NordenBladet – Kruununhaka (rootsi keeles Kronohagen; soome kõnekeeles ka Krunikka ja Kruna) on linnaosa Helsingis Vironniemi piirkonnas Helsingi kesklinna moodustava poolsaare kirdeosas. Selle läänepiir on Unioninkatu ning lõunapiir on Pohjoisesplanadi lõik, mille vastas on Kauppatori. Ülejäänud osas piirneb see merega (Pohjoisranta idas ja Siltavuorenranta põhjas). Kallio linnaosaga ühendab Kruununhakat sild üle Siltavuorensalmi.

Linnaosa pindala on 0,57 km². Elanike arv on 7202 (1. jaanuar 2014). Soomlasi on elanike seas 83,5% ja rootslasi 10,9%.

Kruununhaka vanemas osas on ampiirstiilis ehitatud Senati väljaku ümbrus ning Pohjoisesplanadi ja Aleksanterinkatu vaheline ala. Linnaosale iseloomulikud on neist põhjas asuvad 20. sajandi alguses ehitatud juugendstiilis elamud Liisankatu ümbruses. Kruununhakas asuvad muu hulgas presidendiloss, Riiginõukogu hoone, Helsingi toomkirik, Bocki maja (vana raekoda), Burtzi maja, Helleniuse maja, Helsingi raekoda, Soome Pank, Säätytalo, Ritarihuone, Helsingi Ülikooli peahoone ja teisi ülikooli hooneid ning mitmed prestiižikad büroohooned. Liisankatul on Sibeliuse gümnaasium, üks Soome tuntumaid gümnaasiume. Üks vähestest algse puithoonestuse jäänustest on 1818 ehitatud kodanikumaja Ruiskumestarin talo, kus on muuseum. Idarannal on Pohjoisranta, selle lähistel on maismaaga tammi kaudu ühenduses olev väike saar Tervasaari, kus on park.

Kruununhaka alale toodi linn 1640. aastal. Algusest peale olid elanike seas linna- ja riigiametnikud. Linnaosa teenindab Helsingi Ülikooli metroojaam.

Linnaosa on nime (‘Kroonukoppel’) saanud praeguse Rauhankatu piirkonnas kunagi paiknenud kroonu suurtükiväe hobuste karjamaa järgi. Veel 18. sajandi alguses jäi see linnast väljapoole, tänapäeval aga kuulub peaaegu kogu tollane linna territoorium Kruununhaka linnaosa alla.

Kruununhaka tänapäevane tänavavõrk sündis Johan Albrecht Ehrenströmi generaalplaanis aastal 1812; ainult mõned linnaosa lõunapoolsemad tänavad olid olemas juba Rootsi võimu ajal. Ka tänavanimed on antud 1820. ja 1830. aastatel ning ainult mõned tänavad on hiljem uued nimed saanud. Suur osa tänavaid on nime saanud Romanovite keiserliku perekonna liikmete järgi. Kõige vanemat praeguseni säilinud tänavanimed on Unioninkatu ja Liisankatu, mis Venemaa keiser Aleksander I kinnitas visiidil Helsingisse aastal 1819.

Tänavate nimed on Aleksanterinkatu, Hallituskatu, Helenankatu, Katariinankatu, Kirjatyöntekijänkatu, Kirkkokatu, Kristianinkatu, Kruununhaankatu, Kulmakatu, Liisankatu, Maneesikatu, Mariankatu, Maurinkatu, Meritullinkatu, Oikokatu, Pohjoisranta, Rauhankatu, Ritarikatu, Siltavuorenpenger, Siltavuorenranta, Snellmaninkatu, Sofiankatu, Unioninkatu, Vironkatu ja Välikatu.

OHMYGOSSIP toob teieni kevadise galerii Kruununhaka idarannikust, Pohjoisranta ümbrusest:

Fotod: OHMYGOSSIP/Helena-Reet Ennet