Daniel Carløy Skjønsfjell ajaga 2:30.19.

Allikas: Jooksja.ee

 

 

 

Helsingis avatakse Kiwa näitus “The Spiral of Void”

NordenBladet — Näitus “The Spiral of Void” / “Meelemuutus” tegeleb psühhedeelia kui kognitiivse tehnoloogiaga. Raul Meele 1960. aastatel valminud konkreetse luule graafilised ümbertöötlused väljendavad teksti, teadvuse ja taju suhteid, modelleerivad seisundit, kus keel ja tekst väljendavad midagi enamat ülalpool oma funktsionaalsust. Algoritmidele delegeeritud tekstide muutmine mikrotasanditel arendab edasi psühhedeelseid visioone laiuvatest infoväljadest ja energeetilistest tasanditest.

Kiwa graafilised ümbertöötlused Raul Meele luulest on olnud hiljuti väljas ka Avangard galeriis Pärnus ning Tallinn Art Space’s.

Näituse raames esitletakse samanimelist raamatut, mis sisaldab Kiwa remixe Raul Meele 1960. aastatel valminud konkreetsest luulest ning Hanno Soansi tekste. Raamatu graafilise disaini autor on Tuuli Aule, kirjastaja ;paranoia publishing group ltd.

Näituse avamisel esitleb Kiwa teadlastega koostöös loodud elektrokeemilise heli generaatorit, mis on esimene säärane maailmas.

Galleria 68 on peamiselt konstruktivistlikule ja op-kunstile keskenduv projektiruum, Kiwa näitus “The Spiral of Void” / “Meelemuutus” jääb galeriis avatuks kuni 2. juulini.

 

 

 

Analüütikud: kõige enam mõjutas hinnakasvu toidu kallinemine

NordenBladet — Eesti Panga ökonomisti Sulev Perti sõnul on energia hinnakasv viimastel kuudel pidurdunud, kuid toiduainete laiapõhjaline kallinemine maikuus jätkus. “Toiduainete kiire hinnakasvu poolest on Eesti euroala riikide hulgas pigem erandiks,” märkis ta.

Toidu hinna mõju tõi esile ka Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik. “Tarbijahindade kasvu andis kõige suurema panuse toit. Kulutused toidule moodustavad ligi veerandi eestlaste tarbimiskorvist, vaesematel leibkondadel veelgi rohkem,” sõnas ta. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungase sõnul on toiduainete hinnatõus aprilli seisuga Eestis ja Lätis euroala kiireim. Hinnatõusu veavad aiasaadused ning piima- ja kalatooted.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

 

Klassikaraadio suveprogramm toob uusi saateid ja festivalikajastusi

NordenBladet — Klassikaraadio suvekava toob palju ilusat muusikat festivalidelt, muusikalisaate “Meloodika” ja igapäevase kultuuri ja muusika kohtumissaate “Suveduur”, lisaks valitud hetki kontserdilavadelt, Klassikaraadio saadetest ja plaadiriiulilt.

Uus sari “Suveduur” on eetris argipäevadel kell 11 -14 ja pakub toimetaja muusikavalikut heliplaatidelt ning Euroraadio ulatuslikust kontserdisalvestiste kogust, samuti uudiseid kultuurisündmustest ja kohtumisi külalistega. ?Suurte muusikafestivalide ajaks – Pärnu Festival, Viljandi Pärimusmuusikafestival ja muud – läheb “Suveduur” raadiomajast välja ja avab mikrofonid kohapeal. ?Saatejuhid on Kersti Inno, Johanna Mängel, Anne Prommik, Ivo Heinloo, Lisete Velt, Miina Pärn, Marie Pullerits ja Jaan Leppik.

Klassikaraadio on kohal Suure-Jaani Muusikafestivalil, Nargenfestivalil, Haapsalu Vanamuusikafestivalil, Tallinna orelifestivalil ning vahendab XXII noorte laulupeo “Mina jään” põhikontserdi. Suve ühe tähtsündmuse, Pärnu Festivali kirevast kavast jõuab otse-eetrisse viis kontserti.

Kerget ja säravat kõla toob eetrisse “Meloodika” pühapäeviti kell 13.05. Jaak Jõekallas tutvustab muusikat kuulsatest operettidest ja muusikalidest.

Uus suvine muusikaprogramm “Veemuusika” baroki ja renessansi kaunitest paladest pikendab hommikumeeleolu (eetris tööpäeviti 10-11).

Suvi läbi on uute saadetega eetris paljude lemmik “Fantaasia” igal õhtul kell 22.05.

Suvekava algas Neeme Järvi juubeli tähistamisega. ?4. kuni 12. juunini on Klassikaraadio eetris palju Neeme Järvi dirigeeritud muusikat heliplaatidelt ja kontserdisaalide salvestustelt, samuti haruldane salvestus Metropolitan Opera etenduselt 1979. aastast – eetris esmaspäeval 12. juunil kell 19.

 

 

Ligi 200 teadlast üle maailma arutavad Tartus Venemaa ja Ida-Euroopa tänast olukorda

NordenBladet — 4.-6. juunini toimuv Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute konverents toob Tartusse ligi 200 teadlast üle kogu maailma, et arutleda minevikusündmuste valguses tänaste reaalsuste üle.

Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi ja Euroopa Liidu-Venemaa uuringute keskuse eestvedamisel teist aastat toimuva konverentsi tänavune juhtteema on The Russian Revolution and Its Legacies: Taking Stock a Century Later („1917. a revolutsioonid Venemaal ja nende pärand 100 aastat hiljem“).

Konverentsi peakorraldaja, TÜ Euroopa Liidu-Venemaa uuringute professor Vjatšeslav Morozov selgitab konverentsi lähtekohta järgmiselt: „1917. aasta revolutsioonid on jätkuvalt vastuoluline ning ebamugav teema nii Venemaal kui rahvusvahelisel tasandil. Need sündmused on sügavalt mõjutanud sotsiaalseid ja poliitilisi arenguid üle kogu maailma ning saadavad meid ikka veel. Arutades nende revolutsioonide üle, ei räägi me ainult oma minevikust, vaid ka olevikust ning isegi tulevikust.“

Konverentsi 42 paneelsessioonis esineb kokku üle 170 teadlase ning eksperdi kõikjalt Euroopast, USA-st, Kanadast, Venemaalt ja mujalt. Käsitletavate teemade ring ulatub poliitikast, julgeolekust majanduse ja õigusteaduseni ning kirjandusest ja tõlketeadusest kultuuri- ja mälupoliitikani, seda nii Venemaa, Kesk- ja Ida-Euroopa kui laiemalt rahvusvahelises kontekstis.

Konverentsi avakõne peab 4. juunil Michigani ülikooli professor, tuntud ajaloolane Ronald Grigor Suny, kes räägib 1917. aasta revolutsioonide mõjust, õppetundidest ning tähendusest tänapäeva maailmas. Järgmisel päeval toimuval ümarlaual arutlevad nõukogude ja imperiaalse pärandi olemuse ja mõju üle nimekad teadlased USA-st ning Euroopast; arutelu juhib TÜ rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Konverentsiprogramm hõlmab ka külaskäiku Eesti Rahva Muuseumisse Raadil.

Konverentsi kaaskorraldajad on Uppsala ülikooli Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute keskus ning Kenti ülikooli politoloogia ja rahvusvahelise suhete instituut, konverentsi toimumist toetatakse EL Horisont 2020 programmist rahastatud projekti UPTAKE raames. Projekti eesmärk on arendada Ida-Euroopa ja Venemaa uuringute alast teadustegevust.

Konverentsi koduleht asub www.tartuconference.ut.ee

 

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT