OHMYGOSSIP — Ajal, kui Eesti ja muu Euroopa vahele kavandatakse aeglast raudtee-ühendust, plaanitakse Soome ja Rootsi vahele ülikiiret, üle 1000 km/h kiirust võimaldavat hyperloop-ühendust.
Esimene testlõik on kavas rajada Salo ja Turu linnade vahele ning selleks telliti analüüs rahvusvaheliselt konsultatsioonifirmalt Ramboll, vahendab Yle. Hyperloop One kiiret vaakumil põhinevat transpordivahendit on katsetatud USAs Nevada osariigis.
Salo linnaarhitekt Jarmo Heimo ütles, et mingeid takistusi hyperloopi ehituseks ei tohiks olla. Üldine arvamus on see, et projekt õnnestub. Selleks oleks vaja eraldi testimis- ja põhirada.
Turu ja Helsingi linnade vahele kavandatava põhiraja maksumus on ligi 6 miljardit eurot. Sama hinnang anti möödunud aastal valminud eeluuringu käigus. Ligi 15 km pikkune testlõik kulgeks Salo linnast Turu poole.
Analüüs ei anna vastust, kas rada oleks mõistlikum rajada maa alla või peale. Tähtsaim tähelepanek on see, et olemasolevat raudteed ega maanteed selleks kasutada ei saa. Hyperloopi rada tuleks ehitada täiesti eraldi. Analüüs esitatakse Salo linnavalitsusele 8. mail ning selle kohta tuleb eraldi teade. Ligi 200 000 eurot maksvat analüüsi rahastavad Tekes ja Salo linnavalitsus kahe peale.
OHMYGOSSIP – Mais toimub Tallinnas reisifotograafiale pühendatud konverents, mille esinejate hulgast leiab kogenud reisijaid ja fotograafe, näiteks loodusmees Hendrik Relve, soolopurjateja Uku Randma ja fotograaf Aivar Pihelgase.
Pihelgas on ise ka konverensti korraldaja, kelle sõnul on ettevõtmise idee ühendada mitmed sama teemat kandvad sündmused üheks tervikuks: üheagselt toimuvad Reisijuht.ee ja Turist.ee korraldatav Eesti suurim reisifoto konkurss, Nikon tähistab sellel aastal oma 100 sünnipäeva ning tõi sel puhul välja just reisihuvilistele hästi sobiva kaamera Nikon D7500 kaamera. “Loodame reisifoto konverentsile saada suurt hulka huvilisi ja kui kõik kulgeb vastavalt plaanidele, siis esitleme seda kaamerat ka seal,” rääkis Pihelgas, kes ootab konverentsile laia huviliste gruppi. “Pole vahet, kas neid huvitab reisimine, fotograafia või mõlemad koos. Läbi huvitavate esinejate toome välja reisimise ja pildistamise erinevad tahud,” kinnitas Pihelgas Delfi Reisijuhile. ” Mis sunnib inimesi reisima, kuidas ammutada reisilt võimalikult palju positiivset emotsiooni? Millised kultuurierinevused on vajalik endale selgeks teha, et reis õnnestuks ja ei tekiks piinlikke momente. Karen ja Kersti on kaunid naisfotograafid, kes jagavad oma esimest kogemust Aafrika kontinendil ja räägivad tõusust Kilimajaro tippu. Hendrik Relve räägib reisipiirkondadest, kuhu satutakse täna veel väga harva.”
Konverents annab reisimise ja reisifotograafia kohta väga avara vaate ja hulgaliselt kasuliku infot. Lisaks näeb lummavaid pilte ja kuuleb seiklustest. Konverents pole mõeldud üksnes professionaalidele. Neil kes esinevad, on kõigil kogemus maksimaalne. Need on inimesed keda Eestis tuntakse nende reisikirjutiste, raadio- ja telesaadete, raamatute, ja fotode kaudu. Pealtvaataja võib olla huviline, kes pole reisinud ja kes ei tea midagi ka fotograafiast. “Räägime pigem reisimise ja pildistamise sisulisest poolest. Paneme inimesi kaasa mõtlema, ” tutvustas Pihelgas konverentsi iseloomu.
NordenBladet – Hea uudis kõigile, kes vaevlevad pideva reisipalaviku all ning tunnevad, et sooviksid oma elu ja tööd kas päriselt või ajutiselt mõnes muus riigis jätkata. Nimelt on käimas mitu sotsiaalset eksperimenti, mille raames erinevad piirkonnad otsivad elanikke juurde ning et kohalikku elu elavdada, maksavad uutele elanikele nendesse piirkondadesse kolimise eest palka!
1. Utrecht, Holland
Utrechtis on sotsiaalse eksperimendi korras käimas projekt, kus igale linna elanikule makstakse 1000 dollarit ning see pole mitte ühekordne summa, vaid igakuine hüvitis! Ning veelgi suurem soodustus ootab sind siis kui oled abielus. Siis saad riigilt koguni 1450 dollarit kuus! 2009 aasta seisuga elas Utrechti provitsis 1 213 600 inimest. Rohkem infot Utrecht´i kohta leiate ametlikult kodulehelt SIIT.
Fotod: Utrecht, Holland (OHMYGOSSIP/Helena-Reet Ennet)
2.Ponga, Hispaania
Abielupaarid, kes sellesse looduskaunisse Hispaania põhjaosas asuvasse paika kodu rajavad, saavad toetust umbes 6000 eurot. Maalilise linnakese juhid on mures väheneva elanikkonna pärast. Ja mitte väiksem boonus pole see, et lapse sünni korral laekub kontole veel 3000 eurot! 2014.aasta seisuga elas Pongas 663 inimest. Täpsemat infot Ponga toetuste kohta leiate Elcomercio.es lehelt SIIT.
Foto: Ponga (Asturias), Hispaania (OHMYGOSSIP/Helena-Reet Ennet)
3. Detroit, USA
Detroit on Ameerika Ühendriikide osariigi Michigani suurim linn. See asub Kanada piiri ääres, millest eraldab seda Detroiti jõgi. Linn ja jõgi on saanud nime prantsuskeelse sõna détroit (‘väin’) järgi. Detroit on Wayne’i maakonna halduskeskus. Elanike arv on 2015. aasta seisuga arvestuslikult 677 116. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli elanikke 713 777. Elanike arv on alates 1950. aastast langenud enam kui 60%. Rahvastiku vähenemine on tingitud elanike koondumisest eeslinnadesse, tööstuse ümberstruktureerimisest ja Detroiti autotööstuse langusest. Sagedased on tööpuudusest tingitud sotsiaalsed probleemid, samuti on kõrge kuritegevuse tase. Linna rajasid 1701. aastal prantsuse karusnahakauplejad. 19. sajandi ja 20. sajandi vahetusel kujunes Detroit riigi suurimaks autotööstuskeskuseks. Sinna rajati Ford Motor Company, General Motorsi ja Chrysleri peakorter ja tehased. Linn on tuntud ka muusikatööstuse poolest. Linnas on asutatud plaadifirma Motown. Tähtsaim teadusasutus on Wayne’i ülikool, mis on tuntud bioloogiliste- ja meditsiiniuuringute poolest. Linnal on palju hüüdnimesid, sealhulgas “The Motor City” ja “The Automotive Capital of the World”.
Juulis 2013 taotles linnavalitsus linna pankroti välja kuulutamist. Linna kohustused võlausaldajate ees olid 18,5 miljardit dollarit. Detroidil on olnud ohtralt probleeme, mis on jätnud tühjaks terved linnaosad. Et muuta olukord ettevõtjate silmis atraktiivsemaks, laekub 2500 dollarit iga ettevõtja ja professionaali kontole, kes linna kolib. Vähe sellest – töö otsimise ajaks pakub linn ka eluaset ja nõustamist! Projekt kannab nime “Challenge Detroit”.
4. Niagara Falls, USA
Et meelitada linna nooremaid elanikke, maksab linn tagasi 7000 dollarit uute kodanike õppelaenust. Tingimuseks on, et pead elama ja töötama kohapealse ettevõtte jaoks – mitte siis üle Interneti näiteks mõne Eesti firma jaoks – vähemalt kaks aastat.
Niagara juga (Niagara Falls) on juga (õigemini jugade ja kärestike süsteem) Põhja-Ameerikas Niagara jõel. Niagara juga on üks maailma veerohkem ja tuntum juga. Et Niagara jõgi on piirijõgi, siis asub osa joast Kanada ja osa USA territooriumil. Nimetuse “Niagara juga” alla mahub kolm juga, mida eraldavad saared. Suurem neist on Kanada-poolne Hoburaua juga ehk Hobuseraua juga (Horseshoe Falls), mida nimetatakse ka Kanada joaks. Kitsesaar (Goat Island) eraldab teda USA-poolsest Ameerika joast. Luna saar eraldab Ameerika joast omakorda pisikese Pruudiloori joa (Bridal Veil Falls). Kõik kolm juga on enam-vähem võrdse kõrgusega (53-57 m), kokku voolab üle jugade ligi 3000 m3 vett sekundis. Kõige suurem on kaarekujuline Hoburaua juga (laius 700 m), mille kaudu langeb umbes 90% jõe veest; ülejäänud veest langeb valdav enamus Ameerika joa (laius 300 m) kaudu. Tänu suurele vooluhulgale ei ole Hoburaua joa all rusu ning juga langeb otse vette. Ameerika ning Pruudiloori joa vool ei ole piisavalt tugev varisenud kivide eemaldamiseks ning nii on mõlema joa alla kuhjunud rusu. Vabalt langeb vesi umbes pool joa kogukõrgusest.
Foto: Niagara Falls, USA (OHMYGOSSIP)
5. Cape Breton, Kanada
Mine pagariks kohalikku pagariärisse ning saa kaks aakrit maad täiesti tasuta! Idüllilises maakohas asuv 800 elanikuga väikelinn on hädas uute töökäte leidmisega. Lisaks sellele on kahaliku erakätes oleva pagaritööstuse toodang nii maitsev, et ilma lisatööjõuta ei jaksa nad enam tellimusi täita.
Cape Breton (inglise Cape Breton Island, prantsuse île du Cap-Breton, Kanada gaeli Eilean Cheap Breatuinn, mikmaki U’namakika) on saar Atlandi ookeanis Põhja-Ameerika mandri idaranniku lähedal. Kuulub Kanada Nova Scotia provintsi. Saart erladab mandrist 1-3 km laiune Canso väin ja Newfoundlandi saarest Caboti väin. Saart ühendab mandriga 1385 m pikkune Canso teetamm. Cape Bretoni pindala on 10 311 km² ja on seega suuruselt maailma 75. saar ja Kanada. 18. saar. Sisemaal asub 949 km² suurune Cape Breton Highlandsi rahvuspark. Saare algasukad olid mikmaki indiaanlased. Tänapäeval on saarel 5 indiaani reservaati. Esimese eurooplasena külastas saart tõenäoliselt John Cabot 1497. aastal. 17. sajandil koloniseerisid saare prantslased. Nad ehitasid saarele Louisbourgi kindluse, mida peeti tollal läänepoolkera suurimaks. 1763 läks saar Briti Impeeriumi koosseisu. 19. sajandil saabus saarele palju immigrante Šotimaalt. 2001. aastal elas saarel 147 454 inimest.
Avafoto: Utrecht, Holland (OHMYGOSSIP/Helena-Reet Ennet) Allikas: Ohmygossip.fi
NordenBladet – Tänapäeval on reisivõimalused piiramatud ning võite 24 tunni jooksul külastada pea enamikke enda poolt välja valitud maailma kauneid paiku ent siiski on kohti, kuhu pääsemine on keeruline. Endiselt leidub ka selliseid paiku, kuhu pole kunagi veel inimese jalg jõudnud. Kui endale järgmist reisiväljakutset otsite, siis Lonelyplanet on teie jaoks kolm kohta välja otsinud.
Pitcairni saar
Pitcairn on Suurbritannia meretagune ala, mille moodustavad Pitcairni saar ning asustamata Hendersoni saar, Oeno atoll ja Ducie atoll Vaikse ookeani lõunaosas. Lähim lennujaam asub 531 miili kaugusel Mangareva saarel. Kuid sealtki suundub Tahhitile vaid üks lend nädalas ning see kestab viis tundi. Kogu vajalik kraam tuuakse Mangarevalt Pitcairnile üks kord kolme kuu jooksul paadiga, reis kestab 32 tundi. Edasi-tagasi pilet sellele paadireisile maksab 5000 USA dollarit. Kuna elanikke on vähe, siis nendele, kes sinna päriseks elama otsustavad minna, eraldatakse maja ehitamiseks tasuta tükike maad.
Ducie ja Hendersoni saare avastas eurooplaste jaoks portugali meresõitja Pedro Fernandes de Queirós 1606. aastal. Pitcairni saare avastas inglise kapten Philip Carteret 1767. aastal ja nimetas selle saart esimesena märganud meeskonnaliikme Robert Pitcairni järgi. 1790. aastal tulid saarele 9 laeva “Bounty” mässulist Fletcher Christiani juhtimisel koos 18 tahitilasega, ning põletasid laeva maha. Peale neid sõitis saartest mööda mitu laeva, kuid esimesena maabusid inimesed alles 1808. aasta veebruaris Ameerika hülgelaevalt Topaz. 1838 sai saarest Suurbritannia asumaa. 1902. aastal annekteeris Suurbritannia Hendersoni, Oeno ja Ducie ning liitis need 1938 halduslikult Pitcairniga.
Saare elanikkond jõudis maksimumi 1937. aastal (233 inimest), peale seda on üha kasvava emigratsiooni tõttu (peamiselt Uus-Meremaale) elanikkond paljugi kahanenud (2014. aastal elas saarel vaid 49 inimest). 1886. aastal maabus saarel Ameerika preester John Tay, kes levitas seal väga edukalt Seitsmenda Päeva Adventistide religiooni – alates sellest on saareelanikud olnud adventistid. Saarel elab üheksa peret, kes on mässulise “Bounty” (aastast 1789) meeskonna ja tahiti naiste järeltulijad.
Kergueleni saared Kerguelen ehk Kergueleni saared on Prantsusmaale kuuluv saarestik India ookeani lõunaosas. Peamine saar on Grande Terre (pindala 6675 km2), mida ümbritseb umbes 300 väikesaart. Saarestiku kogupindala on 7215 km2. Saartel puudub püsiasustus, kuid seal viibivad aastaringselt 50–100 inimest, peamiselt teadlased ja insenerid. Saartel puudub lennuväli ning ühendus ülejäänud maailmaga toimub meretranspordi abil. Lähim asustatud koht on Madagaskar, mis asub saarestikust 3300 km kaugusel. Kergueleni saari külastab üks kord kolme kuu jooksul laev, mis väljub Reunioni saarelt, reis kestab kuus päeva.
Saared avastas 1772. aastal Yves-Joseph de Kerguelen-Trémarec. Peale avastamist hakkasid peasaart kasutama vaalapüüdjad ja hülgekütid, kes viisid lähipiirkonna vaalade ja hülgede asurkonnad väljasuremise äärele. Prantsusmaa liitis saarestiku enda valdustega 1893. aastal. 1950. aastatest saadik viibivad peasaarel pidevalt teadlased.
Antarktika laamal paiknev saarestik hakkas vulkaanilise tegevuse tagajärjel India ookeanist kerkima umbes 35 miljonit aastat tagasi. Lähiminevikus pole saartel vulkaanilist tegevust registreeritud, kuid peasaare edelaosas asuvad mõned aktiivsed fumaroolid. Saarestiku kõige kõrgem tipp asub kihtvulkaanil Mont Ross, mille kõrgus merepinnast on 1840 m. 14 miljoni aasta vanustest pruunsüsi kihtidest on leitud araukaaria fossiilseid fragmente. Kõige levinum kivim saartel on basalt, sellele järgnevad settekivimid (sarnased Indias ja Austraalias leiduvate settekivimitega), trahhüüt ja fonoliit.
Saarestikus valitseb jahe ja niiske mereline kliima. Sageli esinevad väga tugevad tuuled. Aasta keskmine õhutemperatuur on vahemikus 2,1…8,2° C ning keskmine sademete hulk on 730 mm. Kuna ookean on saarestiku ümber talvel ilma jääkatteta, siis on talved üsna pehmed, minimaalsed õhutemperatuurid langevad juunist septembrini kuni –8° C. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusevad kõige soojematel kuudel kuni 23° C. Suvised keskmised maksimumtemperatuurid on 9…11° ning talvised keskmised miinimumtemperatuurid 1,5…–0,4° C. Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 83 %.
Sidley vulkaan
Sidley on Antarktika kõrgeim vulkaan (4284 m) ning asub kõige piirkonna kõige eraldatumas paigas – Marie Byrdi maal, mis ei kuulu otseselt ühelegi riigile. Antarktikasse iseenesest on juba nii raske jõuda, sest sinna ei käi mingeid regulaarseid liine mitte kusagilt maailmas. Ajaloo jooksul on Sidley vulkaani tippu jõudnud vaid kaks ekspeditsiooni.
Antarktises kõrgub mitu tegutsevat vulkaani. Geoloogidele on teada ka terve hulk jää-aluseid tulemägesid, kuid neist enamikke peeti kustunuteks. Mandri idaosas ligi pooleteise kilomeetri sügavuse jääkihi all paiknev vulkaan muutub üha aktiivsemaks, näitas ajakirjas Nature Geoscience ilmunud uurimus. Viimase kümnendi jooksul on Antarktise lääneossa Marie Byrdi maale paigutatud seismomeetrite võrgustik. Need tabasid 2010. a 2011. aastal 25 – 40 kilomeetri sügavusel võnked, mis olid maavärina jaoks liiga madalsageduslikud. Jää liikumiseks olid need jällegi liiga sügaval, kirjutab Piret Pappel Tartu ülikooli teadusportaalis Novaator.
Sarnaseid värinaid tekitavad aktiivsed magmakolded. Võnked pakkusid huvi USA Saint Louis´ Washingtoni ülikooli geoloog Amanda Lough´le. Piirkonna magnetvälja andmed ja pinnavormide radariga kaardistamine kinnitasid, et suure tõenäosusega on värinate taga liikuv magma. On teada, et Antarktise lääneosa oli mõned tuhanded aastad tagasi vulkaaniliselt aktiivne ja magma liikumine võib olla esimene märk täielikult jää ja lume ala mattunud tegevvulkaanist. Lough´ sõnul lükkab avastus ümber arvamuse, et Antarktika on vaikne ja rahulik manner.
Tulemägi asub piirkonnas, kus lahknevad laamad panevad maakoore rebenema ning sulakivimid tõusevad ülespoole. Kõige kuulsam selline piirkond on Ida-Aafrika riftivöönd. Sarnastel aladel esineb ka maavärinaid, kuid enamasti pole need kuigi võimsad. Vulkaan on kaetud umbes pooleteise kilomeetri paksuse jääkihiga. Geoloogide kurvastuseks pole kuidagi võimalik ennustada, kas ja millal võiks jää alla mattunud vulkaan ellu ärgata. Vulkaanipurse sulatab ilmselt lõõri kohale jääva jääkihi ning võib pisut merevee taset tõsta. Kogu tulemäge katvat jääd purse tõenäoliselt sulatada ei suuda.
NordenBladet – Kui kuulute nende inimeste hulka, kellele hotelli lisateenused tähendavad pelgalt valget hommikumantlit, susse ja tualett-tarbeid võib välja toodud loetelu šokina tulla ent raha eest on võimalik pea kõik, mis pähe tuleb. Arvestades rikaste klientide ekstravagantseid soove on Ohmygossip.com toonud välja nimekirja luksuslikest hotellidest, kus mugavusteks peetakse mitte vaid voodisse toodavat hommikusööki vaid täielikku personaalset teenindust.
Personaalsest ilutulestikust kuni olümpiavõitjaga suusatamiseni on vaid väike osa hullumeelsetest võimalustest, mida võite nautida, kui järgmisel korral mõnes neist hotellidest peatute.
Lodge, Sea (Georgia): ülemteener
Hotell Lodge Sea saarel pakub sulle võimalust tellida ööpäevaringselt ülemteener, kes kõik vajalikud asjad sinu eest ära teeb. Kohvri pakkimine enne lahkumist, piima ja koogikeste serveerimine õhtuti, roosiõitega vanni ettevalmistamine – ülemteenrid saavad hakkama kõigega, mida sa vajad. Teenus on kättesaadav kõigile, kes hotellis peatuvad ning selle hind on arvestatud toa hinna sisse.
Hard Rock hotellid: kitarrilaenutus
“Sound of Your Stay” nimeline teenus on saadaval keti 23 hotellis ja 11 kasiinos ning see sisaldab kitarri, võimendi ja kõrvaklappide laenutust, et saaksid rahulikult ja ilma teisi segamata oma hotellitoas rokkida.
Ritz-Carlton, New Orleans (Louisiana): isiklik tervisetaastaja
Vajad abi pohmellist ülesaamiseks? Sul veab – New Orleansis peetava Madri Gras (vastlapäevaparaadi) nädalal pakub kohalik Ritz-Carlton sulle võimaluse oma tervis personaalse meditsiiniõe järelevalve all taastada. Teenuse sisse kuulub muu hulgas ka pohmelli leevendavate kokteilide ja smuutide valmistamine, et sa end võimalikult mugavalt tunneksid.
Il Salviatino, Florence (Itaalia): šampanjavann
Selles hotellis võivad külalised endale šampanjavanni tellida. Vaid sinu käsutuses olev vann täidetakse ääreni Prosecco, Spumante või ehtsa prantsuse šampanjaga. Lisaks pakutakse jahutatud jooki ka klaasidest rüüpamiseks. Teenustasu algab 9000 dollarist ning sõltub suuresti joogist, mille sa vanni valamiseks valid. Neile, kes eelistavad midagi magusamat, on saadaval šokolaadivann puuviljadega (mida saab siis šokolaadi sisse kasta ja süüa), see maksab 2700 dollarit.
