Laupäev, juuli 5, 2025

Monthly Archives: mai 2017

Esmaspäeval pannakse nurgakivi ühistulisele kalakomponentide tehasele

NordenBladet — 8. mail kell 12 osaleb maaeluminister Tarmo Tamm Paldiskis ühistulisele kalakomponentide tehasele nurgakivi panemisel. „Tehase rajamine aitab ära kasutada inimtoiduks mittesobivat tooret. Püügiga kaasnevad vähemväärtuslik  kala  ja töötlemisel üle jäävad jäätmed saab tehases teha kalajahuks või näiteks kalaõliks, mis on nõutud kaubad kogu maailmas,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

„Personali suurus saab tehases olema 25-30 inimest,“ ütles Eesti Kalatootjate Keskühistu juhatuse liige Mart Undrest. „Tehas hakkab vastu võtma 25 000 tonni kala aastas ja 300 tonni ööpäevas,“ lisas Undrest.

Kalatöötlemistehase nurgakivi panemisel osalevad maaeluminister Tarmo Tamm, Eesti Kalatootjate Keskühistu, Kalanduse Teabekeskuse ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Paldiski linnavalitsuse esindajad.

Rajatav tehas on esimene Eesti Kalatootjate KeskĂĽhistu projekt. Komponenditehase koguinvesteeringu suurusjärk on 10 miljonit eurot. Tehase rajamist toetatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 meetmega “KalapĂĽĂĽgi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ĂĽhisinvesteeringute toetus” kuni 6 miljoni euroga ja ĂĽlejäänud osa tuleb tootjaorganisatsioonide liidu omainvesteeringust.

Meetme taotlusvoor toimus 2016. aasta juulis ning investeeringu valmimine on planeeritud 2017. aasta sĂĽgisesse.

Kalatootjate Keskühistu on Eesti tunnustatud kilu ja räime tootjaorganisatsioonide poolt 2016. aastal moodustatud tootjaorganisatsioonide liit, kuhu kuuluvad Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu ja Eesti Traalpüügi Ühistu.

EMKF 2014–2020 on programm, mis pakub rahalisi vahendeid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks. Perioodil 2014–2020 on fondi Eesti rakenduskava eeldatavaks mahuks 129,6 miljonit eurot, millest 100,9 miljonit eurot tuleb EMKF vahenditest ja 28,6 miljonit eurot Eesti riigieelarvest.

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome kepphobusevaimustus vallutab maailma + VIDEO!

OHMYGOSSIP — Soome kepphobuseharrastus on üha populaarsem mujal maailmas. Kokku on selle ala huvilisi juba 10 000 ringis. Hiljuti tegi Hollandi rahvusringhääling saate kepphobusevõistlustest Soomes Vantaal. Hollandi ajakirjanikke pani imestama asjaolu, et Soomes on selle ala harrastajaid juba 10 tuhande ringis. Soome meistrivõistlustel osales 200 inimest ja need korraldati juba kuuendat korda, vahendab Helsingin Sanomat.

Välismaal ollakse kepphobusespordist niivõrd suures vaimustuses, et seda peetakse juba päris spordiks. Selle ala harrastajate arv on samuti plahvatuslikult kasvanud. Samas peavad paljud inimesed seda ikka veel naljaks.

Alaga seotud eelarvamuste tõttu ei julge paljud harrastajad seda avalikult tunnistada ja tegutsevad salaja. Asjast on teadlikud ainult lähimad sõbrad ja perering. Sotsiaalmeedias tegutseb kinnine kepphobuste grupp.

Valdav enamus kepphobuse harrastajatest on tüdrukud, ent seal on ka poisse. Võistlustel on kaks ala: koolisõit ja takistussõit. Takistussõidus on takistuste kõrgus kuni 90 cm. Võitja valitakse välja veapunktide arvu ja aja põhjal.

Koolisõidus sõidetakse etteantud programmi järgi. Näiteks vaba programmi puhul valib võistleja ise muusika. Kohtunikud hindavad raja läbimist ja liikumist.

Koolisõit kestab üle nelja minuti ja see nõuab head füüsilist vormi, vastupidavust ja keha valitsemist. Kogu aeg peab jälgima kepphobuse liikumist, kuidas jalad tõusevad ja mis asendis on käed. Kõik peab välja nägema kerge ja vaevatu.

Kepphobuse juhendi välja töötanud Selma Vilhunen ütles, et kui algul paistab see ala ainult visuaalne, see tähendab hüppeid ja jalgade liikumist, siis pealispinna alt koorub välja tüdrukute loominguline väljendusoskus. Vilhunen avaldas lootust, et ka täiskasvanud võtavad noortest eeskuju ja kasutavad rohkem oma kujutlusvõimet – et kõigil oleks hobi, kus nad saavad end vabalt väljendada.


Avafoto: Väljavõte videost

Soome poliitik Petri Lehtinen süüdistab Leena Meri´t ahistamises

OHMYGOSSIP — Põlissoomlaste erakonna poliitik ja Eduskunta liikme Leena Meri assistent Petri Lehtinen süüdistab Merit ahistamises ja au haavamises.  Lehtinen on teinud Hyvinkäält parlamenti valitud Leena Meri kohta kuriteoteate. Politsei asja lähemalt ei kommenteeri, vahendab Aamuposti.

Lehtinen süüdistab Merit ahistamises ja au haavamises. Lehtinen jäi möödunud aasta aprillis haiguspuhkusele ja pole sealt naasnud. Lehtinen märgib, et Meri võttis talt nii töö kui tervise. Piinamine kestis mehe väitel pool aastat. Lehtinen alustas Meri assistendina tööd 2015. aasta aprillis. Kuriteoteate tegi Lehtinen kuu aega tagasi.

Leena Meri ütles, et on kuriteoteatest teadlik ja lisas, et kuulis sellest meedia vahendusel. Ta peab süüdistust osaks valimisvõitlusest, kuna ta soovib kandideerida Põlissoomlaste erakonna juhiks ja parlamendi fraktsiooni esimeheks.

Ametivõimud Meriga veel ühendust võtnud ei ole. Parlamendis oli asi arutusel veebruaris. Märtsis valminud kirjalikus seletuses on märgitud, et tööandja polnud ebasoovitavast käitumisest teadlik. Meri kinnitab, et pole teinud seda, milles teda süüdistatakse.

Kõigile ELi arstitudengitele avaneb võimalus teha praktikat Soomes

OHMYGOSSIP — Kõigile Euroopa Liidu arstitudengitele avaneb võimalus teha praktikat Soomes, kuna valitsus tahab selliselt muuta kehtivat seadust. Eesmärk on, et Euroopa Liidu riigis arstiteadust õppinud tudengid saaksid Soomes teha ära oma praktika, mida neilt koolis nõutakse.

Muudatuse üheks põhjuseks on asjaolu, et paljud soomlased on asunud arstiks õppima välismaal. Kela õppetoetuste registri andmetel oli selliseid Soome üliõpilasi möödunud 2015-2016 õppeaastal kokku 250. Koolis nõutavat arstipraktikat saab praegu teha Rootsis, Taanis, Iirimaal, Itaalias, Leedus, Poolas ja Suurbritannias, edastas sotsiaal- ja terviseministeerium.

Praegu kehtiva seaduse järgi saavad välismaal õppivad tudengid Soomes oma praktikat teha piiratud kujul ja ajutiselt, kui nende õpingud algasid 2012. aasta jaanuaris või varem. Soomes praktika läbinud arstidel on võimalik Soomes arstina tööle asuda.

Seadusemuudatus kaotab Soomes arstipraktika tegemiseks kõik piirangud. Muudatuse eesmärk on tagada, et välismaale arstiks õppima läinud inimesed saaksid võimalikult ruttu Soome arstina tööle hakata.

Seadusemuudatud peaks jõustuma tänavu 1. juunil.

Nokia tõmbab kulusid koomale ja koondab Soomes 200 töötajat

OHMYGOSSIP — Tehnoloogiaettevõte Nokia koondab enne aastavahetust Soomes 200 töötajat. Enamus töökohti kaob Espoos, aga ka Oulus ja Tamperes koondatakse töötajaid. Töötajaid koondatakse online-äri valdkonnas ja tugistruktuurides, vahendab Yle.

Ettevõte on varem teatanud, et eesmärk on üle maailma kokku hoida kulusid 1,2 miljardi euro ulatuses. Nokial on Soomes ligi 6100 töötajat. Möödunud aastal koondas Nokia ligi 960 töötajat. Aastatel 2014-2015 Nokia töötajaid ei koondanud. Nokia müüs mobiiltelefonide tootmise üksuse 2014. aasta kevadel.