NordenBladet — Politsei otsib kolme noormeest, kes peksid laupäeva õhtul Sipoos ühe maja puruks. Tegemist oli tühjalt seisva majaga Ida-Uusimaal Sipoos Iso Kyläntiel, vahendab Iltalehti.
Majas on puruks pekstud pea kõik aknad, elutoa põrandale on maha visatud värvipurke, seinu on pekstud kirvega, trepi käsipuud rikutud ja mööblit lõhutud.
Sündmuskohalt on nähtud lahkumas kolme umbes 15-aastast poissi. Ida-Uusimaa politsei ootab asja kohta infot telefonile 0295 436 583 või elektronposti kaudu vihje.porvoo@poliisi.fi.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Eesti noortevaldkonna prioriteedid eesistumise ajal on nutikas noorsootöö, noorte ja noortevaldkonna tulevik ning noorte vabatahtlik tegevus.
Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi tutvustas täna Maltal noortevaldkonna peadirektorite kohtumisel Eesti eesistumise noortevaldkonna prioriteete, millest olulisemad on nutikas noorsootöö, noorte vabatahtliku tegevuse toetamine ning valdkonna tuleviku põhimõtetes kokku leppimine.
„Eesistumine annab meile ning Eesti noortele enneolematu võimaluse mõjutada, milliseid võimalusi Euroopaüleselt noortele luuakse ning kuidas kokkuvõttes areneb Euroopa Liit,“ ütles Reelika Ojakivi.
Eesti riik on seisukohal, et noorsootöö peab muutuma nutikamaks. Nutika noorsootöö eesmärk on pakkuda töös noortega välja infotehnoloogilisi lahendeid, mis vastaksid noorte vajadustele.
„Peame looma noortele ja nendega tegelevatele inimestele digitaalsed lahendused, mis aitaksid jõuda noorteni, kelleni täna veel hästi ei jõuta. Samuti peame panema digi enda kasuks tööle, et toetada noorte aktiivset osalemist otsuste tegemises ja kogukonnategevustes, rääkimata valmidusest asuda tööturule,“ ütles Ojakivi.
Samuti plaanib Eesti olla aktiivne uues Euroopa solidaarsuskorpuse algatuses, mille abil luuakse noortele võimalused vabatahtlikus tegevuses osalemiseks, samuti Euroopa kogukondadele suunatud projektides kaasalöömiseks.
Reelika Ojakivi tõi esile ka selle, et kuna Euroopa Liidu noortestrateegia kehtib 2018. aasta lõpuni, siis Eesti jätkab oma eesistumise ajal kindlasti uue strateegia koostamise ettevalmistuste ja aruteludega, millega Malta eesistumise ajal algust tegi.
„Toetame noortepoliitika arengukäsitlust, mis seab keskmesse noored, tõstab esile noorsootöö võtmerolli ning määratleb pikaajalises vaates väärtustele tuginevad prioriteedid, tähtsustades eriti kohaliku tasandi noorsootööd,“ sõnas Ojakivi.
NordenBladet — 24. mail kell 9.30–12.00 on Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) Euroopa füüsikaolümpiaadi EuPhO 2017 lõputseremoonia, kus osalevad olümpiaadi 92 võistlejat ning Vabariigi President Kersti Kaljulaid, TTÜ teadusprorektor Renno Veinthal, Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, CERNi hariduse ja kommunikatsiooni osakonna juht Ana Godinho ningSwedbank Eesti juht ja TTÜ kuratooriumi liige Robert Kitt.
Vabariigi President Kersti Kaljulaid kinnitab, et ainult teadus aitab säilitada külma närvi. „Miski peale faktidel, testidel, analüüsidel, teaduslikul ja kriitilisel mõtteviisil põhineva tõe otsingute ei saa aidata meie ühiskondi sellises keskkonnas,” märgib president Kaljulaid ning lisab: “Füüsika on võimas teadus, mis loob kaitsva mõtteviisi – kaitseb libauudiste ja vigaste lubaduste eest. Ja loob uusi võimalusi siin planeedil õnnelikult igavesti edasi elada.”
Euroopa füüsikaolümpiaadi EuPhO president ja TTÜ küberneetika instituudi professor Jaan Kalda ütleb: „Meie eesmärgiks oli korraldada olümpiaad, mis radikaalselt eristub teistest rahvusvahelistest olümpiaadidest. Euroopa füüsikaolümpiaadi fookus on loomingulisusel. Loomingulisus tähendab eeskätt seda, et õpilast ei juhita probleemi lahenduseni läbi abistavate küsimuste ega kitsendata sellega tema uurijavabadust, vaid jäetakse ta viieks tunniks üksi paari lakoonilise keerulise ülesandega.“
Professor Kalda lisab, et eksperimendile pühendatud päeval tuli mõõta valgusdioodi kvantefektiivsus lihtsate vahendite abil ning uurida, kas valgusdioodi saaks kasutada ka päikesepatareina. „Teooriapäeval tuli lahendada viie tunni jooksul kolm lühikest põnevat ülesannet – kogu tekst mahtus poolele leheküljele, aga probleemidest läbipuremine nõudis tõelist vaimusähvatust,“ rõhutas professor Kalda.
Olümpiaadi korraldasid Tartu ülikooli teaduskool, Eesti füüsika selts, Tallinna Tehnikaülikool ja Euroopa füüsikaühing.
Esimesel Euroopa füüsikaolümpiaadil EuPhO 2017 osales 92 õpilast ja 37 juhendajat ning kaks vaatlejat 22 erinevast riigist Euroopast, Lõuna-Ameerikast ja Aasiast.
NordenBladet –Täna algas Hara lahes meresõjaline õppus Baltic Fortress, kus mereväelased Balti riikidest ja Belgiast harjutavad valmisolekut meritsi saabuvate liitlasvägede vastuvõtmiseks.
“Õppus annab meile hea võimaluse harjutada tavapärasest suurema üksuse meresõjalist juhtimist tavatus ohukeskkonnas,” ütles mereväe laevastiku ülema ülesannetes olev kaptenleitnant Ain Pärna.
Peale liitlasvägede ja varustuse saabumiseks vajalike laevateede ja ankrualade kontrollimist harjutavad ligi 300 mereväelast ka laevateede meremiinidest puhastamist. Harjutustel kasutatakse imitatsioonivahendeid: paukmoona, valgustusrakette ja õppemiine. Veealuseid lõhkamisi läbi ei viida.
Eesti mereväe sihtgrupi staabi juhitaval õppusel osalevad Leedu staabilaev LNS Jotvingis, miinijahtija LNS Kursis ning patrull-laev LNS Dzukas. Lätist osaleb õppusel staabilaev LVNS Varonis. Eesti mereväest osalevad õppusel miinijahtijad Admiral Cowan ja Sakala, merejõudude sihtgrupi staap ning mobiilne tuukrite sihtüksus, kuhu kuuluvad ka mehitamata allveerobotitega opereerivad belglased.
Vastutegevuses osalevad mereväe miinijahtija Ugandi, tuukripaat Aleksandra, õhuväe helikopter Robinson R-44 ning Poola hävitajad SU-22. Õppus lõpeb 26. mail.
Baltic Fortress on meresõjaline õppus, mida korraldab igal aastal üks Balti riikidest. Järgmisel aastal toimub õppus Leedus.
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Euroopa Liidu riikide noorteministrid arutasid täna Brüsselis, kuidas noored Euroopa tuleviku kujundamises senisest veelgi enam kaasa saaksid rääkida. Eesti pakub noorte edukamaks kaasamiseks ühe võimalusena välja nutika noorsootöö.
Ministeeriumi noorte ja välissuhete asekantsleri Madis Lepajõe sõnul suurendaks noorte osalust nende vajadustele vastavate digilahenduste kasutamine. „Nutika noorsootööga otsime uusi võimalusi noorteni jõudmiseks arenevate tehnoloogiate ja innovatsiooni kaudu. Kaasates noori nutikate lahenduste väljatöötamisse, toetame ka nende digipädevuste arengut,“ sõnas Lepajõe.
Nutikas noorsootöö on erilise tähelepanu all ka Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise ajal 2017. aasta teisel poolel, mil Eesti täidab liikmesriikide arutelude juhtimise ja poliitikate koordineerimise rolli. Sel ajal saab hoo sisse Euroopa Liidu noortestrateegia koostamine ning Eesti seisab selle eest, et kõigil Euroopa noortel oleks võimalik selles kaasa rääkida. Samuti plaanib Eesti olla aktiivne Euroopa Solidaarsuskorpuse arendamisel, mis avardab noorte võimalusi Euroopas kogemusi omandada ja panustada ühiskondlikult oluliste ülesannete lahendamisse – käia praktikal, õppimas, tööl või tegeleda vabatahtliku tegevusega.
Lisaks poliitilisele mõttevahetusele noorte kuulamise ja toetamise teemal võeti Euroopa Liidu noorteministrite nõukogus täna vastu järeldused Euroopa noortevaldkonnas pärast 2018. aastat tehtava koostöö kohta ja noorsootöö rollist noortele eluks vajalike oskuste arendamisel. Samuti kiideti heaks nõukogu resolutsioon selle kohta, kuidas toimub tulevikus dialoog noortega neid puudutavate poliitiliste otsuste tegemisel.
