Pühapäev, november 2, 2025

Monthly Archives: juuni 2017

Ilkka Kanerva: Soome parlament annab loa teiste riikide sõjaliseks abistamiseks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome parlament Eduskunta võttis vastu seadusemuudatuse, mille kohaselt on võimalik tulevikus anda teistele riikidele sõjalist abi. Seadusemuudatuse järgi võib Soome nii anda kui ise vastu võtta teistelt Euroopa Liidu riikidelt sõjalist abi, vahendab Iltalehti.

Tegemist oli Soome kaitseväe esitatud kaitseseaduse muudatusega, millega pannakse kaitseväele kohustus tegeleda ka teiste riikide abistamisega. Tegemist on olulise muudatusega, kommenteeris asja parlamendi kaitsekomisjoni esimees Ilkka Kanerva.

Vajadus seaduse muutmiseks tõusis juba 2009. aastal, kui jõustus Euroopa Liidu Lissaboni leping, mille kohaselt abistavad liikmesmaad teineteist kriisiolukorras vastavalt vajadusele sõjaliselt või muul moel. Prantsusmaa juba palus Soomelt abi 2015. aasta terrorirünnakute ajal, aga Soome seadused seda ei võimaldanud. Soome näiteks ei saanud Rootsi kombel saata oma laevu otsima merest allveelaevu. Soome seadusandlus on selles osas olnud võrreldes teiste liikmesmaadega puudulik.

Kanerva märgib, et abi pole automaatne, vaid seda antakse siis, kui abi palutakse: kui näiteks terrorirünnaku alla sattunud riik teistelt abi palub, siis arutatakse, millist abi üks või teine riik anda saab. Eri maade võimekus on erinev ja Soomel on oma teatud võimekus. Abi andmisel vaadatakse, kas see võimekus on piisav.

Soome sõjaväelased on olnud rahvusvaheliselt väga hinnatud erinevatel operatsioonidel, näiteks rahuvalvamises, kriisihalduses, koolituses, aga ka kriitilisemates valdkondades nagu miiniotsimine.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Uurimus: Soome on soodne pinnas äärmuslikule rahvuslikule erakonnale

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Iga neljas soomlane hääletaks valimistel äärmusliku rahvusliku erakonna poolt, näitas värske Soomes läbi viidud uurimus. Rahvuspopulistlik erakond oleks valimistel 25-protsendilise toetusega kõige populaarsem, selgus majandusalase mõttekoja EVA korraldatud uurimusest. Uurimuses võrreldi kolme erineva kujuteldava populistliku erakonna toetust.

Paremuselt teise kohta sai äärmuslik roheline erakond 11% toetusega ja kolmandaks tuli äärmuslik vasakpoolne partei 7% toetusega. EVA raporti nimi oli Rahulolematuse seemned – kust tuleb populism?

Raporti järgi peitud populismi tuum Soomes eliidi ja globaliseerumise vastasuses. Sealt lahkneb kaks haru, millest üks on immigratsiooni vastasus ja teine kihistumise ja turumajanduse vastasus.

Rahvuslik populism seisab vastu nii immigratsioonile kui globaliseerumisele, mis on kaotanud töökohti ja nõrgendanud rahvuslikku otsustusõigust. Rahvuslased vajavad tugevat juhti ja peavad eliiti ebaausaks.

Vasakpoolne populism kritiseerib varanduslikku kihistumist ja turumajandust. Nende arvates on globaliseerumine kasulik vaid väiksele osale eliidist, kes omakorda lähtub ainult omakasust.

EVA uuringujuht Ilkka Haavisto ütles, et soomlased suhtuvad kihistumisse ja immigratsiooni vaenulikumalt kui ülejäänud Põhjamaad, vahendab Yle. See annab võimaluse poliitikutele, kes seda iseärasust tahavad ja oskavad ära kasutada.

Uuring näitab, et ülikooliharidusega inimesed on avatumad ja tolerantsemad, samas kui kutsekooli haridusega inimesed altimad rahvuslikule populismile. Kõige vastuvõtlikumad on äärmuspopulismile madala haridusega keskealised mehed.

Uurimuses küsiti inimeste suhtumist immigratsiooni, kihistumisse, eliiti, turumajandusse, globalismi ja tugevasse juhti.

Ilkka Haavisto arvates pole populismi juured alati ebatervetes nähtustes, vaid see näitab, mida inimesed mõtlevad. Populistide mured on enamasti põhjendatud.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomes ei leita isegi 4000 euro eest kuus ehitusele töötajaid

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soomes ei leita isegi 4000-eurose kuupalgaga ehitusele töötajaid, samas on ehituse valdkonnas palju töötuid. Viimastel nädalatel on ehituse alal olnud Soomes väga palju tööpakkumisi. Kevadel avaldatud tööbaromeetri top-15 nimekirjas olid töödejuhatajad, betoneerijad, ehitusinsenerid, katusepaigaldajad ja remondimehed. Neist ametitest tuntakse suurt puudust kogu Soomes, vahendab Iltalehti.

Lagede ja seinte ehitamisele spetsialiseerunud Inlooki turundusjuht Arto Lehtonen näiteks imestas, miks paljudele inimestele hea palgaga töö enam ei kõlba. Ta rääkis tööjõupuudusest, mis pärsib paljude objektide ehitust. Ehitusel pakutakse tööd juba 4000-eurose kuupalgaga, aga huvilisi on väga vähe. Inlook võiks palgata palju töötajaid, aga tööle tahtjatest on kogu aeg puudus.

Statistikaameti andmetel võib ehitusel väga hästi teenida. Ehitajate mediaanpalk oli 2015. aastal 3520 eurot. Ehitusala töödejuhatajad teenivad keskmiselt 4740 eurot kuus. Ehitajate paremik teenib 4057 eurot kuus. Sinna sisse pole arvestatud elektripaigaldajaid.

Ehitusalal on samal ajal palju töötuid. See tuleb asjaolust, et töökohad on põhiliselt Lõuna-Soomes Uusimaal, aga inimesed ei soovi töö pärast oma kodukohast lahkuda. Tööpuuduse leevendamiseks on välja pakutud võimalus tuua töötajaid sisse Euroopa Liidu välistest riikidest. Ametiühingud ei pea sellist lahendust õigustatuks olukorras, kus ehituse alal on Soomes palju töötuid. Selle asemel proovitakse luua võimalusi Soome-siseseks inimeste liikumiseks. Ehitusala ligi 10 000 töötust elas veebruaris vaid kümnendik Uusimaal.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomekeelne SSS-Raadio Eestis sai omale mobiiliäpi

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Alates tänasest saab Google Play kaudu alla laadida mobiiliäpi, mille kaudu kuulata ainsat soomekeelset raadiot Eestis – SSS-Raadiot. Äpi kaudu saab kuulata kogu SSS-Raadio programmi, muu hulgas soomekeelseid uudiseid Eestist ja Tallinnast, sekka muusikat. Raadio toimetaja Kalle Tapio Reini ütles, et äpp on lihtne võimalus raadio kuulamiseks ükskõik kuskohas.

SSS-Raadio on see soomekeelne raadiojaam, millelt Eesti riigi asutus Tehnilise Järelvalve Amet võttis tänavu Soome 100. juubeliaastal raadioloa. See tähendab, et raadiojaama tavalise raadioga enam kuulata ei saa. Raadiojaama saab lisaks mobiilile kuulata veebis.

AS Eesti Meedia kaebas kohtusse Eestis raadiolubade väljastamisega tegeleva Tehnilise Järelvalve Ameti, kuna raadiolubade konkurss oli vigane. Eesti Meedia kaebust arutatakse Tallinna halduskohtus teisipäeval, 13. juunil kell 11. Istung on avalik.

SSS-Raadiol on ligi 100 000 kuulajat alates Helsingist-Tallinnast kuni Hispaania lõunarannikul asuva Fuengirolani. SSS-Raadio nimi tuleb Soome sümbolitest Sibelius, sauna ja sisu.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Kolm Tartu Ülikooli hoonet kuulutati kultuurimälestisteks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kultuuriminister Indrek Saar allkirjastas käskkirja, millega tunnistati kultuurimälestisteks kolm Tartu ülikooli hoonet: Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoone, Tartu kommertsgümnaasiumi ja kaubanduskooli ning  Tartu Ülikooli raamatukogu hoone. Eri ajastustest pärit arhitektuurselt kõrgetasemelised hooned peegeldavad Tartu kui ülikoolilinna ja hariduskeskuse ajalugu.

Ettepanek hoonete mälestiseks tunnistamiseks tehti Kultuuriministeeriumi uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” järel. Selle käigus valisid eksperdid välja 130 kõige väärtuslikumat ja 20. sajandi ehituspärandit kõige paremini iseloomustavat objekti.

Kultuuriminsteeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänese sõnul on tegu arhitektuurselt ja ajalooliselt väga kõrge väärtusega ehitistega ja suures osas autentsena säilinud hoonetega, mille puhul on oluline ka väärtuslike interjööride säilimine. „Seetõttu on hoonete säilimise tagamiseks otstarbekas rakendada riiklikku kaitset,“ ütles Jänes.

Tartus Vanemuise tänaval asuva Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoone funktsioon on püsinud muutumatuna üle 100 aasta. Historistlikus stiilis hoone on ehitatud aastatel 1912-1914 ja selle arhitekti on Otto Hoffmann.

Salme tänaval asuv endine kommertsgümnaasiumi ja kaubanduskooli hoone on ehitatud 1938. aastal ja tegu Tartu linnapilti olulisel määral kujundanud arhitekt Arnold Matteuse loomingu iseloomuliku näitega.

Struwe tänaval asuva Tartu Ülikooli raamatukogu hoone avati 1982. aastal, selle arhitektid on Kalju Valdre, Mart Kalling, sisearhitektid Ülo Sirp ja Linda Arike. Tartus ei ole seni mälestiseks tunnistatud ühtegi nõukogude perioodi hoonet, kuid ülikooli raamatukogu on linna selle perioodi kihistuse kõige väärtuslikum, laialt tuntud ja väärtustatud hoone. Rekonstrueeritava raamatukogu ümberehitused hoone kultuuriväärtust ei vähenda.

Fotosid hoonete kohta leiate siit.

 

Allikas: Kultuuriministeerium

 

1...151617...28Page 16 of 28