NordenBladet —Soome S-poodidesse tulevad müügile Briti kaubandusketi Tesco tooted, mistõttu paraneb eelkõige gluteenivabade toodete valik.
Soome kaubandusühistute keskliit SOK ja Tesco teatasid koostöö alustamisest täna esmaspäeval, vahendab Helsingin Sanomat. Valik kasvab esialgu 200 toote võrra. Esimesed Tesco tooted pandi 29.mail müügile Prismadesse, S-marketitesse ja Alepa poodidesse. Tesco toodete abil tahetakse laiendada poodide kaubavalikut.
Tesco on maailmas suuruselt viies jaekaubanduskett. S-poodidesse tulevad müügile tooted Tesco sarjadest Finest ja Free from. Finesti sarja kuuluvad kvaliteetkaubad, näiteks tee, moosid, kastmed, mahlad, müslid, küpsised ja külmutatud tooted. Free from sari on mõeldud erimenüüd järgivatele inimestele ja allergikutele. Free from sari kastavab S-poodides gluteenivabade tootede valikut.
SOK on teinud Briti firmadega koostööd varemgi. Näiteks Sokose kaubamajades on avatud Briti rõivaketi Marks & Spencer poode.
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Soome president Sauli Niinistö teatas, et on otsustanud kandideerida teiseks ametiajaks. Niinistö ütles, et kaalus otsust pikalt ja kandideerib mitte mõne erakonna, vaid kõigi valijate esindajana, vahendab Yle.
Ma armastan seda maad, põhjendas Niinistö oma kandideerimist. Ta lisas, et teda huvitab, kui paljud soomlased teda toetavad. Valijate kandidaadina osalemist põhjendas Niinistö asjaoluga, et president seisab Soomes varasemast enam erakonnapoliitikast eemal. Kui ta valijate poolehoidu ei leia, siis loobub kandideerimisest. Kandideerimiseks on vajalik 20 000 valija toetus.
Pressikonverentsil tõsteti esile küsimus, et president on teise ametiaja lõppedes 75-aastane. Niinistö ütles, et ta on ise ka mõelnud selle peale, et sellises eas on parem vältida vastutust ja kohustusi. Ent ta lisas samas, et seni pole vastutus ja kohustused teda liigselt koormanud.
Presidendivalimised toimuvad Soomes järgmise, 2018. aasta algul. Enne Niinistöt on oma kandideerimisest teatanud Keskerakonna rahvasaadik, endine peaminister Matti Vanhanen, roheliste rahvasaadik Pekka Haavisto ja vasakpoolsete Europarlamendi saadik Merja Kyllönen.
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Eile (29.mail)algas kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgema sõjakooli reklaamikampaania, mis kutsub sõjakooli ridadesse noori, kes tahavad saada väga head juhtimisalast kõrgharidust.
„Kõnetame kampaaniaga neid noori, kes tahavad kaasaegse ohvitseri põnevat ja austusväärset elukutset õppida,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste meedia- ja turundusgrupi ülem kapten Kristjan Kostabi.
Kampaaniasõnumid julgustavad noori, kes soovivad end siduda riigikaitsevaldkonnaga, astuma kõrgemasse sõjakooli ning kutsuvad rohkem infot hankima neid, kes ei ole veel otsustanud, millega tulevikus tegeleda. Kõrgema sõjakooli reklaamikampaaniat on kuulda raadios ning näha e-kanalites ja välimeedias erinevates Eesti linnades.
Äsja uue kujunduse saanud kõrgema sõjakooli kodulehelt www.sojakool.ee saab noor ülevaate sõjakooli õpingute jooksul omandatavatest teadmistest ja oskustest, edasistest karjäärivõimalustest kaitseväes ning põhjaliku ülevaate sõjakooli õppimisvõimalustest ja ohvitseri elukutsest. Kodulehe juurde loodud kampaanialehelt ning kõrgema sõjakooli Facebookist leiab huviline kogu vajamineva info sisseastujale. Kõrgemasse sõjakooli sisseastujatele korraldab kool ka põhjaliku infopäeva 8. juunil Tartus.
Kõrgema sõjakooli põhikursusel saab rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Sisseastumisdokumente saab kõrgemasse sõjakooli esitada tänavu 19. juunist 3. juulini. Kampaaniat korraldavad Kaitseressursside Ameti Värbamiskeskus ja kaitseväe ühendatud õppeasutused koos reklaamiagentuuriga DDB Eesti. Kampaaniat toetavad ka teised kaitseväe üksused oma e-kanalites. Kampaania kestab 2. juulini.
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet – Mis on poliitiliselt antud hetke kõige tähtsam ülesanne? Päästa kohaliku tasandi võim ja kohalikud volikogud erakondade haardest, et tekiks dialoog arenevate kogukondade ja korrumpeerunud erakondade vahel. Ma väga sooviks näha Eestis erakonda, mis suudab öelda, et kohaliku võimu tasand tuleb vabastada erakondlastest ja jätta kohalikule kogukonnale – selles on võimude lahususe mõte. Ja et inimesi kohtadel tuleb korruptsiooni vältimise jaoks vahetada – 1 inimene, 1 amet ja 1 ametiaeg, mitte sama ringkaitse 25 a ametis.
Väga selgeks muutub pilt nii valija kui rahvaesindaja jaoks kui ta teab, et ühe ametiaja panustab ta valitavana ja siis läheb valijaks tagasi. Poliitikasse minnakse teostama oma ideid ja selleks piisab 1 ametiajast 1 ametis.
1.Valija ütleb, et kõik erakonnad on täpselt ühesugused. Ja on ka, sest kõikidel erakondadel on üks ja seesama tagatuba, kus asjad otsustatakse.
2. Muutus ühiselus ei saa tulla kontrollitavate ja nähtamatute sidemetega aastakümnete jooksul korrumpeeritud erakondade kaudu, see peab tulema väljastpoolt, otse rahva keskelt, rohujuuretasandilt. Miljoni valija keskelt, aga mitte 50 000 erakondlase seast.
3. Seni poliitikas mitteosalenud, korrumpeerumata, erakondadesse sidumata inimesi on vaja volikogudesse külasid ja linnaasumite huve esindama. Presidendi Valimiskogu hääletus näitas, et kõik valimisliidud on salaja politiseeritud. Juba on käimas aktiivsed poliitilised ülevõtmised, aga kohalikud elanikud peavad olema ülevõtjatest aktiivsemad.
4. Struktuuri muutust on vaja. Uus struktuur saab olla küladekeskne, külavanematest koosnev vallavolikogu ja linnades siis vastavalt asumitest lähtuv volikogu. Külaelanikudd valivad volikogusse külavanema ja linnades iga asum valib oma esindaja. Asumipõhised volikogud linnadesse. Näiteks Tallinnas on 84 asumit ja volikogus 79 liiget ehk siis mõned väiksemad asumid saaksid kahe peale ühe volikogu koha ja volikogu liikmete valik otsustataks asumirahva keskel.
5. Valimistel mitte ühtegi häält ei erakondadele ega valimisliitudele. Igaüks esineb oma nime all, valimisseadus võimaldab külavanemate valimist üksikkandidaadina. Kohalikel valimistel kandideerides ei tule maksta kautsjoni, ainult aktiivsust on vaja.
6. Kõiki neid asju saab teha ilma seadusi muutmata, on vaja lihtsalt seadusi ja süsteemi tunda, et teha strateegiliselt õigeid otsuseid.
7. Lihtsustatud valemiga võtame 200 volikogu ja neis kokku 3000 liiget. Külasid on meil üle 4000, mõned inimtühjad, mõned 1 inimesega, mõnes isegi kolm suitsu, vaata aga vaata. Ja nõnda loome valimiste ajal täiesti uue struktuuri, mis kasvab välja rohujuuretasandilt, aga mitte erakondade tagatoast.
8. Meil ei ole 25 a olnud riiklikku tsiviilkaitset, nii et kui pauk käib, pole linnadest kuhugi lahkuda.Tsiviilkaitset ei ole vaja ainult sõjalise ründe puhuks, vaid ka juhusliku õnnetuse, looduskatastroofi, hädaolukorra puhuks ning see tuleb luua. Iga küla peab olema võimeline vastu võtma ja mahutama 1000 inimest.
9.Küladekesksed kohalikud valimised lahendaksid seega ka riigikaitselisi probleeme ja me peame üha enam hakkama rääkima totaalkaitsest, kus iga inimene peab olema võimeline ennast kaitsma vähemalt abi saabumiseni.
10. Tuleb loobuda tsentraalse juhtimise ootamisest ja ise tegutsema asuda – see ongi kohaliku võimu tasand. Kusagilt ei ole vaja juhtnööre oodata, et tegutsema hakata, iga küla ja asum peab ise kogunema, reastama oma probleemid ja leidma lahendused ja usaldusväärsed esindajad. Kohalikud valimised on saja kohaliku elaniku omavaheline kokkuleppe, kellele anda hääl ja keda valida endid esindama ja võimu teostama.
11. Igaüks tegutseb oma külas või asumis oma huvide kaitsel. Totaalkaitse kontseptsioon.
Võitlus maakondade ja maakonnakeskuste säilimise eest, maakondliku identiteedi eest.
12. Valimiste võitmise valem oleks seega
– mitte kasutada eelvalimisi ja e-valimisi
– mitte valida tagasi ühtegi senist volikogu liiget
– organiseerida oma kogukonna kandidaat ja teha tema heaks kampaaniat
13. Koduleht külade ja asumite järgi, kuhu iga küla ja asum saab üles panna ja jagada oma informatsiooni.
14. Seda kõike saab teha ilma seadusi muutmata, teadlike inimeste ja aktiivsete kodanike abil, kes täidavad oma kodanikukohust ja leiavad aega poliitika jaoks.
15. Kohalikud valimised 2017 on meie ärkamisaeg, meie vabariigi väljakuulutamine, meie Vabadussõda, meie kodanikukohus anda oma panus muutusteks ja riigi arenguks.
NordenBladet — Esmaspäeval (29.mail) tutvustati tükisooja teost esimest korda lugejatele. Tavapärasele raamatuesitlusele kogunenud publikule üllatuseks kandis Rahvusooper Estonia poistekoor vastse teose algusest lõpuni ette koorilauluna.
Lastekirjanik Jaanus Vaiksoo pikk lasteluuletus “Laul Eestimaast” räägib Eestimaa aastaaegadest. Leporello köites raamatukesele tegi maalilised pildid kunstnik Regina Lukk-Toompere, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
