NordenBladet — Laupäevane trollinguvõistlus Orjaku sadamas oli rekordiline nii võistkondade kui võistlejate arvu, aga ka püütud kalade poolest.
Kaheksandal Tuulekala festivali trollinguvõistlusel osales 76 paatkonda, 242 õngemehe või -naisega, kes tõid kaldale 722 kala, mis kaalusid kokku 301,8 kilogrammi.
Allikas: Hiiu Leht
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Mõne aasta tagused suured plaanid hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud Kõpu kooliga pole realiseerunud ja Hiiu vallavalitsus otsib uusi lahendusi. 2014. aasta sügisel, kui Kärdla ühisgümnaasium Kõpu kooli õuel oma lipu heiskas, olid ootused kõrgel, et sulgemisohus riigikool sai Hiiu vallale ülevõtmisega päästetud.
NordenBladet — Mullu suurenes maksumaksjate arv vaid Harju, Tartu ja Saare maakonnas, ülejäänud piirkondades oli brutotulu saajate arv võrreldes 2015. aastaga vähenenud. Hiiumaal oli mullu 3928 maksumaksjat ehk 31 vähem kui aasta varem, mil neid oli 3959. Statistikaameti andmetel oli Hiiumaa keskmine brutokuupalk mullu 897 eurot, kümme aastat tagasi 475 eurot.
Seevastu Saare maakonnas oli varasema aastaga võrreldes 26 brutotulu teenijat enam. Saaremaa keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal 880 eurot, kümme aastat varem 506 eurot. Kogu Eestis oli statistikaameti andmetel mullu ligi 520 000 brutotulu saajat, kellest üle 240 000 elas Harjumaal ja üle 177 000 Tallinnas. Eelmise ja üleeelmise aasta andmete võrdlusest nähtub, et Harjumaale lisandus aastaga 2452 maksumaksjat, kellest 1943 Tallinnasse. Harjumaal oli mullu ka kõrgeim keskmine brutopalk – 1192 eurot. Kõige väiksema maksumaksjate arvuga omavalitsused on Eestis Piirissaare ja Ruhnu: vastavalt 34 ja 71 maksumaksjat. Seejuures oli kümme aastat varem Piirissaares ja Ruhnus veel vähem maksumaksjaid – vastavalt 20 ja 44. 2006. aastal oli Eestis maksumaksjaid ligi 40 000 rohkem kui 2016. aastal. Eesti keskmine brutopalk on kümne aastaga kasvanud 601 eurolt 1146 euroni.
Allikas: Hiiu Leht
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome rahvusringhäälingu Yle soomekeelsete saadete peatoimetaja Atte Jääskeläinen lahkub päevapealt ametist. Yle teate kohaselt on nõukogu, juhatuse esimees Lauri Kivinen ja Jääskeläinen kokku leppinud lahkumises „vastastikuse mõistmise alusel”. Jääskeläinenil puudusid võimalused oma töö edukaks jätkamiseks, vahendab Eestinen.
Yle nõukogu esimees Thomas Wilhelmsson märkis teate vahendusel, et nüüd on kõige olulisem taastada toimetuses töörahu. Jääskeläinenile makstakse lahkumishüvitiseks kuue kuu töötasu, mis on 90 000 eurot, vahendab Suomen Kuvalehti. Jääskeläinen töötas Yles alates 2007. aastast ja lahkub päevapealt. Tema asemele on määratud alates 1. juunist rootsikeelse Yle peatoimetaja Marit af Björkesten.
Pilved Yle toimetuse ja eriti Jääskeläineni kohal on olnud juba alates läinud sügisest, vahendab Helsingin Sanomat. Möödunud aasta novembris kajastas Yle peaminister Juha Sipilä perekonnale osaliselt kuuluva ettevõtte Katera Steel tegevust Terrafame ehk Talvivaara kaevanduses.
Sipilä solvus uudise peale ning pommitas uudise teinud ajakirjanikku ja Jääskeläinenit sõnumitega. Jääskeläineni korralduse alusel uudist muudeti, mistõttu kahtlustati, et peatoimetaja on langenud peaministri mõju alla. Juhtum põhjustas Yle toimetuses suure tüli, mille tagajärjel lahkusid ajakirjanik Salla Vuorikoski ja toimetaja Jussi Eronen. Lahkujad kritiseerisid eriti teravalt just Jääskeläinenit. Veidi hiljem lahkus Ylest ajakirjanik Susanne Päivärinta.
Juhtumi kohta esitati hulgaliselt kaebusi Avaliku Sõna Nõukogule. Neist keskseim oli küsimus sellest, kas Jääskeläinen lasi end peaministril mõjutada. Avaliku Sõna Nõukogu tegi märtsikuus asja kohta Yle tegevust tauniva otsuse, mille kohaselt lasi ettevõte end poliitiliselt mõjutada. Otsuses oli märgitud, et osa ajakirjanduslikku otsustusõigust anti ära peaminister Juha Sipiläle.
Avaliku Sõna Nõukogu otsuse järel tellis Yle asja kohta sõltumatu uuringu, mida juhtis haldusõiguse professor Olli Mäenpää. Maikuu keskel avalikustatud Mänpää raport tõi välja, et ettevõtte juhtimises on olnud probleeme. Probleemid olid Jääskeläineni juhitavas toimetuses ja need ei piirdunud ainult Terrafame juhtumiga. Mäenpää hinnangul oli Jääskeläinen liiga ettevaatlik ja võimutruu.
Rahvusvahelist ajakirjandusvabaduse indeksit avaldav organisatsioon Reporters Without Borders pidas Yle juhtumit põhjuseks, miks Soome kukkus ajakirjandusvabaduse indeksis esimeselt kohalt kolmandaks.
Jääskeläinen ise kaitses kuni viimase hetkeni oma tegevust, märkides veel eilses intervjuus Helsingin Sanomatele, et Yle võib lahkuda Avaliku Sõna Nõukogust. Täna, esmaspäeval teatas Yle, et Jääskeläinen paneb ameti maha.
Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Eesti Maaülikooli nõukogu valis 25. mail esmakordselt Eestis esimesed tenuuriprofessorid, kes hakkavad 1. septembrist õppetoolide juhtidena viima ellu ülikooli akadeemiliste vastutusvaldkondade tegevusi. Tenuuri näol on tegemist karjäärimudeliga, kus perioodilise hindamise järel tagatakse professori tähtajatu ametikoht.
„Sel põhimõttel strateegiliste professorite valimine paneb aluse edaspidi järk-järgult rakenduvale akadeemilisele karjäärimudelile. Alustasime akadeemilise struktuuri korrastamist rahvusvahelise traditsiooni kohaselt kõige kõrgemalt astmelt – täisprofessorite valimisest,“ ütles Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen.
Valitud professorid on ühtlasi õppetooli juhid, kes kannavad vastutust valdkonna taseme ja arengu eest nii ülikoolis kui ka riiklikul tasandil. Järgmiste õppetoolide juhtide valimine toimub juunis.
Esimesed eelpoolnimetatud põhimõttel valitud professorid on:
Ülo Niinemets, taimekasvatuse ja taimebioloogia professor
Marika Mänd, taimetervise professor
Alar Astover, mullateaduse professor
Kalev Sepp, keskkonnakaitse ja maastikukorralduse professor
Simon Bell, maastikuarhitektuuri professor
Tiiu Kull, elurikkuse ja loodusturismi professor
Kalle Olli, hüdrobioloogia ja kalanduse professor
Hardi Tullus, metsakasvatuse ja metsaökoloogia professor
Timo Kikas, biomajandustehnoloogiate professor
Eesti Maaülikool on riigi ees vastutav põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse ning veterinaaria valdkondade õppe tagamise eest. Eesti Maaülikool on ainus ülikool Eestis, mis kuulub põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parima ülikooli edetabelisse ning on taime- ja loomateaduste ning keskkonna ja ökoloogia valdkonnas maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulgas.
Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
